Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Vabastada K.Q (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded K.Q vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Rahuldada K.Q usaldusisiku Küllike Mitt tasu taotlus.
5.Määrata usaldusisiku Küllike Mitt tasu suuruseks K.Q kohustustest vabastamise menetluses 217,86 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 52,29 eurot, kokku 270,15 eurot.
6.Usaldusisiku Küllike Mitt tasu summas 270,15 eurot hüvitada võlgniku K.Q poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel usaldusisiku ametikontol, mis tuleb välja maksta OÜ Õigusbüroo Faktootum (rg-kood 10609096) arveldusarvele nr EE742200221013804535.
7.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade K.Q kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 07.09.2022 määrusega välja K.Q pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. Tartu Maakohtu 09.10.2023 määrusega lõpetas kohus K.Q pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning jätkas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust. Usaldusisikuna jätkas Küllike Mitt. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid iga aasta 7. septembriks ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta 2. septembril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 24 339,14 eurot, millest II järgu nõuded moodustasid 23 095,50 eurot ja III järgu nõuded 1243,64 eurot.
2.Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded 06.09.2024 ja 07.09.2025.
3.Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik menetluse kestel olnud hõivatud tööga, kuni 01.10.2024 ettevõttes XXX ja alates 01.10.2024 XXX turvatöötaja ametikohal. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töövõimetoetus, iga-aastased tulumaksutagastused ja lähedaste rahaline abi. Aruannete kohaselt on võlgniku tulutoovast tegevusest menetluse jooksul eraldatud usaldusisiku kontole kokku 4971,02 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kolmel korral, kokku summas 4461,47 eurot. Usaldusisiku tasu ja panga teenustasude katteks on jäetud kokku 509,55 eurot.
4.Kolm aastat menetluse algatamisest möödus 07.09.2025. Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse teha otsustus K.Q pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ning menetluse lõpetamise kohta.
5.07.09.2025 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikule ülesannete täitmiseks kokku 3 tundi 20 minutit järgnevalt: suhtlus võlgnikuga, järelevalve võlgniku laekumiste üle, võlausaldajate nõuete katteks eraldiste ja võlgnikule ülekandmisele kuuluvate summade arvestamine ja ülekannete tegemine – 1 tund 15 minutit; võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksmisele kuuluvate summade arvutamine ja väljamaksete tegemine – 20 minutit; kohtule aruande koostamine – 1 tund 45 minutit. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3 tunni ja 20 minuti ulatuses määrata tasuks 217,86 eurot (3 tundi 20 * 66,02 eurot), millele lisandub käibemaks 24%, s.o 52,29 eurot, kokku
2/5
270,15 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
7.Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
8.Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.
9.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
10.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. K.Q ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
11.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga. Kohtu hinnangul on täidetud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega.
13.FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud tähtaegselt. Kohtu hinnangul on kohust teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.
14.FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töövõimetoetus, iga-aastased tulumaksutagastused ja lähedaste rahaline abi. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Aruannete kohaselt on võlgniku tulutoovast tegevusest menetluse jooksul eraldatud 3/5
usaldusisiku kontole kokku 4971,02 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kolmel korral, kokku summas 4461,47 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.
15.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
16.FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.
17.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt.
18.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. FIMS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevaid kohustusi.
19.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta jooksul täitnud ning tasunud 19,3% II järgu võlausaldajate nõuetest, mida saab pidada võlgniku vähest sissetulekut arvestades ka arvestatavaks ulatuseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et K.Q tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
20.FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 4/5
21.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K.Q pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K.Q pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
22.Kuna kohus lõpetab K.Q kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Küllike Mitt vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest K.Q kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
23.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot).
24.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 3 tundi 20 minutit tunnitasuga 66,02 eurot; kokku 217,86 eurot.
25.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasuks määrata 217,86 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 52,29 eurot, kokku 270,15 eurot.
26.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Küllike Mitt tasuks määrata 217,86 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 52,29 eurot, kokku 270,15 eurot.
27.Usaldusisiku tasu summas 270,15 eurot tuleb hüvitada võlgniku K.Q poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel ja välja maksta OÜ Õigusbüroo Faktootum arveldusarvele nr EE742200221013804535. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.