Ühinguõigus

03.08.2022 teatas puudutatud isik, et soovib likvideerimismenetluse läbiviimist ja edastas kohtule maksekorralduse likvideerimismenetluse kulu 300 euro ettemaksu tasumise kohta puudutatud isiku juhatuse liikme M. N poolt. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Vastavalt ÄS § 631 lg 2 kui äriühingu juhatus või seda asendav organ asub välisriigis, peab äriühing määrama käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kontaktisiku. Kontaktisikuks võib sellisel juhul määrata üksnes notari, advokaadi, advokaadibüroo, vandeaudiitori, audiitorettevõtja, mitteresidendi maksuesindaja maksukorralduse seaduse tähenduses või rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse §s 8 nimetatud usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja. Kontaktisiku aadress loetakse sellisel juhul äriühingu aadressiks. Vastavalt ÄS § 59 lg 7 kui äriühing ei ole määranud käesoleva seadustiku § 631 2. või 4. lõikes nimetatud kontaktisikut, määrab registripidaja kontaktisiku määramiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu, kuid mitte pikem kui kolm kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul kontaktisikut ei määra, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise või välismaa äriühingu filiaali kustutamise. Registrist nähtuvalt on äriühingu kontaktisik registrist kustutatud 29.03.2022. Äriühingu äriregistrisse kantud juhatuse asukoha aadress on xxx. Seega asub äriühingu juhatus välisriigis. Registriosakond on kontaktisiku määramise vajadusele äriühingu tähelepanu juhtinud, määrates 29.03.2022 määrusega tähtaja uue kontaktisiku määramiseks 60 päeva, kuid äriühing kontaktisikut ei määranud. Samuti ei kõrvaldanud äriühing puuduseid pärast tsiviilasja materjalide saamist. Kohus leiab, et kuna puudutatud isiku juhatus asub välisriigis ning puudutatud isik ei ole määranud kontaktisikut, kellele saab Eestis kätte toimetada ettevõtja menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi, tuleb puudutatud isik sundlõpetada. Kohus sundlõpetab puudutatud isiku ÄS § 203 lg 1 p 3 ja § 59 lg 7 alusel. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud kohtule 19.09.2022 nõusoleku enda nimetamiseks puudutatud isiku likvideerijaks. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab

likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 21. märtsiks 2023, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.