Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikul on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste määramise kohta tehtud määruse osale (FiMS § 54 lg 11). Kohus leidis 13.07.2022 esitas võlgnik kohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt soovib võlgnik oma asjad korda saada ja on selleks pöördunud võlanõustaja poole. Võlgnik töötab ja tal on üks ülalpeetav. Tema sissetulekuks on töötasu, lapse elatis ja sotsiaaltoetus. Varaks on kaks sõidukit, mille asukoht on teadmata. Avalduses on võlgnik esitanud oma täitmata kohustuste nimekirja: tal on täitmata kohustusi kuuele võlausaldajale kokku üle 35 000 euro. Viie nõude osas on käimas täitemenetlus. Kohus algatas 25.07.2022 määrusega asjas menetluse ja määras usaldusisiku.

Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning omapoolse hinnangu. Vara nimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuks 1271.63 eurot, sh lapsele makstav elatis 200 eurot ja sotsiaaltoetus 60 eurot. Reaalseks varaks on pangakonto nimekirja koostamise seisuga 6.59 eurot. Võlgniku nimel on kaks sõiduautot (väljalaskeaasta 1988 ja 1993). Võlgnikult

saadud info kohaselt on autod müüdud ja võlgnik ei tea nende asukohta, seisukorda ega väärtust. Autodel puuduvad vastavalt Maanteeameti infole kehtivad ülevaatused ja kindlustused. Võlgnikul on kogumispensioni II sambas 12.227,81 eurot seisuga 22.08.2022 Võla nimekirjas on kajastatud võlgniku kohustused summas 36 527.55 eurot, millest suurema osa moodustavad nn kiirlaenud. Kõik kohustused on tagamata. Nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustused järgmiste võlausaldajate ees: -

PlusPlus Capital AS 15 054.63 eurot (siin ja allpool sissenõutavask muutunud kohustuste kogusumma)- täiteasi 084/2021/6277; PlusPlus Capital AS 9431.27 eurot- täiteasi 084/2021/6866; AS Aktiva Portfolio 6725.81 eurot; OÜ Aktiva Finants- 737.99 eurot; OÜ Aktiva Finants- 2601.92 eurot; OÜ GS Core- 175.93 eurot; Kohtutäitur Oksana Kutšmei- 1320 eurot; Kohtutäitur Oksana Kutšmei- 930 eueor; Kohtutäitur Rita Lohu- 30.31 eurot; Kohtutäitur Rita Lohu- 203.64 eurot; Kohtutäitur Rita Lohu- 715.45 eurot;

Usaldusisik leidis, er arvestades võlgniku kohustusi, vara ja igapäevaseid kohustusi enda ja oma lapse ülalpidmisel, jääks kohustuste tasumiseks igakuiselt 215,56 eurot. Võlgnikuga suheldes andis võlgnik mõista, et reaalne summa, mida ta suudaks igakuiselt kohustuste katteks tasuda, on 250-300 eurot. Võlgniku üldine elatusmiinimum aastal 2022 on 872 eurot, statistiline elatusmiinimum 451,57 eurot. Arvestades võlgniku kohustuste summat, peaks Mxxxx Sxxxxxxxx 3 aasta jooksul tasuma igakuiselt 1 014,65 eurot, et oma kohustused täielikult tasuda. Reaalne kohustustest vabastamise menetluse kestus oleks aga vaid 24-28 kuus, millisel juhul peaks võlgnik tasuma igakuiselt 1 521,98 eurot. Usaldusisik leidis, et võlgnik on maksejõuetu ja tema suhtes tuleks kohtul välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus arutas 08.09.2022 võlgniku ja usalduslikuga kogutud andmeid ja seda, milline võiks olla võlgnikule sobivaim menetluse liik. Kohtu põhjendused Lähtudes Füüsilise isiku Maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgnikuga arutusel tema suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine (§ 18 lg 2 p 2). FiMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgniku ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab kohus, et Mxxxx Sxxxxxxxx on maksejõuetu. Võlgniku ainsaks reaalseks varaks on tema igakuine sissetulek, kuid kohustusi on kokku rohkem kui 36 tuhat eurot. Praktilisest kogemusest tulenevalt võib asuda seisukohale, et võlgniku nimele

registreeritud sõidukeid ei ole võimalik pankrotivarana realiseerida. Seega ületavad kohustused võlgniku vara oluliselt. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohsu leiab, et käeolevalt puudub vajadus kohaldada TMS § 511 . Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 14.10.2022 algusega kell 10.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. FiMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt vabastab kohus usladusisiku, sest kuulutab välja võlgniku pankroti, kuid usaldusisikul puudub õigus tegutseda pankrotihaldrina. Kohus määrab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1); Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). Võlgniku kohustused: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe

andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89). Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankroti- või maksejõuetusavalduse (PankrS § 93 lg 1). Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102). Menetluskulud Vastavalt FiMS § 8 lg 1 kantakse juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. FiMS § 54 lg 1 sätestab: Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 sätestab: Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 720 eurot (sh km). Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 130,80 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal kulunud võla- ja varanimekirjade, arvamuse koostamiseks ning kohtuistungil osalemiseks kokku 9 tundi. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 80 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et usaldusisik märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisik poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele

kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 720 eurot, mis sisaldab käibemaksu. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.