M. L. (L.) hagi I. L. (L.) vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1663,43 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja M. L. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu Kostja I. L. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata M. L. hagi osas, kus palutakse välja mõista I. L.lt 95,04 eurot ja viivis 95,04 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Rahuldada hagiavaldus.
3.Välja mõista I. L.lt M. L. kasuks 1305,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 185,16 eurot ja viivis põhinõudelt (1305,66 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud I. L. kanda. Mõista I. L.lt M. L. kasuks välja menetluskulud 1117,80 eurot (käibemaksuga). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb I. L.l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (16.09.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.M. L. (hageja) esitas 23.04.2021 Harju Maakohtule hagi I. L. (kostja) vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja xxxx surnud N. L.i pärija. Hageja kandis N. L.i matusekulusid 1084,30 eurot ning pärimismenetluse ja muid kulusid 172,40 eurot, kokku 1256,70 eurot. Hageja palus kostjal hüvitada kantud kulud, kuid viimane keeldus. Hageja palus välja mõista kostjalt 1257,70 eurot ja põhinõudelt viivis seaduses sätestatud määras alates 23.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja keeldumise tõttu pidi hageja kasutama advokaadi abi, mis tekitas talle kulu 144 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt 144 eurot ja põhinõudelt viivis seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja tõi välja, et kostja väited N. L.i vara omastamise kohta on alusetud.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi välja, et hageja ei ole tõendanud kulude kandmist. Lisaks on hageja omastanud N. L.i pärandvara summas 13 974,84 eurot ja kostjal kui N. L.i pärijal on õigus nõuda hagejalt omastatud vara tagastamist. Kostja soovis tasaarvestada hageja nõude enda vastu oma nõudega hageja vastu. Kohtu põhjendused
3.Hageja avaldas 14.07.2022 menetlusdokumendis, et ta võtab hagi tagasi summas 95,04 eurot (Telia 23.07.2019 arved 3,90 eurot; 13.08.2019 arve 2,83 eurot; Telia 23.07.2019 kviitung 21 eurot; Telia 13.08.2019 kviitung 29,81 eurot; Pärnu Sotsiaalkeskuse 29.07.2019 kviitung 37,50 eurot). Kohus jätab hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata osas, kus hageja palus välja mõista kostjalt 95,04 eurot ja sellelt summalt viivise seaduses sätestatud määras alates 23.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Hageja esitas Pärnu notar A. K. 11.06.2020 koostatud pärimistunnistuse, mis tõendab, et kostja on N. L.i pärija (dtl 6). Kostja väide, et hageja ei ole N. L.i matusekulusid kandnud, on alusetu. Hageja esitas arve pärimismenetluse algatamise avalduse esitamise eest 77,36 eurot (dtl 9). Arve tasumist hageja poolt tõendavad arvele lisatud kaardimakse kviitung (dtl 9) ja hageja pangakonto väljavõte (dtl 81-82). Seoses N. L.i matustega maksis hageja Pärnu krematooriumi 09.07.2019 arve alusel 969,50 eurot (dtl 10) ja 13.08.2019 arve alusel 114,80 eurot (dtl 11). Arvete tasumist hageja poolt tõendab arvetele tehtud märge, et arved on tasutud sularahas ja see, et arved olid väljastatud hageja nimele. Seega on hageja kandnud N. L.i matusekulusid kokku 1161,66 eurot
(77,36 eurot + 969,50 eurot + 114,80 eurot). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja kandis viidatud kulusid N. L.ile kuulunud raha arvel.
6.Hagejal ei olnud kohustust kanda N. L.i matusekulusid. Vastav kohustus lasus kostjal pärimisseaduse (PärS) § 131 lg-st 1 tulenevalt. Viidatud sätte esimene lause näeb ette, et pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kohus leiab, et hageja, kandes N. L. matusekulud, tegutses käsundita asjaajana võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 mõttes. VÕS § 1018 lg 1 p 2 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Matusekulude tasumine vastab kostja huvidele. Kohus ei ole tuvastanud, et hagejal puudus tahe tegutseda kostja kasuks, mistõttu ei esine VÕS § 1018 lg-s 2 sätestatud alus, mis välistaks käsundita asjaajamise.
7.VÕS § 1023 lg 1 esimese lause järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja matusekulud 1161,66 eurot VÕS § 1023 lg 1 alusel.
8.Hageja palus välja mõista kostjalt viivise põhinõudelt alates 23.10.2019. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja saatis kostjale 24.09.2020 nõudekirja, paludes tasuda matusekulud hiljemalt 22.10.2020 (dtl 18-19). Kostja vaidles 20.10.2020 kirjas hageja nõudele vastu (dtl 20). Seejärel saatis hageja kostjale 17.11.2020 nõudekirja, määrates uue tähtaja matusekulude tasumiseks kuni 20.11.2020 (dtl 21-22). Kohus leiab, et hageja, määrates kostjale korduvalt erinevad tähtajad matusekulude tasumiseks, on käitunud vastuoluliselt, mistõttu tuleb arvestada viivist alates 21.11.2020 ehk pärast 17.11.2020 nõudekirjas määratud kohustuse täitmise tähtaja lõppemist. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (1161,66 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.11.2020 kuni 15.09.2022 kokku 169,03 eurot (viivis on välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ning alates 16.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt viivis põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates 23.10.2019.
9.Hageja palus välja mõista kostjalt kohtueelsed õigusabikulud 144 eurot. Kohus leiab, et kohtuvälise õigusabi kasutamine võlgnevuse sissenõudmiseks oli vajalik. Praegune kohtuvaidlus näitab, et kostja ei tunnista hageja nõuet, mistõttu oli hagejal alus kasutada professionaalset õigusabi võlgnevuse sissenõudmiseks kohtuväliselt. Advokaat osutas hagejale kohtueelset õigusabi kokku ühe tunni ulatuses hinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kandis ta õigusabikulusid kokku 144 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja asemel on N. L.i matusekulud kandnud hageja. Seega rikkus kostja PärS § 131 lg 1 esimest lauset. Kohus leiab, et kostja poolt rikutud kohustuse (PärS § 131 lg 1 esimene lause) kaitse-eesmärk laieneb hagejal tekkinud kahjule. Seega on täidetud VÕS § 127 lg
2.Kostja rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel. Eeltoodust tulenevalt mõista kohus kostjalt hageja kasuka välja 144 eurot.
10.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (144 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 23.04.2021 kuni 15.09.2022 kokku 16,13 eurot (viivis on välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ning alates 16.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
11.Kostja leidis, et hageja omastas N. L.i vara summas 13 974,84 eurot. Vara tagastamise õigus läks üle kostjale ja ta soovis tasaarvestada vara tagastamise nõude hageja vastu viimase nõude enda vastu hüvitada N. L.i matusekulud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on omastanud pärandaja vara. Kostja ei ole tõendanud, et tal on vara tagastamise või selle väärtuse hüvitamise nõue hageja vastu. Seetõttu on kostja tasaarvestus tagajärjetu.
12.Kuigi hageja võttis hagi osaliselt tagasi ja kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Hagi osalise tagasivõtmise ja hagi rahuldamata jätmise ulatus on ebaoluline, mistõttu ei mõjuta see menetluskulude jaotust.
13.Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
14.Hageja on käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirjad esitanud 04.06.2022 ja 19.08.2022. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ning õigusabikulud 1022,40 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga) ning menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi kokku 7 tunni ja 6 minuti ulatuses.
15.Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud.
16.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
17.Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu kokku summas 225 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv summas 225 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
18.Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga, s.o 120 eurot/tunnis käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot ilma käibemaksuta, tasuna mõistlik.
19.Hagejale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 7 tundi ja 6 minutit. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
20.Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvaid perioodil 04.12.2020 kuni 23.04.2021 tehtud menetlustoiminguid kokku mahus 4 tundi ja 54 minutit. Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust, kohtule esitatud hagiavalduse (koos lisadega) sisu ja mahtu, tuleb kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid perioodil 21.04.2021 kuni 23.04.2021 pidada põhjendatud ja vajalikuks ajamahus kokku 4 tundi. Kohus leiab, et ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.
21.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 6 tundi ja 12 minutit.
22.Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
23.Arvestades asjaolu, et hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga), tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda 892,80 eurot (6 tundi ja 12 minutit x 144 eurot (koos käibemaksuga).
24.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1117,80 eurot (riigilõiv 225 eurot + õigusabikulud 892,80 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
25.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.