Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. september 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-18766
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Danil Stroganovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1364 eurot 06 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. jaanuari 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja: Aktsiaselts PlusPlus rk 11919806 lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Vastustaja/kostja: ik XXXXXXXXXXXX
Danil
Capital,
Stroganov,
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 18. jaanuari 2022. a otsus osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue 876,48 eurot ja edasiulatuv viivisenõue põhinõudelt 1932,97 eurolt alates 1. detsembrist 2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni 41,9% aastas. Samuti muuta sellega seoses poolte menetluskulude jaotust maakohtu menetluses ning tühistada maakohtu otsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.
3.2.Mõista Danil Stroganovilt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 1932,97 eurot, intressid 445,50 eurot, lepingutasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 876,48 eurot.
3.3.Mõista Danil Stroganovilt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 1932,97 eurolt alates 1. detsembrist 2021 põhinõude kohase täitmiseni lepinguga ettenähtud intressimääras 41,9%, kuid kokku koos hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivisega (876,48 eurot) mitte rohkem kui põhivõla suurus (1932,97 eurot).
3.4.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
4.Rahuldada aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus.
5.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Danil Stroganovi kanda.
6.Mõista Danil Stroganovilt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 500 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 400 eurot, kokku 900 eurot.
7.Mõista Danil Stroganovilt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (900 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts PlusPlusCapital (hageja) esitas 30. novembril 2021 Viru Maakohtule hagiavalduse Danil Stroganovi (kostja) vastu põhivõlgnevuse 1932,97 euro, intressi 445,50 euro, viivise 876,48 euro, lepingutasu 15 eurot, sissenõudmiskulude 35 euro ja alates
1.detsembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni viivise 41,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutnud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Esto AS (kreeditor) ja kostja 1. detsembril 2019 arvelduskrediidilepingu, mille kohaselt kreeditor võimaldas kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000 eurot kasutamist. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 41,9% aastas, intressi arvestamisel lähtuti tegelikust päevade arvust kalendrikuus, 360-päevasest aastast ja krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Kreeditor ja kostja sõlmisid 5. mail 2020 lepingu lisa, millega kostja sai maksepuhkust juunist 2020 kuni augustini
2020. Siiski tuli nimetatud kuudel tasuda intressi ja esimesel maksepuhkuse perioodile langeval igakuise tagasimakse päeval lepingutasu 15 eurot. Kostja asus krediiti kasutama, kuid ei tasunud tagasimakseid alates 15. aprillist 2020 ja jättis tasumata intressi. Kreeditor teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. Kuna kostja talle antud tähtajaks võlgnevust ei tasunud, kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 31. oktoobril 2020. Kreeditor loovutas 30. oktoobril 2020 oma nõuded kostja vastu hagejale, teavitades sellest kirjalikult ka kostjat. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
2.Kostja hagile ei vastanud.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus rahuldas 18. jaanuari 2022. a tagaseljaotsusega hagi osaliselt ning mõistis Danil Stroganovilt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõla 1932,97 eurot, intressi 445,50 eurot, lepingutasu 15 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 167,70 eurot. Maakohus mõistis kostjalt välja viivise põhinõudelt 1932,97 eurolt alates
1.detsembrist 2021 põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 375 eurot koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks. Maakohus leidis, et hagiavalduse põhjal on õiguslikult põhjendatud kreeditori ja kostja vahel
1.detsembril 2019 sõlmitud lepingust tekkinud järgmised nõuded: tagastamata krediidisumma 1932,97 eurot, intressivõlgnevus 445,50 eurot, lepingutasu 15 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maakohtu hinnangul on sissenõutavaks muutunud viivise nõue 876,48 eurot (viivisemäär 41,9% aastas) ja edasiulatuv viivis 41,9% aastas alates 1. detsembrist 2021 kuni krediidisumma (1932,97 euro) tasumiseni õiguslikult põhjendatud osaliselt. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm 3-2-1-25-16, p 13). Lepingus sätestatud viivisemäär 41,9% aastas ületab kolmekordset viivisemäära ja seega on viivisemäär 41,9% aastas tühine. Asjas tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 167,70 eurot ja edasiulatuv viivis krediidisummalt 1932,97 eurolt alates 1. detsembrist 2021 kuni krediidisumma tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi 75% ulatuses kostja kanda. Maakohus leidis, et põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv summas 350 eurot ning õigusabikulud 150 eurot, kokku 500 eurot. Seega kohustub kostja tasuma hagejale menetluskulud summas 375 eurot koos viivisega menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas 21. jaanuaril 2022 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 18. jaanuari 2022. a otsuse resolutsiooni p 2 väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivise osas ja resolutsiooni p 3 ning mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 876,48 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt 1932,97 eurot alates 1. detsembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni 41,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Apellant leiab, et VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada ebamõistlikuks sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Lepingu põhitingimuste kohaselt on intressimäär 41,9% aastas. Lepingu tingimuste p VI 4 sätestab, et juhul, kui klient ei täida lepingust tulenevaid maksekohustusi (välja arvatud intressi maksmine) tähtaegselt, on klient kohustatud maksma ESTO AS-ile viivist hinnakirjas sätestatud määras tähtaegselt tasumata summalt. Hinnakirja alusel on viivise määr aastas lepingus fikseeritud intressimäär.
5.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude väiksemas ulatuses kui 876,48 eurot ja edasiulatuva viivisenõude põhinõudelt 1932,97 eurolt alates 1. detsembrist 2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 876,48 eurot ja edasiulatuva viivisenõude põhinõudelt 1932,97 eurolt alates 1. detsembrist 2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni lepinguga ettenähtud intressimääras 41,9%. Sellega seoses muudab ringkonnakohus poolte menetluskulude jaotust maakohtu menetluses ning tühistab maakohtu otsuse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõikest 6 tuleneb, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates ei ole TsMS § 407 lg 6 järgi tehtav otsus tagaseljaotsus TsMS § 407 lg 1 alusel, vaid kohtuotsus kui sisuline lahend, millega jäetakse hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Seega sisaldab praeguses asjas vaidlustatud maakohtu lahend kahte erineval õiguslikul alusel tehtud otsust – esiteks tagaseljaotsust, millega maakohus hagi rahuldas (TsMS § 407 lg 1), ning teiseks kohtuotsust kui sisulist lahendit (TsMS § 434), millega
maakohus jättis hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Hageja saab esitada sisulise kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1 teine lause). Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu lahendi üksnes osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata (st asja sisulise lahendamise osas). TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Osas, milles maakohus hagi tagaseljaotsusega rahuldas, ei ole maakohtu lahendit vaidlustatud.
8.Maakohus leidis, et viivise nõudmine on põhjendatud, kuid mitte lepingujärgses määras 41,9% aastas, sest selline lepingujärgne määr on tühine. Maakohus tugines Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleva asja lahendamisel juhinduda aga tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 Riigikohtu poolt väljendatud seisukohtadest, kuna nimetatud tsiviilasjas puudus poolte vahel kokkulepe intressimäära kohta. Pooled olid kokku leppinud üksnes viivisemääras. Praegusel juhul on lepingus kokku lepitud, et intressimäär on 41,9% aastas ning lepingu osaks olevatest teenusetingimustest ja hinnakirjast tulenevalt on on kliendilepingust tulenevate maksekohustuste tähtaegselt täitmata jätmise korral kliendil kohustus maksta viivist kliendilepingus fikseeritud intressimääras (teenusetingimuste p VI 4 koostoimes hinnakirjaga). Sama teave tuleneb lepingu juurde lisatud Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehelt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 (p 12) märkinud, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Sellest seisukohast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd lepingujärgne intressimäär on suurem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäär, kohaldub VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ja viivist tuleb arvestada lepingus ette nähtud intressimääras, s.o 41,9% aastas. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevalt on tarbijakrediidileping tervikuna tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr (VÕS § 406 lg 1) aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hagiavaldusest ega hagile lisatud lepingutingimustest ei nähtu, et kostja poolt sõlmitud leping oleks VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine. Kostja sõlmis 1. detsembril 2019 lepingu krediidikulukuse määraga 54,16% aastas ja 5. mail 2020 lepingu lisa krediidikulukuse määraga 60,83% aastas. Alates 30. novembrist Enne lepingu ja lepingu lisa sõlmimist oli Eesti Pank viimati avaldanud tarbimislaenude keskmise kulukuse määra 30. novembril 2019, mis oli panga teate järgi 20,61%. Kostja sõlmitud lepingust ega lepingu lisast nähtuvad kulukuse aastamäärad ei ületa viidatud keskmist kulukuse määra enam kui kolm korda (20,61 x 3 = 61,83%). Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue, samuti edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb rahuldada. Seega tuleb maakohtu otsus vastavas osas tühistada.
9.Ringkonnakohus leiab, et kuna ei tühista praegusel juhul maakohtu otsust osas, milles on tehtud tagaseljaotsus (TsMS § 407 lg 1), vaid selles osas, milles on maakohus jätnud hagi TsMS § 407 lg 6 alusel sisulise otsusega hageja nõude õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata, siis TsMS § 657 lg 2 ei kohaldu ning ringkonnakohus saab teha ise uue sisulise lõpplahendi. Kuna hageja viivisenõude lahendamine ei eelda faktiliste asjaolude täiendavat tuvastamist, ei oleks asja tühistatud osas maakohtule uueks lahendamiseks saatmine ka menetlusökonoomia seisukohalt mõistlik. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule
uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja alates
1.detsembrist 2021 sissenõutavaks muutuva viivise. Hageja nõuab hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt 1932,97 eurolt viivist laenulepingust tuleneva intressimääraga võrdses määras, s.o 41,9% aastas, summas 876,48 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses viivise vähendamist taotlenud (VÕS § 113 lg 8 ja § 162). TsMS §-st 367 lähtudes rahuldab ringkonnakohus ka hageja taotluse alates 1. detsembrist 2021 sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks lepingujärgses määras (41,9% aastas). Kuna hageja on nõudnud kostjalt viivist kuni põhivõla suuruseni, piirab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise kogusumma põhivõla suurusega (1932,97 eurot).
10.Maakohus jättis menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja kanda. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit, rahuldades hagi täies ulatuses, muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel ka poolte menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus jätab hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamist arvestades menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
11.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-test 3 ja 5 lähtudes kindlaks hagejale hüvitatavad menetluskulud maakohtu menetluses ja ringkonnakohtu menetluses. Maakohus on hinnanud hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning leidnud, et põhjendatud menetluskulu maakohtu menetluses oli 500 eurot (riigilõiv 350 eurot ja esindajakulu 150 eurot). Apellatsioonkaebuses ei ole neid maakohtu järeldusi vaidlustatud. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid 460 euro ulatuses. Menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 280 eurot ja esindajakulust 180 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja on osutanud õigusabi 1,5 tunni ulatuses, kasutades seda aega apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund (TsMS § 175 lg 1). Sarnaselt maakohtule esitatud hagiga on apellatsioonkaebus n-ö tüüpkaebus. Kaebuse sisuline osa kattub sama hageja poolt mitmes teises tsiviilasjas esitatud apellatsioonkaebusega. Seega on apellatsioonimenetluses põhjendatud esindaja kuluks 120 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks apellatsioonimenetluse menetluskulude katteks väljamõistmisele 400 eurot. Lähtudes TsMS § 177 lg st 4, märgib ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.