PlusPlus Capital AS hagi D S vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
4114,87 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova (e-post: [email protected]) Kostja: D S (isikukood XXX; elukoht XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt D S hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 1932,97 eurot, intressivõlgnevus 445,50 eurot, lepingutasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 167,70 eurot.
3.Välja mõista kostjalt D S hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivised alates 01.12.2021 kuni põhinõude summas 1932,97 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta põhjendatud menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja kanda.
5.Välja mõista kostjalt D S summas 375 eurot.
hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud
6.Välja mõista kostjalt D S hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (375 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(5)
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja E AS vahel sõlmitud 01.12.2019 arvelduskrediidileping nr. 1277169058, mille alusel sai kostja arvelduskrediiti 2000 eurot. Kostja kohustus tagastama krediidi koos igakuise intressiga osadena iga kuu 15-ks kuupäevaks. Lepingule alla kirjutades kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 41,9% aastas. Kostja ja E AS sõlmisid 05.05.2020 lepingu lisa, millega võimaldati kostjale maksepuhkust kolm kuud 06.2020 kuni 08.2020. Siiski kuulus nimetatud kuudel tasumisele intressimakse ja esimesel maksepuhkuse perioodile langeval igakuise tagasimakse päeval kuulus lisaks tasumisele lepingutasu summas 15 eurot. Kostja asus krediiti kasutama, kuid tagasimakseid ei teinud. E AS teatas lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, loovutas E AS 30.10.2020 oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
2.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista E AS ja kostja vahel 01.12.2019 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr. 1277169058 tulenev põhinõue 1932,97 eurot, intressid 445,50 eurot, lepingutasu 15 eurot, viivised 876,48 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1932,97 eurot alates 01.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni 41,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; menetluskulud: riigilõiv summas 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
4.Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati 2(5)
kostjale kätte TsMS § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga 03.01.2022. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 407) lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Kohtu hinnangul on E AS ja kostja vahel 01.12.2019 sõlmitud arvelduskrediidilepingu nr 1277169058 tingimused tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 mõistes. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, mistõttu võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
9.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
10.Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista välja põhinõude 1932,97 eurot, intressi 445,50 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, lepingutasu 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 876,48 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista alates 01.12.2021 viivise 41,9% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma tasumiseni.
11.Kohus leiab, et E AS ja kostja vahel 01.12.2019 sõlmitud lepingust tekkinud järgmised nõuded: tagastamata krediidisumma 1932,97 eurot, intressivõlgnevus 445,50 eurot, lepingutasu 15 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot, on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning eeltoodud nõuded tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
12.Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue 876,48 eurot (viivisemäär 41,9% aastas) ja edasiulatuv viivis alates 01.12.2021 41,9% aastas kuni krediidisumma (1932,97 euro) tasumiseni on õiguslikult põhjendatud osaliselt.
13.Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 41,9% aastas, sest lepingujärgne määr on tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on 3(5)
eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm 3-2-1-25-16, p 13). Lepingus sätestatud viivisemäär 41,9% aastas ületab kolmekordset viivisemäära ja seega on viivisemäär 41,9% aastas tühine. Asjas tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet.
14.VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: põhinõudelt 1932,97 eurolt alates 31.10.2020 kuni 31.11.2021 on viivis 167,70 eurot.
15.Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja E AS ja kostja vahel 01.12.2019 sõlmitud arvelduskrediidilepingust tekkinud järgmised nõuded: tagastamata krediidisumma 1932,97 eurot, intressivõlgnevus 445,50 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, lepingutasu 15 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 167,70 eurot (periood 31.10.2020 kuni 31.11.2021) ja edasiulatuv viivis alates 01.12.2021 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras krediidisummalt 1932,97 eurolt kuni krediidisumma tasumiseni.
16.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
17.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud juhul tuleb põhjendatud menetluskulud jätta osaliselt, 75% ulatuses, kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 420 eurot.
19.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu osas 350 euro ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1).
20.Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 180 euro ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 1,5 tundi. Kohus juhib ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungil ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv summas 350 eurot ning õigusabikulud 150 eurot, kokku 500 eurot.
21.Kohus jätab kostja kanda 75% hageja menetluskuludest, seega kohustub kostja tasuma hagejale menetluskulud summas 375 eurot.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2.
23.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 4(5)
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
(digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik
Viru Maakohtu 18.01.2022 kohtuotsus on tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 15.09.2022 kohtuotsusega.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.