Aktsiaselts PlusPlus Capital maksekäsu kiirmenetluse avaldus R. V. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
76,35 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post: [email protected]) Kostja: R. V. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt R. V. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja põhivõlgnevus 39,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 4,11 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot.
3.Mõista kostjalt R. V. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 39,95 lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 07.07.2022.
Mõista kostjalt R. V. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 240 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Hageja esitas 19.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. V.i vastu 74,44 euro nõudes. Pärnu Maakohus tegi 23.05.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 14.06.2022 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.07.2022 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse R. V.i vastu võla nõudes. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 39,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4,11 eurot, sissenõudekulud 25 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,05% päevas alates 07.07.2022 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue T AS ja kostja vahel sõlmitud seadmekindlustuse lepingust nr. xxxx.
3.Harju Maakohus võttis 04.08.2022 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 20 päeva hagile vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas nimetatud määruses kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
4.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule
muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
5.TsMS § 317 lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Kohus leidis, et makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Võlgnikule on makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel viisidel: 23.05.2022 aadressil xxxx, 26.05.2022 aadressil xxxx, 31.05.2022 aadressil xxxx, 31.05.2022 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxxx, xxxx, xxxx. Menetlusdokumente ei ole nendel aadressidel õnnestunud kostjale kätte toimetada. Rahvastikuregistris puudub võlgnikul kehtiv elukoha aadress. Võlgniku ema kinnitas 31.05.2022, et võlgnik ei ela maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud aadressil xxxx.
6.Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1, 12 ja 5 alusel kostjale kätte avalikult 20.08.2022. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 09.09.2022. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
7.Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks.
8.Kuna kohtule ei ole kostja elukoha andmed teada, toimetab kohus tagaseljaotsuse kostjale kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult. TsMS § 317 lg 5 alusel loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulud
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
10.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt.
11.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole lepingulise esindaja tasu summas 350 eurot ilma käibemaksuta (tunnitasu 100 eurot ja tööaeg 3,5 tundi) põhjendatud ja vajalik. Tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja
kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses (koos käibemaksuga).
12.Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 360 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kohtuotsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.