Elisa Eesti AS-i hagi Y K vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1263,07 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline esindajad esindaja Sigrid Rahkema Kostja: Y K (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti AS-i hagi Y K vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista Y K Elisa Eesti AS-i kasuks välja poolte vahel 06.06.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 13105017 ja nutikindlustuse lepingu nr 13105016, 22.08.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 13553979, nutikindlustuse lepingu nr 13553978, osamaksetega vara müügilepingu nr 13553983, nutikindlustuse lepingu nr 13553984, osamaksetega vara müügilepingu nr 13553997 ja nutikindlustuse lepingu nr 13553998, 13.09.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 13713364 ja nutikindlustuse lepingu nr 13713366, 19.02.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 14570603, nutikindlustuse lepingu nr 14570604, osamaksetega vara müügilepingu nr 14570615 ja nutikindlustuse lepingu nr 14570616, 05.05.2023 sõlmitud liitumislepingu nr 15073843, liitumislepingu nr 15073837, vara üürilepingu nr 15074360 ja vara üürilepingu nr 15073840 ning 07.11.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 16315023 ja nutikindlustuse lepingu nr 16315024 alusel põhivõlg 850,24 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 211,11 eurot.
Mõista Y K Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt (850,24 eurot) alates
5.septembrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni 0,065% tasumata summalt päevas.
4.Jätta menetluskulud Y K kanda.
5.Mõista Y K Elisa Eesti AS-i kasuks välja menetluskulud 638 eurot (s.o riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot).
6.Mõista Y K Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt (638 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Y K tuleb kanda hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud J OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX.
9.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Elisa Eesti AS (hageja) esitas 19.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y K (kostja) 1063,84 euro saamiseks. Kohus tegi 26.06.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsuosakond proovis kostjale dokumente kätte toimetada e-posti aadressidel XXX ja XXX, kuid vastuseta. Varasemas menetluses on kostja rahvastikuregistris märgitud aadressi XXX korteriomanik kinnitanud, et kostja ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistri andmetel on aadress XXX kehtetu. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur teatas maksekäsuosakonna päringule 08.08.2025 vastuseks, et kostja praegune asukoht ja sidevahendid on Narva politseijaoskonnale teadmata. Kostja viimane teadaolev aadress on XXX. Pärnu Maakohus andis 19.08.2025 nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 04.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista poolte vahel 06.06.2022, 22.08.2022, 13.09.2022, 19.02.2023, 05.05.2023 ja 07.11.2023 sõlmitud lepingute alusel põhivõla 850,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 211,11 eurot ja viivise alates 05.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni 0,065% tasumata summalt päevas.
Kostja ei esitanud hagiavaldusele vastust.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha 2
kohtuistungit pidamata.
6.Praeguses asjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnal teadaolevatel epostiaadressidel ega rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressil XXX kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Korteriomaniku kinnitusel ei ela kostja sellel aadressil. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja XXX, registrijärgne elukoht Eestis puudub. Töötamise registri andmetel kostja ei tööta. Kohus tegi täiendavalt päringu Politsei- ja Piirivalveametile, kelle 29.09.2025 vastuse kohaselt on kostja viimane teadaolev elukoht XXX.
7.Kuna kostjal puudub rahvastikuregistris kehtiv aadress ning kohtul ei õnnestunud kindlaks teha kostja tegelikku elu- või viibimiskohta, on hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid loetud kostjale kätte toimetatuks avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 15.10.2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg, mis oli 30.10.2025. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
8.Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
9.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv kokku 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, § 4842). Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile; hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele; lisade kogumisele ja komplekteerimisele; dokumentide kohtule esitamisele 2 töötundi tunnitasuga 169 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi arvestades esitatud hagi sisu, mahtu ja lisasid põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks seega välja menetluskulud 498 eurot [140 + 20 + (169 × 2)].
Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva 3
viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
13.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
14.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kostjal kanda J OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.