Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.09.2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-8434
Tsiviilasi
Renovum OÜ hagi R. P. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
26 111,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462; asukoht Tartu mnt 50, 10115 Tallinn; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: A. K. (GRIFF Õigusbüroo Osaühing; e-post: xxx); Kostja: R. P. (isikukood xxx; registreeritud elukoht puudub; viimane teadaolev elukoht xxx; e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
2-22-8434 465,61 eurot, lepingu haldustasu 4,95 eurot, 03.06.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 91,92 eurot ja võla sissenõudmiskulud 9,85 eurot.
2 (5)
2-22-8434 − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 98 euro nõudes. − Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist kogusummas 117 eurot. Kohus selgitab, et 01.10.2015 jõustus VÕS 1132, mis sätestab eriregulatsiooni tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude kohta nii lepingu kehtivuse ajal kui pärast selle lõppemist. VÕS § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivuse ajal nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavaldusest nähtub, et laenuandja on saatnud laenulepingu nr 709670908 kehtivuse ajal kostjale 3 meeldetuletuskirja 4,15 euro eest ning ülesütlemise hoiatuse 5 euro eest, seega kokku 4 kirja. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks saatnud kostjale enne eelnimetatud 4 tasuliste kirjade edastamist vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja. Kuivõrd VÕS § 1132 lg 1 nõuab tasulise meeldetuletuskirja eest hüvitise saamiseks vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja saatmist, siis on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitis teise ja neljanda meeldetuletuskirja eest kogusummas 9,15 (4,15 + 5) eurot. VÕS 1132 lg 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib tarbijast võlgnikule saata kolm tasulist kirja. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu nr 709670908 järgi 20 eurot ülesütlemise teatise eest. Kuivõrd ülesütlemise teatis oli saadetud lepingu erakorralise ülesütlemise kuupäeval, mitte 7 päeva möödumisel lepingu lõppemisest, siis pole VÕS 1132 lg 3 eeldused tasu nõudmiseks täidetud. Samuti on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendamatu tasunõue nõude loovutamise teatise eest, mille sisuks on üksnes nõude loovutamisest teatamine. Hageja pole summaliselt sisustanud muude kulude (5 eurot) tekkimist ega nende vajalikkust. Kokku jääb lepingu nr 709670908 järgi rahuldamata võla sissenõudmiskulu 33,30 eurot. − Hagiavaldusest nähtub, et laenuandja on saatnud laenulepingu nr KPP-79-01647381 kehtivuse ajal kostjale 29.03.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks saatnud kostjale enne eelnimetatud 29.03.2022 kirja edastamist vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja, mistõttu pole VÕS 1132 lg 1 eeldused tasu nõudmiseks täidetud. Lisaks nõuab hageja kostjalt laenulepingu nr KPP-79-01647381 alusel 20 eurot 18.04.2022 saadetud ülesütlemise teatise eest. Kuivõrd ülesütlemise teatis oli saadetud lepingu erakorralise ülesütlemise kuupäeval, mitte 7 päeva möödumisel lepingu lõppemisest, siis pole VÕS 1132 lg 3 eeldused tasu nõudmiseks täidetud. Samuti on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendamatu tasunõue nõude loovutamise teatise eest, mille sisuks on üksnes nõude loovutamisest teatamine. Kokku jääb lepingu nr KPP-79-01647381 järgi rahuldamata võla sissenõudmiskulu 30 eurot.
3 (5)
2-22-8434 − Hagiavaldusest nähtub, et laenuandja on saatnud järelmaksulepingu nr Y210720096 (9675543) kehtivuse ajal kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja (iga kiri 4,85 euro eest) ja ülesütlemise hoiatuse 5 euro eest. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks saatnud kostjale enne tasuliste kirjade saatmist vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kuivõrd VÕS § 1132 lg 1 nõuab tasulise meeldetuletuskirja eest hüvitise saamiseks vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja saatmist, siis on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitis üksnes teise ja neljanda meeldetuletuskirja eest kogusummas 9,85 (4,85 + 5) eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt järelmaksulepingu nr Y210720096 (9675543) alusel 20 eurot ülesütlemise teatise eest. Kuivõrd ülesütlemise teatis oli saadetud lepingu erakorralise ülesütlemise kuupäeval, mitte 7 päeva möödumisel lepingu lõppemisest, siis pole VÕS 1132 lg 3 eeldused tasu nõudmiseks täidetud. Samuti on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendamatu tasunõue nõude loovutamise teatise eest, mille sisuks on üksnes nõude loovutamisest teatamine. Järelmaksulepingu nr Y210720096 järgi jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulu 34,70 (4,85 + 4,85 + 20 + 5) eurot. Kokku lepingu nr 709670908, nr KPP-79-01647381 ja nr Y210720096 (9675543) järgi jätab kohus rahuldamata võla sissenõudmiskulu 98 euro ulatuses. − Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. − Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi rohkem kui 99% ulatuses ja teeb otsuse sisuliselt kostja kahjuks, peab kohus juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. − Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv 1 400 eurot õigusabikulud 920 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1 400 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh tõendite tellimiseks, kogumiseks ja komplekteerimiseks) lugeda 4 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h ei pea kohus aga mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava hagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 240 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 1 640 (1 400 + 240) eurot. Hageja ei ole kohtule TsMS § 174 lõikes 10 nõutavat kinnitust esitanud, mistõttu menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 640 eurot ning menetluskuludelt (1 640 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
4 (5)
2-22-8434 − Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.