AS Spordikeskus TERAS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi hagi OÜ Valser Vara vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. detsembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Valser Vara apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
539 948,89 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja) AS Spordikeskus TERAS (pankrotis) esindajad ringkonnakohtus pankrotihaldur Maire Arm (isikukood 46203280409), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Siht Kostja (apellant) OÜ Valser Vara (registrikood 10261003), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter, advokaadid Mari Agarmaa ja Rety Estorn Asja läbivaatamine
6. juuni 2022
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta vastu hageja 04.07.2022 menetlusdokumendile lisatud lepingu lisa (V kd, tl 102-103) ja eemaldada see toimikust.
2.Tühistada Harju Maakohtu 10. detsembri 2021. a otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja kahjuhüvitise 326 665,11 eurot ületavas osas, viivise nimetatud summalt alates 31.08.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas ja jättis 1(24)
menetluskulud täielikult kostja kanda. Teha uus otsus, millega rahuldada hageja nõue kostja vastu osaliselt, mõista välja kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 326 665,11 eurot, viivis nimetatud summalt alates 31.08.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Jaotada uuesti menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
3.Rahuldada osaliselt AS Spordikeskus TERAS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm hagi OÜ Valser Vara vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
4.Välja mõista kostjalt OÜ Valser Vara hageja AS Spordikeskus TERAS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm hagi alusel AS Spordiklubi TERAS (pankrotis) pankrotivarasse kahjuhüvitis summas 326 665,11 eurot ja viivis alates 31.08.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni nõude kohase täitmiseni.
5.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 65,39% ulatuses kostja ja 34,61% ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Spordikeskus TERAS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm (hageja) esitas 29. juunil 2017 Harju Maakohtule hagi OÜ Valser Vara (kostja, üürileandja) vastu, milles palus kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista AS Spordikeskus TERAS (pankrotis, võlgnik) kuuluvad asjad. Asjaolude muutumise tõttu TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi nõudis hageja 31. augustil 2018 esitatud nõudes asjade asemel kahju hüvitamist 499 952,68 eurot ja viivist alates 31. augustist 2018 kuni kohustuse täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt kuulutati 6. novembri 2015 määrusega välja võlgniku pankrot. Võlgniku tegevuskohaks oli kostjale kuuluval kinnistul Tallinnas Rannamõisa tee 4h asuv spordiklubi. Võlgnik valdas kinnistut üürilepingu alusel. Võlgniku, kostja ja Osaühingu Teras (edaspidi üürnik) vahel sõlmiti 01.08.2015 üürniku asendamise kokkuleppe, mille kohaselt sai üürnikuks ning Rannamõisa tee kinnistu valdajaks Osaühing Teras. Kinnistu kaasvaldajaks jäi ka võlgnik, sest oluline osa üüripinnal asuvast varast kuulus võlgnikule. Võlgnikule kuulub spordiklubis asuv järgmine vara: spordiinventar, tööriistad, sisseseade ja muud esemed väärtusega 662 025,05 eurot, mis on pankrotivara. Pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist andis 2(24)
pankrotihaldur nimetatud pankrotivara (spordiinventari) 11.11.2015 akti alusel võlgniku tegevjuhile X-le hoiule, kohustades teda säilitama ja kasutama vara heaperemehelikult võlgniku tegevuskohas Rannamõisa tee kinnistul. Kostja tungis 18. juulil 2016 omavoliliselt spordiklubisse, võttis selle valduse üle ning rakendas spordiklubis olevate esemete ja vara suhtes pandiõigust. Pankrotivara valduse ülevõtmine toimus hageja ehk pankrotihalduri nõusolekuta. Pankroti väljakuulutamise korral on üksnes pankrotihalduril õigus pankrotivara vallata ja käsutada (valitseda).
1.2.Hageja esitas 31. augustil 2018 kahju hüvitamise nõude kostja vastu, paludes esialgse nõude asemel kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 499 952,68 eurot ja viivise alates 31.08.2018 kuni kohustuse täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1. Hageja tugines TsMS § 376 lg 4 p-le 3. Arvetest ning lepingustest nähtuvalt on vara väärtuseks vähemalt 444 077,63 eurot. Kaotatud varade koguväärtus on 499 952,68 eurot. Hageja sai menetluse käigus teada, et võlgnikule kuuluv vara on enampakkumisel võõrandatud ja see on läinud kostja enda omandisse, kasutades variisikutena lähikondseid äriühinguid Valser Vara Haldus OÜ-d ja Adusum OÜ-d (edaspidi Adusum). Kostja, teades, et tegemist on võlgniku pankrotivaraga, võõrandas pankrotivara, rikkudes sellega käsutuskeeldu PankrS § 138 lg-st 1 ja § 36 ja 35 lg 1 p-dest 3 ja 4 tulenevalt ja tekitas võlgnikule kahju. Kostja teadis 2016. aasta juulis, kui hageja esitas tsiviilasjas nr 2-16-11289 hagi tagamise avalduse, et tegemist on pankrotivaraga. Isegi kui kostja ei olnud pankrotiseaduses sätestatud kohustusest teadlik, siis esines kostjal üldisest käibekohustusest tulenev kohustus hoiduda pärast hageja poolt hagi tagamise avalduse esitamisest teadasaamist pankrotiavara õigusvastasest käsutamisest. Kostja võttis pandiõigust teostades enda valdusesse rohkem vara kui olnuks vaja üürniku pandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Seega rikkus kostja võlgniku omandiõigust, alternatiivselt on kahju tekitatud heade kommete vastase tahtliku käitumisega või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
1.3.Hageja nõue ei ole aegunud. Tegemist oli üüripinnal oleva varaga, mitte asjale tehtud muudatuste ja parendustega.
1.4.Hageja leidis, et pankrotivara õigusvastase käsutuse korral pandipidaja poolt on pankrotihalduril õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel ning alternatiivselt VÕS § 1037 alusel alusetu rikastumise nõudena. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.1.Hagejaga sõlmitud üürileping lõppes 1. augustist 2015, kui kolmepoolse kokkuleppe alusel anti üürilepingu ese üle üürnikule. Hageja ei jäänud üürilepingu eseme kaasvaldajaks. Osaühingule Teras üle antud üürilepingu kohaselt oli välistatud üürilepingu eseme allüürile andmine. Kui üüripinnal asus võlgnikule kuuluv vara, siis tuleb seda tõendada. Hageja ja üürnik ei ole kostjale teatanud, et üürniku valduses oleval üürilepingu esemel paikneks kolmanda isiku vara. Seetõttu ei ole kostja vaidlusaluse vara valdust rikkunud ega seda omavoliliselt vallanud.
3(24)
Üürnikul tekkis võlgnevus kostja ees, mistõttu ütles kostja üürilepingu üles. Kostja teavitas 04.05.2016 üürniku esindajat X kohustusest anda üle üürilepingu eseme valdus ja vabastada valduse üleandmise ajaks üürilepingu ese kolmandatele isikutele kuuluvatest esemetest. Üürnik kostjale valdust üle andma ei tulnud. Spordiklubi oli valveta, mistõttu võttis kostja 18.07.2016 spordiklubi valduse üle ja teatas üürnikul, et rakendab üürilepingu objektil paiknevate esemete ja vara suhtes üürileandja pandiõigust. Kui üürilepingu esemel oli valduse ülevõtmise ajal hageja vara, mille eemaldamise kohustuse jättis pankrothalduri usaldusisik X tähtajaks täitmata, siis on hageja ees vastutav X. VÕS § 305 lg-st 1 ja 2 tulenevalt laieneb üürileandja pandiõigus ka üüritud ruumis asuvatele kolmandate isikute vallasasjadele. Seega ei oma asjas tähendust see, et nõude on esitanud pankrotihaldur, kes toetub oma nõudes pankrotiseadusele. Kostja loovutas nõude koos pandiga Adusumile, millest teavitati ka üürnikku. Vara müük toimus avaliku suulise enampakkumise teel. Üürnik ei vaidlustanud vara osas pandiõiguse teostamist. Üürilepingu esemel paiknenud vara on müüdud pandiga tagatud nõude täitmiseks ja viidatud vara ei ole kostja valduses.
2.2.Kostja leidis 27. septembri 2018 vastuses, et hageja nõue on aegunud, sest vara jätmist üürilepingu esemele saab lugeda üürilepingu eseme muudatusteks. Sellise nõude aegumise tähtaeg on VÕS § 338 lg 1 ja 2 kohaselt kuus kuud arvates lepingu lõppemisest üürnikuga. Kostja märkis, et vallasasjade soetusmaksumus ei tõenda kahju suurust. 2012. aastal soetatud spordiinventar oli hagi esitamise ajaks täielikult amortiseerunud. Varal puudus oluline (harilik) väärtus. Edasine menetluse käik
3.Harju Maakohus jättis 15.05.2019 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud võlgniku kanda ja mõistis kostja kasuks välja menetluskulud 7322 eurot koos seadusjärgse viivisega.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.10.2019 otsusega maakohtu 15.05.2019 otsuse osas, millega jäeti hagi kostja vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saatis asja selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus jõustus osas, millega maakohus rahuldas osaliselt kostja 9. märtsi 2019. a protokolli parandamise taotluse ja jättis rahuldamata kostja
13.märtsi 2019. a taotluse prokuratuurile kuriteoteate esitamiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 10.12.2021 otsusega hagiavalduse ja mõistis kostjalt võlgniku pankrotivarasse kahjuhüvitise summas 499 952,68 eurot ja viivise alates 31.08.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni nõude kohase täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
5.1.Maakohus märkis, et järgmised asjaolud ei ole vaidluse all: - 06.11.2015 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti ja pankrotihalduriks nimetati Maire Arm; - võlgniku põhitegevusalaks oli aeroobika- ja jõusaalide tegevus, ning tegevuskohaks Tallinnas Rannamõisa tee 4h asuv spordiklubi, mis on rajatud kostjale kuuluvale kinnistule asuvasse hoonesse; - võlgnik valdas Rannamõisa tee 4h kinnistut üürilepingu alusel, mille tähtaeg oli 31.08.2037;
4(24)
-
kostjale kuulub Tallinnas Rannamõisa tee 4h kinnistu; 20.03.2013 sõlmiti üürniku asendamise kokkulepe, mille alusel sai 2013. aastal üürnikuks võlgnik; kokkuleppe kohaselt läks üürileping ja seega ka valdus üle võlgnikule 01.04.2013; 01.08.2015 sõlmiti võlgniku, kostja ja üürniku vahel üürniku asendamise kokkuleppe, mille kohaselt sai üürnikuks ning Rannamõisa tee kinnistu valdajaks Osaühing Teras; kostja võttis 18.07.2016 üürilepingu esemele jäetud vara oma valdusse ja realiseeris selle arvel üürileandja pandiõigust; üürilepingu objektil paiknevate esemete ja vara müük toimus avaliku suulise enampakkumise teel 01.09.2016.
Menetluse kestel selgus, et vaidlusalune vara on müüdud ja hageja nõuab kostjalt omandiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. PankrS § 135 lg 1 kohaselt müüb haldur pankrotivara täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades PankrS ettenähtud erisusi. PankrS § 138 lg 1 kohaselt võib pandipidaja halduri nõusolekul vallaspandi eseme ise müüa. PankrS § 138 lg-s 1 sätestatud keelu mõtteks on keelu rikkumise korral ehk pandipidaja poolt vallaspandi eseme müümisel halduri nõusolekuta tuua kaasa käsutustehingu tühisus. Hageja väitel on kostja rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise.
5.2.Pooled vaidlevad selle üle, kas vara kuulus võlgnikule, kas kostjal oli õigus vaidlusalune vara võõrandada, kas nimetatud vara võõrandamise tulemusena peab kostja hüvitama hagejale kahju ning milline oli vara harilik väärtus. Hagis kirjeldatu kohaselt moodustab suure osa võlgniku varadest võlgnikule kuuluv spordiinventar, tööriistad, sisseseade ja muud esemed väärtusega 662 025,05 eurot. Nimetatud esemed (vara loetelu I kd, tl 26) paiknesid võlgniku tegevuskohas Rannamõisa tee kinnistul asuvas spordiklubis ja haldur andis spordiinventari 11.11.2015 akti alusel võlgniku tegevjuhile X-le vastutavale hoiule. Hageja nõude näol on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutusega. Kohtu hinnangul võõrandas kostja pandiõiguse alusel pankrotihalduri nõusolekuta enampakkumisega vaidlusaluse pankrotivara. Nõude saab kvalifitseerida VÕS § 1043 järgi. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamise eeldusena kuulub tuvastamisele, kas vara kuulus võlgnikule. Asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega on piisavalt tõendatud vara kuulumine hagejale. Pooltel on tekkinud vaidlus, milliste varaesemete eest ja mis väärtuses on hüvitise nõue tekkinud. Kostja soovib C 05.12.2016 hinnanguga tõendada, et võlgniku kõigi spordivahendite turuväärtus 31.12.2014 seisuga oli 360 130 eurot. Maakohus leidis, et kostja esitatud asjatundja hinnang ei lükka ümber hageja esitatud vara osas esile toodud väärtusi, kuivõrd need on esemeliselt soetamisväärtusega välja toodud. Kostja esitatud hinnangust ei tulene kogu konkreetse vara väärtust. Istungil 25.02.2021 täpsustas kohus seoses asjaoluga, et kostja on võtnud üle spordiklubi 18.07.2016, kas fikseeriti ka kõik esemed, mis seal asusid. Kostja väitel tehti ka vara nimekiri ning leiab, et üürnikule läks üle üürileping. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolu vara osas tõendamist leidnud. Spordiinventari omandiõiguse kuulumist üürnikule ei saa kinnitada võlatunnistusega. Võlatunnistusega on võimalik väljendada pooltevahelisi kohustusi.
5(24)
Kostja seaduslik esindaja kinnitas istungil, et vara nimikiri (II kd, tl 13-17) mis on kohtule esitatud, on vara, mis müüdi avalikul enampakkumisel ja hageja esindaja on selgitanud, et võrdles seda nimekirja 03.04.2020 tabeli koostamisel vara loetulu koostamisel. Seega leiab kohus, et asja juurde on esitatud kohane ja pooltele arusaadav varanimekiri. Kuna hageja on hagi faktilise asjaoluna esile toonud koos tõenditega, et vara kuulub hagejale, siis peab kostja selle väidet ümber lükkama, esitades vastupidised tõendid. Vaidlus on selles, kelle vara oli enampakkumisel. Kohus leidis, et ükski tõend ei kinnita, et vara omanik oli üürnik. Isegi, kui 04.05.2016 esitas kostja X-le nõude viia kolmandate isikute asjad ära, ei saa sellest järeldada, et vara kuulub üürnikule. Samuti ei nähtu 2015. a asutatud üürniku 2015. ja 2016. aasta majandusaasta aruannetest põhivara või seadmete, sh spordiinventari müüki. Vara enampakkumise toimumise üle puudub vaidlus. Hageja on seadnud kahtluse alla, kas kostja seaduslike esindajatega seotud äriühing Valser Vara Haldus OÜ on ka 09.09.2016 arve tasunud. Käesolevas menetluses on kohtu hinnangul mh oluline tõend 11.11.2015 vara hoiule andmise akt ning asjaolu, et vara omandiõiguse osas ei ole esitatud ümberlükkavaid tõendeid. Kostja ei ole tõendanud, et vara kuulus üürnikule ning puudub igasugune teave, et see oleks kuulunud kolmandatele isikutele. Vara väärtuse osas nõustub kohus hagejaga, et kostja esitatud üürileandja pandiõigusega kaetud üürniku vara väärtus suurusjärgus 63 902 eurot ei ole seotud konkreetsete asjadega ega usutav hinnang. Menetluses ei ole kohtu ette toodud tõendeid, mis viitaks vaidlusaluste esemete omandiõiguse üleminekule OÜ-le Lafabio või üürnikule. Tõendid vara omandamise kohta on esitanud hageja ja need tõendid kinnitavad piisavalt, et vara kuulus enampakkumise ajal hagejale. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et olid Maksu- ja Tolliameti poolt väljastatud ning kostja enda koostatud nimekirjas loetletud varaesemed, mille loetelu kattub hageja tabelites toodud varaesemetega. Nimetatu vara loetelu kinnitavad ka tunnistaja X vande all antud ütlused, millest saab kohus järeldada, et 31.08.2018 hagi täienduse lisas nr 4 toodud nimekirjas loetletud esemed kuulusid võlgnikule ning need asusid vaidlusaluses spordikeskuses. Kohus loeb tõendatuks vara kuuluvuse koos esile toodud väärtustega järgmiste tõendite alusel: D. X vande all antud ütlused; arved; varade spetsifikatsioon ja väärtus; arvete maksmist tõendavad AS SK Teras pangakonto väljavõtted; kauba saatelehed (CMR-d) märkega, et kaup toodi spordiklubi asukohta Rannamõisa teel; pankrotihalduri teabenõude vastusena saadud võlgniku raamatupidamise väljatrükk põhivarade kohta.
5.3.Hageja nõude näol on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutusega. Kui kostja võõrandas pandiõiguse alusel pankrotihalduri nõusolekuta enampakkumise korras pankrotivara, siis saab nõude kvalifitseerida VÕS § 1043 järgi. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamise eeldusena tuleb esmalt tuvastada, kas vara, mille kostja võõrandas, kuulus võlgnikule. Maakohus leidis, et kostja teadis asjaolust, et tegemist on võlgniku pankrotivaraga tulenevalt sellest, et hageja esitas 25.07.2016 tsiviilasjas nr 2-16-11289 hagi tagamise taotluse, milles osundas, et kostja kui üürileandja valduses on pankrotivara, mis kuulub võlgnikule. Eelnevalt osales kolmepoolse üürniku asendamise kokkuleppe sõlmimisel 01.08.2015 ka kostja. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teadis, et spordiklubis asuvad vallasasjad ei kuulu üürnikule. Kostjale toimetati 25.07.2016 hagi tagamise avaldus koos lisadega kätte ning kostja vastas sellele
6(24)
28.07.2016. Hagi tagamise avalduses avaldas hageja, et kostja valduses on pankrotivara, mis kuulub võlgnikule, ning mille käsutusõigus on üksnes pankrotihalduril. Hagi tagamise avalduse esitamist saab lugeda kostja teavitamiseks.
5.4.Maakohus leidis, et hagetav hüvitis tuleb kostjalt välja mõista pankrotivarasse. Maakohus viitas, et TsÜS § 65 järgi eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asjade harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem, või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem. Hageja on kohtule esitanud 11.10.2017 täpsustatud vara nimekirja, arved, vara omandamise lepingud „Stigmar“ ja „Citysec“, ning täiendavalt kinnitavad vara väärtust 21.08.2018 ja 31.10.2018 menetlusdokumentidega esitatud tõendid. Seega luges maakohus kahjunõude suuruse tõendatuks varade raamatupidamisliku soetusmaksumusega, arvestades vara jääkväärtust ja tehtud pangaülekandeid. Tõenditest nähtub ka, et varade eest on tasutud võlgniku pangakontolt, mitte Lafabio OÜ poolt. Seega on kahjunõude suurus tuletatud varade väärtusest. Maakohus leidis, et mõistlik on lähtuda kahjunõude suuruse hindamisel vara soetamisväärtusest. Puuduvad tõendid vara olulise amortiseerumise kohta. VÕS § 132 lg-st 1 tulenev hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi, st kohtumenetluses tuleb lähtuda uue samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 13). Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele, kuulub ka viivis väljamõistmisele.
5.5.Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Maakohus leidis, et VÕS § 338 lg 1 ja 2 ei kuulu vaidlusaluses õigussuhtes kohaldamisele. Maakohus nõustus hagejaga selles, et spordiinventar pankrotivarana ei ole käsitletav üüripinnale (hoonele) tehtud kulutuse, remondi või muudatusena VÕS § 284 mõttes. Praeguses asjas on menetluses pankrotihalduri hagi kahju hüvitamiseks seoses pankrotivara õigusvastase võõrandamisega. Tegemist ei ole asja muutmise või halvendamisega ning lühendatud hagi aegumise tähtaeg ei kohaldu. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
6.1.Kostja leiab, et maakohus rikkus hagiavalduse muudatusi menetledes TsMS § 376 lg-t 1. Hagi alust ja hagi eset ei saa samaaegselt muuta. Kostja on hagi lubamatule muutmisele vastu vaielnud.
6.2.Maakohus eeldas hageja omandiõiguse tõendatust ja jaotas seetõttu vääralt tõendamiskoormise. Maakohus leidis, et nõue on kvalifitseeritav VÕS § 1043 järgi, kuid täpsemat õiguslikku alust maakohus välja ei toonud. Maakohtu otsusest saab järeldada, et alternatiivseid nõude aluseid maakohus ei analüüsinud. Eeldatavasti on maakohus rahuldanud hageja esmase nõude VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude seoses vara väidetava õigusvastase võõrandamisega, mistõttu pidi hageja kostja hinnangul tõendama võlgniku omandiõiguse olemasolu igale vallasasjale, vara paiknemist konkreetsel üürilepingu objektiks olnud kinnistul ja kostja õigusvastast käitumist võlgniku vara suhtes ning vara harilikku väärtust summas 499 952,68 eurot.
7(24)
Kostja ei pea tõendama üürniku Osaühingu Teras omandiõigust varale, sh üürileandja pandiõiguse teostamise õiguspärasust.
6.3.Maakohus tuvastas ebaõigesti vallasvara omandiõiguse ja paiknemise kostja kinnistul. Maakohtu otsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel tuvastas kohus pankrotivara koosseisu ja asukoha Tallinnas Rannamõisa tee 4h. X ütlused ei sobi vallasvara identifitseerimiseks ega omandiõiguse tõendamiseks. Kostja esitas 11.11.2015 vara hoiule andmise akti osas võltsituse vastuväite, mis on jäetud maakohtu otsuses tähelepanuta. Maakohus on tuginenud võltsimise tunnustega dokumendile, seletusele ja ebausaldusväärse tunnistaja ütlustele. X või hageja poolt koostatud tabelid väidetava vara koosseisu kohta ning Maksu- ja Tolliameti seletus teises tsiviilasjast ei ole tõendid TsMS § 229 lg 2 mõttes. Maksu- ja Tolliameti 12.06.2017 seletuse näol on tegemist üürniku juhatuse liikme X suulise seletuse protokolliga, milles D. X on öelnud, et varad on võlgniku bilansis. Seejuures ei tõenda eseme bilanssi kandmine eseme omandiõigust. Samuti ei saa X ütlus muuta vara omandiõigust. Kostja on korduvalt tuginenud sellele, et X ütlused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed ning X näol oli tegemist huvitatud poolega, kes esindas samaaegselt nii võlgnikku kui ka üürnikku. Maakohus luges X ütlustega tõendatuks 31.08.2018 hagi täienduse lisas nr 4 toodud vara nimekirjas loetletud esemete kuulumise võlgnikule ja asumise spordikeskuses, kuid maakohus jättis tähelepanuta, et selle lisa 4 sisuks on dokument pealkirjaga „OÜ Teras vallasvara nimekiri, kaetud üürileandja pandiõigusega.“ Kui kohus pidas allkirjastamata nimekirja tõendiks vara omandi kohta, siis kostja leiab, et see tõendas vara kuulumist just üürnikule, mitte võlgnikule. Samuti ei ole selles dokumendis märgitud vallasvara asukohta. Maakohus on vääralt järeldanud, et 11.11.2015 vara hoiule andmise aktiga on võlgniku asjad antud hoiule kostja kinnistule Tallinnas Rannamõisa tee 4h. X ütlused lükkavad ümber hageja väite nagu oleks võlgniku vara hoiule antud kostja kinnistule. Kostja on esile toonud, et 11.11.2015 hoiule andmise aktis toodud vara nimekiri ei kattu 29.06.2016 hagiavalduse lisa 13 sisuga, sest aktid käsitlevad erinevaid esemeid. 11.11.2015 akti järgi kinnitasid pankrotihaldur ja võlgniku esindaja vastastikku võlgniku vara paiknemist kolmanda isiku kinnistul. See, et kaks omavahel seotud isikut (pankrotihaldur ja võlgniku esindaja) vastastikku midagi kinnitavad, ei tõenda selle väite õigsust. Sellest tulenevalt ei tõenda ka 11.11.2015 akt võlgniku vara paiknemist kostja kinnistul Rannamõisa tee 4h. Kostja on toonud esile TsMS § 277 lg 1 nõuetele vastava põhistuse dokumendi võltsituse kohta, millega kohus oleks pidanud tegelema. 11.11.2015 akti puhul on küsitavad allkirjad, dokumendi koostamise aeg ja asjaolud. Samuti ei ole usutav, et aktiga anti hoiule üks nimekiri asju, kuid hiljem nimekiri täpsustus ja hagi rahuldati hoopis täpsustunud nimekirja alusel. Maakohus on teinud ebaõiged järeldused seoses tsiviilasjaga nr 2-16-16309. Maakohus jättis tähelepanuta, et viidatud tsiviilasjas nõudis üürnik kostjalt kahju hüvitamist seoses üüripinnale Rannamõisa tee 4h ja 4g tehtud investeeringutega, mis hõlmas ka nimetatud kinnistutele ostetud asjade hüvitamise nõuet. Seega on viidatud tsiviilasjas üürnik asunud seisukohale nagu üüripindadel Rannamõisa tee 4h ja 4g paiknenud asjad oleksid olnud tema omad. Maakohus jättis tähelepanuta ka kostja vastuväited arvete kui ebakohaste tõendite osas. Arvetest ei nähtu asjade soetamine ega asjade asumine pärast 01.08.2015 üürilepingu lõppemist kostja kinnistul Rannamõisa tee 4h. Kostja on esile toonud allkirjade puudumise CMR lehtedel ja muud
8(24)
võltsitusele viitavad asjaolud, aga maakohus ei ole põhjendanud, miks kostja väiteid ei ole olnud asjakohased ja miks on need väited jäetud kõrvale asja lahendamisel. Maakohus jättis tuvastamata võlgniku vara paiknemise Rannamõisa tee 4h. Maakohus ei ole eristanud kostja kinnistuid Rannamõisa tee 4h, Rannamõisa tee 4g ja Lõuka 14, mis olid lisaks Lõuka 14 kinnistule võlgniku ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu objektideks. Tegemist on asjas tähtsust omava asjaoluga, sest kui haginõue puudutas kostja kinnistut Rannamõisa tee 4h, siis pidi hageja tõendama, et võlgniku vara paiknes just aadressil Rannamõisa tee 4h ja mitte Rannamõisa tee 4g, Tallinn või Lõuka 14, Tallinn. Hageja ja võlgniku vaheline üürileping lõppes 01.08.2015. Maakohus ei ole välja toonud, kuidas pärast 01.08.2015 üürilepingu lõppemist sattus võlgniku vara kostja kinnistule Rannamõisa tee 4h.
6.4.Maakohus on vääralt leidnud, et järgmised asjaolud on vaidlustamata: - võlgnik valdas Rannamõisa tee 4h, Tallinn kinnistut üürilepingu alusel, mille tähtaeg oli 31.08.2037; - 20.03.2013 sõlmiti üürniku asendamise kokkulepe, mille alusel sai 2013. aastal üürnikuks võlgnik. 20.03.2013 üürniku asendamise kokkuleppe kohaselt läks üürileping ja seega ka valdus üle võlgnikule 01.04.2013; - 01.08.2015 sõlmiti võlgniku, kostja ja Osaühingu Teras vahel üürniku asendamise kokkulepe, mille kohaselt sai üürnikuks ning Rannamõisa tee kinnistu valdajaks Osaühing Teras; - kostja võttis 18.07.2016 aastal üürilepingu esemele jäetud vara oma valdusesse ja realiseeris selle arvel üürileandja pandiõigust; - üürilepingu objektil paiknevate esemete ja vara müük toimus avaliku suulise enampakkumise teel 01.09.2016. Kostja märgib, et võlgnik valdas Rannamõisa tee 4h, Rannamõisa tee 4g ja Lõuka 14 kinnistut võlgniku ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu alusel kuni 01.08.2015. Üürniku asendamise kokkuleppest ei nähtu, et võlgnik sai üürilepingu ülemineku alusel mingit liiki varade omanikuks. „Rannamõisa tee kinnistut“ ei eksisteeri. 01.08.2015 üürniku asendamise kokkulepe puudutas kolme kinnistut aadressidega Rannamõisa tee 4g, Lõuka 14 ja Rannamõisa tee 4h. Ei ole võimalik aru saada, millist üürilepingu esemeks olevat kinnistut maakohus silmas pidas ja millisel tõendil maakohtu järeldus rajaneb. Ka ringkonnakohus on praeguses asjas juhtinud maakohtu tähelepanu sellele, et varakogumisse kuuluvad esemed tuleb identifitseerida. Hagejal on mitu asukohta ja hageja esitatud varanimekirjades loetletud vara võis asuda mujal kui Rannamõisa tee 4h kinnistul.
6.5.Kostja pandiõiguse teostamine oli õiguspärane. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 305 lgt 3 ja järeldas, et kostja teadis pandiõiguse teostamisel kolmanda isiku (mitte üürniku) asjade asumisest üüripinnal. Kostja ei teadnud ega pidanud teadma, et üüripinnal on võlgniku vara, mistõttu VÕS § 305 lg 3 ei kohaldu.
6.6.Kostja ei vastuta kahju tekkimise eest. Kostja loovutas üürilepingust tulenevad nõuded üürniku vastu Adusumile. Kostja loovutas Adusumile ka üürileandja pandiõiguse ja andis Adusumile üle pandiga kaetud esemete otsese valduse. Pärast loovutust Adusumile toimunud hagi aluseks olevate asjadega seotud tegevus ei ole omistatav kostjale. Vara enampakkumisel võõrandanud isik oli Adusum. Maakohus pidi hageja rahalise nõude lahendamisel kaasama Adusumi ning veenduma, kes on see isik, kelle väidetav õigusvastane tegu hagejale väidetavalt kahju tekitas.
9(24)
Maakohtu otsus on vastuoluline, sest mõlemad pooled nõustusid, et enampakkumisel võõrandas vara Adusum, mitte kostja. Hageja väide on see, et kahju tekitati pankrotivara realiseerimisega. Kuna kostja ei viinud läbi enampakkumist ega müünud võlgniku vara, siis ei saanud kostja võlgnikule kahju tekitada ja võlgniku väidetavat omandiõigust asjadele ei lõpetanud kostja.
6.7.Kahju suurus on ebaõigesti määratud. Maakohus kohaldas vääralt TsÜS §-i 65, VÕS § 127 lg-t 6 ja 132 lg-t 1, TsMS § 233 lg-t 1. Maakohus on jätnud kohaldamata VÕS § 127 lg-d 1, 2 ja 5 ja § 139. Maakohus jättis kahju suuruse hindamata ja on põhjendusteta mõistnud välja kahjuhüvitise sellises ulatuses nagu hageja taotles ning väidetavas samade uute esemete soetusväärtuses. Lähtuda tulnuks asjade harilikust väärtusest, s.o turuhinnast (TsÜS § 65). VÕS § 132 õigel kohaldamisel oleks maakohus pidanud samuti jõudma tulemuseni, et hüvitada tuleb asjade turuhind. Hageja ei ole tõendanud asjade turuhinda. Võlgnik ei saa kahjuhüvitise tulemusel rikastuda ja hüvitist saab määrata vaid sellises ulatuses, millises oleks võlgnik oma vara müügist ise saanud (VÕS § 127 lg 1 ja lg 2). Hagetava vara müügist pankrotimenetluses ei oleks võlgnik teeninud väidetavat soetusmaksumust 499 952,68 eurot. Kostjalt saaks välja mõista kahjuna mitte suurema summa, kui hageja oleks saanud pankrotimenetluses vara müügist pankrotiseaduses sätestatud korras. Aastaid aktiivselt kasutatud ja amortiseerunud vara (spordivahendite) väidetava seotusmaksumuse väljamõistmine kostjalt on põhjendamatu. Tegemist oli kasutatud asjadega, mille turg on piiratud. Puudub põhjus arvata, et vara müügist oleks olnud võimalik saada rohkem raha, kui vara algne müügihind enampakkumisel, s.o 71 500 eurot.
6.8.Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata võlgniku säästetud kulu. Hageja oleks pidanud maksma kostjale tasu asjade hoiustamise eest pooltevahelise üürilepingu lõppemisest asjade müügini, s.o perioodil 01.08.2015–01.09.2016. Võlgniku asjade hoiustamise kulu saab tuletada üürilepingu tasu alusel, mis on 126 525,22 eurot. Vaidlust ei saa olla ka selles, et selline hoiustamine tähendab kostjale kahju selle eest, et kostja ei saa oma ruume kasutada ega välja üürida. Lisaks sellele, kui enampakkumist poleks toimunud, oleks vara paiknenud objektil veel seni, kuni haldur selle ära viib, mis toonuks kaasa veel täiendavaid kulusid. Hageja oleks pidanud asjad müüma pankrotimenetluses enampakkumise teel, millega kaasneb kulu. Minimaalselt on kulu pankrotihalduri töötasu, mis arvatakse maha pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 3). Hageja tasu võlgniku pankrotimenetluses ei ole kostjale teada, kuid võib eeldada, et see on vähemalt 90 eurot tund. Hagi aluseks olevate vallasasjade suur kogum tähendab, et eelduslikult asjade müügiga tegelemiseks oleks kulunud vähemalt 20 tundi, mis teeb ainuüksi pankrotihalduri müügiga seonduvaks tasuks kokku 1800 eurot.
6.9.Kahjuhüvitist tuleb vähendada VÕS § 139 alusel. Hageja (pankrotihaldur) ei viinud asju ära. Pankrot kuulutati välja 06.11.2015. Hageja esitas hagi võlgnikule väidetavalt kuuluvate asjade väljanõudmiseks kostja valdusest 29.06.2017, s.o ligi kaks aastat pärast pankroti väljakuulutamisest. Hageja ei selgitanud välja väidetava pankrotivara väärtust. Veel aasta pärast pankroti väljakuulutamist ei olnud hagejal teadmist vara täpsest väärtusest. Hageja ei teavitanud kostjat hagis väidetud pankrotivara väärtusest. Hageja ei saanudki seda teha, sest ta jättis vara väärtuse väljaselgitamise (hindamise) kohustuse täitmata. Hagi tagamise taotluses tsiviilasjas nr 2-16-11289 viitab hageja, et kostja hoiab kinni hageja vara väärtusega ca 200 000 eurot. Seega ei saanudki kostja arvestada kahjuga sellest 2,5 korda suuremas summas. Vara väärtuse väljaselgitamine ja võlgniku vara väidetava hoidja teavitamine vara koosseisust ja väärtusest oli hageja kohustus, mille täitmata jätmisel hageja soodustas kahju tekkimist.
10(24)
Hageja jättis tegemata toimingud vara hoiustamiseks ja säilitamiseks. Hageja on viidanud, et PankrS § 124 lg 1 esimese lause järgi peab pankrotihaldur viivitamata pärast pankrotimääruse tegemist võlgniku üle võtma vara valduse ja asuma pankrotivara valitsema. PankrS § 124 lg 1 teise lause järgi on haldur kohustatud nõudma pankrotivarasse tagasi võlgniku vara, mis on kolmanda isiku valduses, kui seadusest ei tulene teisiti. Teadmata põhjusel ei ole hageja selle kohustuse täitmiseks vajalikke toiminguid teinud. Hageja jättis asjad teadlikult kolmanda isiku valdusesse. Pankrotihalduril ei olnud eelnevast tulenevalt õigust jätta pankrotimenetluses võlgniku vara kolmanda isiku kasutusse. Valduse ülevõtmata jätmisega ning vara säilimiseks vajalike toimingute tegemata jätmisega tekitas hageja ise ohu kahju tekkimiseks. Hageja võttis teadliku riski. Vastus apellatsioonkaebusele
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise 326 665,11 eurot ületavas osas, põhinõudelt tuleneva seadusjärgse viivise alates 31.08.2018 ja jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse asja maakohtule tagasi saatmata.
9.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle ka apellatsioonimenetluses järgmiste asjaolude üle, mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - 06.11.2015 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti ja pankrotihalduriks nimetati Maire Arm; - võlgniku põhitegevusalaks oli aeroobika- ja jõusaalide tegevus, ning tegevuskohaks Tallinnas Rannamõisa tee 4h asuv spordiklubi (edaspidi spordiklubi);
10.Lisaks on pooled erinevates menetlusdokumentides omaks võtnud asjaolusid, mida ringkonnakohus seetõttu eraldi tuvastama ei asu: - kostja kinnistul asuva hoone kasutamiseks spordihoonena sõlmiti üürileping hagejaga (asendati eelmise üürnikuga sõlmitud üürilepingus üürnik kolmepoolse kokkuleppega) alates 20.03.2013 (kostja 24.01.2018 menetlusdokumendi p 4.3.); - hagejaga sõlmitud üürileping lõppes 01.08.2015 ja üürnikuks sai OÜ Teras üürniku asendamise kolmepoolse kokkuleppe alusel (hageja 28.02.2018 menetlusdokumendi p 3); -üürnik sattus majanduslikesse raskustesse, tal tekkis alates detsembrist 2015 üürileandja ees võlgnevus ja hageja ütles üürilepingu üles (kostja 24.01.2018 menetlusdokumendi p 4.6; hageja 28.02.2018 menetlusdokumendi p 5). Ringkonnakohus vastab esmalt kostja vastuväitele, kas maakohus on hagi muudatusi menetlenud TsMS § 376 lg-s 1 sätestatut rikkudes (I), seejärel analüüsib ringkonnakohus, milles seisnes kostja tegu ja teo õigusvastasus (II), kas spordiklubis asus hageja vara, milline oli selle koosseis ja maksumus nende soetamisel ning pandiõiguse teostamise ajal (III), kui suures ulatuses tekkis hagejale kahju (IV) ja teeb muud menetluslikud otsused (V).
11(24)
I
11.26.06.2017 hagiavaldusest (I kd, tl 2-13) nähtuvalt esitas hageja esmalt vindikatsioonihagi AÕS § 80 lg 1 alusel, tuginedes asjaolule, et kostja teostas 18.07.2016 üürniku suhtes üürileandjana pandiõigust, kuid üüripinnal asus ka hageja kui pankrotis äriühingu vara, mille valdamise ja käsutamise õigus on üksnes pankrotihalduril (PankrS § 124 lg 1 mõttes).
11.1.24.01.2018 vastuses märkis kostja, et pandiga tagatud vallasvara müük toimus avalikul enampakkumisel 01.09.2016 ja viidatud vara ei ole kostja valduses (vastuse p 26). Kostja märkis kohe esimeses vastuses, et ei anna luba hagi muutmiseks.
11.2.28.02.2018 vastuses märkis hageja, et varade müük on tema jaoks üllatuslik asjaolu ja et ta vajab aega asjaolude täpsustamiseks. 31.08.2018 muutis hageja hagi eset ja nõudis kostjalt kahju hüvitamist.
11.3.02.10.2018 tegi maakohus määruse (II kd, tl 71-72), milles leidis, et tegemist ei ole mitte hagi muutmisega, vaid TsMS § 376 lg 4 p 3 märgitud olukorraga. Määruse kohaselt jäid hagi asjaolud suures osas samaks ja hageja poolt esile toodud asjaolud muutusid pärast hagi esitamist. Kolleegium leiab, et maakohtu seisukoht on põhjendatud, kuid täiendab seda. Kostja tõi 24.01.2018 vastuses esile, et kostja võõrandas üürniku vastu oleva nõude ja seda tagava pandi ja teavitas sellest 04.08.2016 üürnikku. Kostja ei toonud esile, et pandiõiguse loovutamisest ja vara müügist teavitati hagejat. Vastavas menetlusetapis ei saanud maakohus hakata tuvastama, kas asjaolu, et hageja vara on võõrandatud, oli hagejale teada juba hagi esitamisel ja kohus pidi lähtuma poolte esile toodud asjaoludest. Kuivõrd asjaoludest ei tulenenud, et hageja oleks hagiavalduse esitamise ajal muutusest teadnud või tema teadmatus oli tingitud tema enda hooletusest, oli maakohtu järeldus hagi võimaliku muutmise osas õige. II
12.Maakohus märkis iseenesest õigesti, et kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise. Seetõttu tuleb esmalt vastata küsimusele, milles seisnes kostja tegu ja kas see oli õigusvastane. Maakohus on leidnud, et kostja tegu seisnes vara võõrandamises enampakkumisel ilma pankrotihalduri vastava nõusolekuta, kuid selline seisukoht läheb vastuollu vaidlusevälise asjaoluga, et vara müüs enampakkumisel Adusum ja mitte kostja. Põhjendatud on apellandi etteheited, et maakohus ei ole eristanud ega hinnanud kostja ja Adusum rolli ning ei ole analüüsinud vastavaid tõendeid. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada.
12.1.11.11.2015 pankrotivara vastutavale hoiule andmise aktist koos varanimekirjaga (I kd, tl 2528) nähtuvalt andis hageja võlgniku vara võlgniku hoiule aadressil Rannamõisa tee 4h. Võlgnik, keda esindas akti allkirjastamisel volituse alusel tegevjuht X, kohustus vara heaperemehelikult säilitama ning seda mitte käsutama ja koormama ilma halduri nõusolekuta. 04.05.2016 nõudest üürilepingu eseme valduse üleandmiseks (I kd, tl 124) nähtub, et üürniku võlgnevuse tõttu ja täiendavaks tähtajaks kohustuste täitmata jätmise tõttu luges kostja kõik
12(24)
üürilepingud üürnikuga lõppenuks ja palus anda valduse üle hiljemalt 09.05.2016. Nimetatud kirjale on alla kirjutanud kirja kättesaamist kinnitades samal päeval ka üürniku juhatuse liige X. 20.07.2016 kostja e-kirjast üürnikule ja tema advokaadile (I kd, tl 34) nähtub, et kostja informeeris üürnikku sellest, et võttis 18.07.2016 üle üürniku üürilepingute valduse, fikseeris lukustamata jäetud uksed, vahetas lukud ja taastas objektil valve. Kirjast nähtub, et üürnik oli jätnud üüriobjekti elektroonilise valveta (v.a sõidukite pesula) ja lukustamata olid hoone avariiväljapääsud. Ühtlasi teatas kostja pandiõiguse teostamisest ja selgitas, et pandiõigus laieneb ka kolmandate isikute varale. Kirjast ei tulene, et üürileandja oleks täheldanud, et hoonest on mingi vara või inventar ära viidud. Nimetatud asjaolusid kinnitavad ka Ä ja E tunnistaja ütluste protokollid (II kd, tl 91-93).
12.2.Hagi tagamise taotlusest tsiviilasjas nr 2-16-11289 koos selle saatmise 25.07.2016 e-kirjaga (II kd, tl 21-25) nähtub, et hageja esitas kostja vastu 22.07.2016 hagi tagamise taotluse, milles tõi esile, et olulise osa hageja varast moodustab spordi-inventar, tööriistad, sisseseade ja muud esemed väärtusega 662 025,05 eurot (pankrotivara), mis paiknevad Rannamõisa tee kinnistul; need on antud võlgniku tegevjuhule X-le vastutavale hoiule, kuid kostja on omavoliliselt võtnud hoone valduse. Tõenditest nähtub, et taotlusele lisati mh tõend võlgniku pankroti väljakuulututamise kohta, 11.11.2015 akt ja ajutise pankrotihalduri aruanne. 28.07.2016 vastuväitest tsiviilasjas nr 2-16-11289 hageja esitatud hagi tagamisele avaldusele (I kd, tl 38-39) nähtub, et kostja vaidles hagi tagamisele vastu põhjendusel, et pankrotivõlgnik ei olnud alates 01.08.2015 üürnik ja üürilepingu objekt anti üle üürnikule, kellel ei olnud õigust anda üüriobjekti ilma üürileandja nõusolekuta allkasutusse. Kostja märkis, et üürileandja pandiõigus laieneb ka kolmandate isikute varale ja tähendust ei oma asjaolu, et hageja esindajaks olev pankrotihaldur on andnud hageja pankrotivara X valdusesse. Samuti vaidles kostja hagi tagamisele vastu põhjusel, et hageja ei teadnud üüripinnal oleva endale kuuluva vara täpset koosseisu ega tõenäoliselt suudaks seda kindlaks teha ka tulevikus. Nimetatud tõendiga on tõendatud, et hiljemalt 28.07.2016 oli kostja teadlik asjaolust, et pandi esemeks olevad esemed võivad kuuluda võlgnikule. 28.07.2016 maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-16-11289 (I kd tl 126-129) nähtub, et maakohus jättis hageja hagi tagamise määruse rahuldamata. Samas ei tähenda see, et kostja sai lähtuda asjaolust, et võlgniku asjade hulgas ei ole pankrotivõlgniku vara.
12.3.Kostja on menetluses leidnud (07.03.2018 menetlusdokumendi p 5), et tema ei pidanud teadma, et üüripinnal võivad asuda kolmandatele isikutele kuuluvad varad, sest hageja lahkus üüripinnalt 01.08.2015 ja väljendas selgelt, et tal ei ole kostja vastu mingeid nõudmisi. Üürilepingust tulenevalt puudus aga üürnikul õigus anda üürilepingut allüürile ja mistahes kolmandate isikute vara hoiustada. Kolleegium leiab, et kostja nimetatud vastuväited ei lükka ümber hageja väiteid selle kohta, et tema vara üüripinnal asus. Seisuga 01.08.2015 ei saanudki hagejal olla kostja vastu mingeid nõudeid, kuna selleks ajaks ei olnud kostja veel teostanud üürileandja pandiõigust. Kui üürnik kostjaga sõlmitud üürilepingut rikkus ja väidetavalt üüripinnal hageja vara hoiustas, on see kostja ja üürniku vahelise sisesuhte küsimus ega oma tähendust praeguse asja lahendamisel. Nimetatut ei muuda asjaolu, et hageja oli samasisulise üürilepingu pooleks kuni 01.08.2015.
12.4.04.08.2016 teatest nõude loovutamise kohta (I kd tl 134) nähtub, et kostja informeeris üürnikku asjaolust, et loovutas üürilepingust seisuga 15.03.2016 tuleneva 71 508,02 euro suuruse nõude, järgneva kuni üürilepingu ülesütlemiseni 04.05.2016 üürinõude, kasutuseeliste ja
13(24)
pandiõigusest tuleneva nõude Adusumile. Samuti informeeris kostja üürnikku sellest, et pandieseme otsene valdus on läinud üle nõude omandajale. E-kirja edastamine adressaatidele XXX ja YYY on tõendatud Omniva e-teeninduse väljavõtetega (I kd, tl 133 ja pöördel). Hageja on kinnitanud, et sellise teabe sai tema praeguse asja menetluses ja see info on talle uus (hageja 28.02.2018 menetlusdokumendi p 6). X oli nii hageja tegevjuht kui üürniku seaduslik esindaja (II kd, tl 190). Arvestades, et hageja seaduslik esindaja oli alates pankroti väljakuulutamisest 06.11.2015 pankrotihaldur ja puuduvad andmed, et X oleks vastava teabe edastanud pankrotihaldurile, ei ole võimalik tõenditest järeldada hageja teadmist nõude loovutamisest Adusumile. Samas järeldub nõude loovutamise teatisest, et kostja pidi olema enne nõude loovutamist Adusumile teadlik vara kuulumisest hageja pankrotivara hulka.
12.5.Portaali www.varad.ee väljavõttest (I kd, tl 135, 146) nähtub, et Adusum korraldas 01.09.2016 kell 11 vaidlusaluse sporditehnika ja inventari müümiseks avaliku suulise enampakkumise. Kostja pole väitnud, et hageja pidi teadma enampakkumise läbiviimisest ja hageja on seda eitanud (hageja 28.02.2018 menetlusdokumendi p 6). 14.09.2016 pankrotihalduri kirjast kostjale ja kostja 20.09.2016 vastusest hagejale (II kd, tl 26-27) nähtub, et hageja palus kostjalt vaidlusaluse vara ülevaatamise võimaldamist ja kostja keeldus sellest väites, et vara ei ole enam tema valduses. Kostja kirjast ei nähtu, et kostja oleks informeerinud hagejat võlgniku vara võõrandamisest enampakkumisel. Eesti Posti veebilehe väljatrükilt saadetud kirja kohta (III kd, tl 21) nähtub, et adressaadile XXX edastati 11.08.2016 e-tähtkiri „Teade Teras OÜ“. Tõend ei tõenda, et Adusum saatis ja üürnik sai kätte täiendava nõude kohustus täita ja teate avaliku enampakkumise kohta nagu kostja väidab (14.11.2018 menetlusdokumendi lisade osa p 2). Samast teostatud väljatrükilt (III kd, tl 24) nähtub, et 02.09.2016 edastati samale adressaadile teade 01.09.2016 ja pakkumise parimaks tunnistamise akt. Nimetatust pole võimalik järeldada, et enampakkumisest informeeriti hagejat.
12.6.Hageja ja MTA e-kirjavahetusest (II kd, tl 9-20) nähtuvalt saatis hageja 20.02.2018 MTA-le päringu seoses asjaoludega, mis talle praeguses menetluses selgusid ja palus teavet selle kohta, kes müüs Adusumi korraldatud 01.09.2016 enampakkumisel kirjeldatud spordiklubi vara, kes oli märgitud vara müüjaks, ostjaks ja mis hinnaga ning millistel tingimustel tehing toimus. MTA saatis hagejale materjalid, st portaali www.varad.ee teadaande, varade nimekirja, Valser Haldus arve ja enampakkumise akti. MTA-le koos enampakkumise dokumentidega esitatud Terase vallasvara nimekirjast (II kd, tl 1317) nähtub, et nimekirjas oli 394 objekti, vara oli üle loetud ja kogus kontrollitud 13.-19.08.2016 ning nimekirjale kirjutasid alla kostja esindajana K ning Adusumi esindajana V. Hageja väitel vastab pankrotivara detailne nimekiri (11.11.2015 akt) täpselt sellele, mille kostja esitas MTA-le Terase vallasvara nimekirjana.
12.7.Hageja on selgitanud (28.02.2018 menetlusdokumendi p 10) viitega Maksu- ja Tolliametilt saadud vastusele, et Adusum pandipidajana võõrandas vara alghinnaga, mis tasaarvestati üürniku vastu nõudega 71 508,02 eurot; Adusum pandipidajana võõrandas sama vara hinnaga 36 000 eurot Valser Vara Haldus OÜ-le (edaspidi Valser Haldus); arvele lisatud varade loetelust nähtuvalt on varad osaliselt samad, mis esialgses vindikatsioonihagis nõutud. Vara võõrandamine alghinnaga 71 500 eurot, koos käibemaksuga 85 800 eurot on tõendatud pakkumise parimaks tunnistamise akti ja selle lisaga (II kd, tl 19-20). Vara võõrandamine Adusumilt Valser Haldusele hinnaga 36 000 eurot (käibemaksuga) on tõendatud arvega (II kd, tl 18). Vara eemaldamist Rannamõisa tee kinnistult kinnitab ka hindamisakt (II kd, tl 28-32), mille fotodelt nähtuvalt vara hoones ei asu.
14(24)
Äriregistri väljatrükkidelt (I kd, tl 147-150) nähtub, et varade ostja Valser Haldus kanti registrisse 06.09.2016 ja selle osanikud ning juhatuse liikmed on M ja S; samad isikud on kostja osanikud ja juhatuse liikmed. Kuigi tsiviilasja toimikus olev äriregistri väljavõte on poolik ja sisaldab pöördel Adusumi registri väljavõtet, on e-toimiku vahendusel esitatud korrektne registrikaart (vt KIS 28.02.2018 menetlusdokument 22s). Sellelt nähtuvalt on Adusumi ainsaks juhatuse liikmeks kostja lepinguline esindaja praeguses asjas K. Kostja on märkinud, et K sai Adusumi juhatuse liikmeks 28.09.2017. Äriregistri avalik teave kinnitab seda kostja väidet, K sai Adusumi seaduslikuks esindajaks ligi aasta pärast enampakkumise toimumist (kättesaadav https://ariregister.rik.ee/est/company /11439526/Adusum-O%C3%9C?search_id=1448387&pos=1&active_tab=register). Hagi teistkordsel menetlemisel maakohtus on hageja väitnud, et Adusumi seaduslik esindaja varasemal perioodil, V, on K abikaasa või elukaaslane (hageja 25.03.2021 menetlusdokumendi pd 18-19). Hageja leiab, et kirjeldatud isikute kattuvus viitab asjaolule, et varade võõrandamine ja omandamine ei olnud heauskne ja selle eesmärgiks oli pandiõiguse realiseerimise kaudu läbi seotud isikute (lähikondsete ja variisikute) omandada enda omandisse odavalt hagejale kuulunud vara. Hageja viitab, et Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) keeldus kostja variisikute esitatud tehingutega seotud deklaratsioonide kinnitamisest, käsitledes neid näilike tehingutena. Samas ei ole hageja esitanud vara tagasivõitmise hagi, mistõttu kolleegium nimetatud väiteid ei analüüsi. Kolleegium leiab, et hageja väited ei ole nimetatud osas piisavalt põhjendatud ega tõendatud. Kostja ja Valser Haldus omanike ning seaduslike esindajate ring küll kattub, kuid K seotust nimetatut isikute ärihuvidega kõnealuste sündmuste toimumise ajal ei ole hageja suutnud usutavalt põhjendada ega tõendada. Samuti puuduvad tõendid, et erinevalt kostjast ja Valser Haldusest pidi Adusum olema teadlikud asjaolust, et pandi esemeks oli ja enampakkumisel müüdi võlgniku vara. Samas ei oma see asja lahendamisel ka määravat tähendust, sest hagi ei ole esitatud Adusumi vastu.
12.8.Kolleegium leiab, et kostja võis põhimõtteliselt teostada pandiõigust. VÕS § 305 lg-s 3 sätestatu kohaselt eelnevad üürileandja pandiõigusele kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule, samuti üürniku valduses olevatele asjadele, mis on omanikult või eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud. Pandiõigust saab teostada vallasasjadele, mis kuuluvad üüritud ruumi sisustusse või selle kasutamise juurde. Riigikohtu praktikas on leitud, et VÕS § 305 lg 3 ei kohaldu juhul, kui üürileandja sai alles pärast üürilepingu ülesütlemist teada, et asjad ei kuulu üürnikule (vt RKTKo nr 3-2-1-8-08, p-d 12 ja 18). Kolleegium tuvastas eelnevalt, et kostja ütles üürnikuga üürilepingu üles 04.05.2016, kuid sai teadlikuks asjaolust, et üürilepingu esemel asub võlgniku vara, 28.07.2016. Seega ei olnud kostja pandiõiguse teostamisel (spordiklubi hoone ja selles asunud vara valduse võtmisel) 18.07.2016 teadlik asjade kuulumisest hagejale ja asjas ei kohaldu VÕS § 305 lg 3.
13.Hageja on tuginenud ka asjaolule, et kostja kuritarvitas pandiõigust, kuna võttis omavoliliselt oma valdusesse rohkem asju, kui oli vajalik tema nõuete rahuldamiseks (hageja 31.08.2018 menetlusdokumendi p-d 3.31., 3.35, 3.10.2018 menetlusdokumendi p-d 2.21-2.23) ega hinnanud esemete väärtust enne nende realiseerimist.
15(24)
13.1.VÕS § 307 lg 1 kohaldamise eeldusi on Riigikohus lahanud oma lahendis 3-2-1-8-08 ja leidnud, et nimetatud sätte kohaselt võib üürileandja üüritud ruumis olevaid ja üürileandja pandiõigusega koormatud vallasasju võtta oma valdusse mh omaabi korras esmajoones üksnes juhul, kui üürnik tahab ruumis leiduvaid asju ära viia. Sellisteks juhtudeks tuleb pidada eelkõige olukordi, mil üürnik on üritanud asju üürileandja pandiõiguse teostamise vältimiseks ruumist ära viia või kui seda on ilmselt karta ja asjade valvamine ja säilitamine üürniku ruumis oleks üürileandjale ebamõistlikult koormav. Kostja tuginenud asjaolule, et hageja jättis ruumid valveta ja varuväljapääsud lahti. Nimetatud hageja rikkumiste kõrvaldamiseks piisanuks väljapääsude lukustamisest ja valve taastamisest nagu ka kostja enda väitel tegi. Kostja pole väitnud, et üürnik üritas vallasvara ära viia, samuti ei tulene tõenditest, et midagi oleks objektilt ära viidud.
13.2.Lisaks on Riigikohus eelnevas lahendis märkinud, et VÕS § 307 lg-st 1 tuleneb, et üürileandja võib üüritud ruumis olevaid asju oma valdusse võtta üksnes ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Üürileandja pandiõigusega on VÕS § 305 lg 1 teise lause kohaselt tagatud üürilepingust tulenevad jooksva ja sellele eelneva aasta üürinõuded, samuti hüvitisnõuded. Üürileandja pandiõigus tagab VÕS § 305 lg 4 ning AÕS § 279 lg-te 4 ja 6 koostoimes ka kõrvalnõudeid, nagu viivise- ja leppetrahvinõuded, samuti menetluskulusid, asja müügiga seotud kulutusi ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikke kulutusi. Üürileandja VÕS § 307 lg-s 1 nimetatud õigust kasutada üksnes selliste nõuete tagamiseks, mis on asjade valdusse võtmisel muutunud sissenõutavaks, v.a võimalikud edasised kulud asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja müügiks. Lisaks tuleneb VÕS § 307 lg-st 1, et üürileandja valdusse võetavate asjade väärtust tuleb hinnata asjade kinnipidamise (üürileandja valdusse võtmise) aja seisuga. Lähtuvalt VÕS § 305 lg-st 4 ja AÕS § 283 lg-st 2 võib üürileandja neis piirides siiski ise valida, milliseid pandiõigusega koormatud asjadest ta oma valdusse võtab. Kokkuvõttes ei tohi üürileandja oma pandiõigust kuritarvitada ega rikkuda panditud asjade omanike õigusi, st võtta oma valdusse rohkem asju, kui on vajalik tema nõuete rahuldamiseks, ega pidada asju kinni nt võimalike tulevaste nõuete tagamiseks.
13.3.Hageja on väitnud, et temale kuulunud asjade väärtus oli ca 600 000 eurot, kostja nõue üürniku vastu moodustas aga 40 000 eurot (hageja 26.06.2017 menetlusdokumendi p 4.6.). Kostja tegevuse tulemusena tekkis hagejal kahju vähemalt 444 077,63 kuni 499 952,68 eurot (hageja 31.08.2018 menetlusdokumendi p-d 3.33.-3.35). Võlatunnistusega (I kd, tl 125) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et Teras kinnitas 15.03.2016 kostjale antud võlatunnistuses üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse suurust 71 508,02 euro ulatuses ja kohustus nimetatud võlgnevuse tasuma hiljemalt 30.04.2016. Hageja väidete kohaselt (28.02.2018 menetlusdokumendi p 19) tasus Teras kostjale samal päeval peale võlatunnistuse andmist 10 552,35 eurot, 30.03.2016 5705,55 eurot ja 27.04.2016 4911,86 eurot, kokku 21 219,76 eurot. Nimetatud on tõendatud konto väljavõttega (I kd, tl 150 pöördel). Kostja ei ole väitnud, et summad on tasutud mingite muude võlgnevuste katteks.
13.4.Kostja ei ole väitnud, et tema või nõude loovutamise korras saanud Adusum oleks esitanud üürnikule muid üürisuhtest tulenevaid nõudeid. 14.11.2018 menetlusdokumendi p-s 27 on kostja väitnud, et üürniku võlgnevus kostja ees oli üle 140 000 euro, kusjuures kostjal on üürniku vastu täiendav kasutuseelise nõue perioodi ees 14.04.-17.07.2016. Sellist nõude suuruse kujunemist kostja maakohtu menetluses põhjendanud ega tõendanud ei ole, mistõttu ringkonnakohus sellega arvestada ei saa. Ringkonnakohtu menetluses esitatud asjaolud jätab kolleegium tähelepanuta kui hilinemisega esitatud (TsMS § 652 lg 4).
13.5.Nimetatust tulenevalt on tõendatud hageja väide, et üürniku võlg oli seisuga 15.03.2016 50 288,26 euro suurune.
16(24)
14.Edasi tuleb vastata küsimusele, kas kostja võttis enda valdusesse suuremas vääringus asju kui oli vaja tema nõuete rahuldamiseks ja rikkus VÕS § 307 lg-s 1 sätestatut. Nimetatud säte kaitseb tsiteeritud Riigikohtu lahendi p 17 kohaselt ka kolmandaid isikuid, kelle kaupade suhtes üürileandja pandiõigust teostab. Riigikohus on viidanud samas lahendis, et kolmanda isiku suhtes võib selle sätte rikkumist ja kolmanda isiku võimalikke nõudeid sellega seoses kvalifitseerida mitmeti, kuid nõude esitamise eelduseks on, et hageja tõendab, et üürileandja võttis enda valdusse just hageja kaubad (kaubad tuleb identifitseerida), samuti peab hageja tõendama kaupade väärtuse. Arvestades, et kaubad on avalikul enampakkumisel müüdud, on hageja esitanud kohase nõude VÕS § 1043 järgi. Kostja käitumine võib olla õigusvastane nii hageja (kaudse) valduse rikkumise tõttu (VÕS § 1045 lg 1 p 5) kui ka seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumise tõttu (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3). Kokkuvõttes tuleb tuvastada, kas kostja käitus õigusvastaselt, st rikkus VÕS § 307 lg-t 1, hagejatele tekkis hüvitatav kahju (VÕS § 127 lg-d 1 ja 2, § 128) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
14.1.Kostja väited, et kostja hindas vara väärtust 18.07.2016 valduse ülevõtmise järgselt ja selle harilik väärtus oli null, on tõendamata ja vastuolus asjaoluga, et vara pandi enampakkumisele hinnaga, mis ringkonnakohtu tuvastatu kohaselt oli üürniku võlgnevuse suuruseks võlatunnistuse andmisel (72 508,02 eurot), samuti asjaoluga, et kostjaga seotud isik soetas osa varast omakorda Adusumilt 36 000 euroga.
14.2.Ringkonnakohus ei ole praegusel juhul tuvastanud asjaolusid, millest saaks järeldada kostja käitumist heade kommete vastaselt, s.o tahtlusega viia vara pankrotivarast välja ja tekitada hagejale kahju. Kostja sai 28.07.2016 teadlikuks asjaolust, et üürilepingu esemel asub hageja vara, mida ta seadusest tulenevalt võõrandada ei tohi. Kostja võõrandas pandiõigusest tulenevad nõuded Adusumile, kes omakorda võõrandas enampakkumisel saadud vara kostjaga seotud isikule tagasi. Kostja ühiseid huve Adusumiga ei saa tuletada asjaolust, et Adusumi seaduslikuks esindajaks on praeguse menetluse jooksul saanud kostjat menetluses esindanud K. Tuvastatud asjaoludest ei ole võimalik teha järeldust, et kolm osapoolt mängisid heade kommete vastaselt kokku, et välistada vara müük pankrotimenetluses, võimaldada vara soodne omandamine kostjaga seotud ettevõtte poolt, välistada üürileandja vastutus enampakkumisel vara müügi eest ning teha võimatuks vara tagasisaamine hagejal. III
15.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei too välja, millised tõendid tõendavad hageja väite paikapidavust iga vallasasja omandiõiguse kohta ja vara paiknemise kohta aadressil Rannamõisa tee 4h, Tallinn. Otsus on nimetatud osas piisavalt põhjendamata, hageja väiteid ei ole seostatud konkreetsete tõenditega. Hageja tõendamiskoormiseks oli tõendada, et kostja kinnistul paiknes võlgniku vara, võlgniku omandiõigus nendele asjadele ja vara harilik väärtus 499 952,68 eurot. Kostja ei pidanud tõendama, et vara kuulus kolmandale isikule, kuid võis oma väidete tõendamiseks vastavad tõendid esitada.
15.1.Mis puudutab apellandi etteheiteid maakohtule, et kohus ei ole tuvastanud vara paiknemist Rannamõisa tee 4h, Tallinn kinnistul, siis selgitas hageja, et spordiklubina kasutati just sellel aadressil olnud kinnistut ja muid harusid üürnikul ei olnud. Nimetatut kinnitavad X tunnistajana antud ütlused (II kd, tl 150-156), mille kohaselt ei opereerinud üürnik muid spordiklubisid peale
17(24)
Rannamõisa tee 4 spordikeskuse. Nimetatuga on kooskõlas CMR-d, millelt nähtub kauba tarneaadressina Rannamõisa tee 4h. Hageja on selgitanud vastuses apellatsioonkaebusele, et vaidlusalune spordikeskuse hoone asus nii aadressil Rannamõisa tee 4h kui 4g. Nimetatu on tõendatud ka RE Kinnisvara AS ekspertarvamusega (II kd, tl 29-32). Hageja selgitas, et spordiklubi paiknes kolmel korrusel ja oli täiuslikult sisustatud (hageja 28.02.2018 menetlusdokumendi p 7). Hageja tugines hagiavalduses vara koosseisu osas esmalt 11.11.2015 aktile (I kd, tl 25-28). 11.20.2017 menetlusdokumendis täpsustas hageja vara koosseisu ja esitas Exceli tabeli (I kd, tl 81-84). Hageja selgitas, et Exceli tabel ei kattu täies ulatuses 11.11.2016 aktis tooduga ja ei ole nii mahukas. Hageja palus lähtuda Exceli tabelist. 31.10.2018 menetlusdokumendiga esitas hageja veelkord sama tabeli nummerdatud kujul (II kd, tl 185-189). Nimetatud tabel on käsitatav hageja seletusena varade asumisest kostja kinnistul, nende kuulumisest hagejale ja soetusmaksumuse kohta.
15.2.Nagu ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, koostasid kostja ja Adusumi esindajad Rannamõisa tee 4h üürilepingu esemel olevate esemete osas, mille valdus seoses üürileandja pandiõiguse rakendamisega saadi, vallasvara nimekirja (II kd, tl 13-17). Ringkonnakohus peab seda tõendit asjas esitatud tõenditest usaldusväärseimaks vallasvara olemasolu ja koosseisu kohta spordiklubis pandiõiguse teostamise ajal, kuna selle on koostanud kostja ja Adusumi esindajad ning see on saadud menetlusvälistest allikatest, maksuametilt. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas vallasvara nimekirjas toodud vara omandiõigus kuulus pandiõiguse teostamise ajal hagejale.
15.3.Hageja on esile toonud, et võlgniku ja üürniku vahel sõlmiti 01.08.2015 operaatorleping, mille kohaselt olid üürniku näol tegemist üksnes spordikeskuse operaatoriga ning võlgnikule kuuluva vara valdajaga. Kuigi hageja esitas vastava kokkuleppe (II kd, tl 103), on ta 21.12.2018 menetlusdokumendi p-s 2.3 sellest tõendist loobunud, mistõttu ringkonnakohus tõendit ei analüüsi ja sellekohane hageja väide on tõendamata.
15.4.Võlgniku lepingulise esindaja Ilja Santaševi 23.10.2015 saadetud vastustest hagejale (II kd, tl 104-130) nähtub, et esindaja saatis hagejale võlgniku dokumentatsiooni ning informatsiooni. Dokumentide hulgas sisaldus ka bilanss perioodi 01.01.2015-05.10.2015 kohta (II kd, tl 126-128, I kd, tl 40-42) ja põhivarade nimekiri (II kd, tl 130). Nimekiri ei kattu vara nimetuse ja numeratsiooni osas pankrotihalduri koostatud aktiga.
15.5.Ringkonnakohtu eelmine koosseis võttis vastu hageja apellatsioonkaebuse lisana esitatud kostja 22.06.2016 ettepanekule (IV kd, tl 13). Kostja kiri on adresseeritud üürnikule ja selles on järgmise sisuga lõik: Vaidlus puudub selles, et 01.08.2015 sõlmiti kolmepoolne kokkulepe üürnik Spordikeskus Teras AS asendamiseks OÜ-ga Teras. Viidatud kokkuleppe alusel läks Teras OÜ-le üle üksnes õigus sihtotstarbeliselt kasutada üürilepingu eset. Üürniku asendamise lepingu alusel aga ei läinud Teras OÜle üle Spordikeskus Teras AS varalisi õiguseid ja kohustusi, mis tulenesid ehitustegevusest Valser Vara OÜ-le kuuluval kinnisasjal. Viidatud ehitustegevusega kaasnevate nõuete lahendamine sõltub Spordikeskus Teras AS pankrotimenetluse tulemustest. Tänaseks on selge, et Teras OÜ on varatu äriühing. Alates detsembrist 2015 ei ole Teras OÜ enam täitnud üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustust, kuigi võttis paralleelselt Spordikeskus Teras AS-iga (pankrotis) spordikeskuse klientidelt vastu makseid eraldiseisva makseterminali kaudu. Teras OÜ juhatuse liige X on pidevalt selgitanud, et saab tegutsemiseks ülesandeid kelleltki Sergeilt, kes resideerub välisriigis. Viidatud Sergei olevat käskinud Sergei X selgituste kohaselt teha ka rahalisi sooritusi, mille tagajärjel ei suutnud teras OÜ enam Valser Vara OÜ ees kohustusi täita. Kiri ei tõenda hageja väiteid, et kostja kinnistul olnud vara kuulus võlgnikule. Asjaolu, et üürnikule vara ei kuulunud ja et üürnik oli varatu äriühing, asja lahendamisel tähendust ei oma.
18(24)
15.6.20.05.2016 üürniku ettepanekust kostjale koostöö jätkamiseks (III kd, tl 22-23) ei tulene üürniku väidet, et kinnisasjal olev vallasvara kuulub talle (kostja 14.11.2018 menetlusdokumendi lisade osa p 3), üürnik väidab selles, et ta on teinud parendusi ja räägib nende võimalikust hüvitamisest või tasaarvestuse tegemisest kostja nõudega.
15.7.Hageja tõi esile, et võlgnikul oli neli suuremat koostööpartnerist inventaritarnijat: AS Citysec, kes müüs kaubamärki Cybex International, st jõusaali seadmeid ja varustust; G Kolizejs SIA, kes tarnis hagejale suures osas seadmeid kaubamärgiga „Boyko“ ja külastajatele lukustatavaid kappe (nn locereid ASSA lukkudega); OÜ Stigmar, kes tarnis poksivarustst ja OÜ Digifury, kes tarnis elektroonikat, video- ja audioseadmeid. Hageja esitas tõendid vara soetamise kohta erinevatelt ettevõtetelt, s.o arved vara ostmise kohta G Kolizejs SIA-lt, OÜ-lt Digifury (I kd, tl 85-93, tõlked I kd, tl 165-171, II kd, tl 138-139), hankelepingu OÜ-ga Stigmar ja viimase hinnapakkumised (I kd, tl 94-95), hageja ja G Kolizejs SIA vahel sõlmitud tarnelepingu (II kd, tl 141, tõlge III kd, tl 51-55) ja CMR-d lepingu alusel toodud kauba tarnimise kohta spordikeskuse aadressile; hageja ja AS CitySEC 04. ja 05.09.2012 sõlmitud müügilepingud (I kd, tl 96, tõlge I kd, tl 151-152; II kd, tl 131-132, tõlge samas 133134). Kostja on esitanud kahtluse CMR-de võltsituse kohta, kuna neil puuduvad allkirjad. Ringkonnakohus leiab, et CMR-del allkirjade puudumine ei näitab nende mittenõuetekohast täitmist, kuid neid ei ole seetõttu alust pidada võltsitud tõenditeks, kui hageja muud tõendid kinnitavad kaupade tarnimist. AS CitySEC kodulehe väljavõttelt (II kd, tl 135) ei nähtu hageja väide (hageja 31.10.2018 menetlusdokumendi p 2.10), et AS CitySEC on pikaaegne sporditarvete tarnija ja maaletooja, kuid iseenesest ei ole kostja sellele väitele vastu vaielnud. AS CitySEC 31.10.2018 vastusest hagejale (II kd, tl 136-137) nähtub, et ettevõte tarnis Cybec International jõusaali masinad ja Pavigym põrandakatte spordiklubisse Teras, mis asus Rannamõisa tee 4, Tallinnas. Kostja on seadnud kahtluse alla AS CitySEC 31.10.2018 vastuse hagejale, kuna sellele on alla kirjutanud müügijuht T. Ringkonnakohus leiab, et tõendi usaldusväärsust ei mõjuta asjaolu, et seda ei ole allkirjastanud juhatuse liige R (III kd, t 25) ja seda on teinud müügijuht, kes on ilmselt kirjas märgitud asjaoludega kursis.
15.8.Kaupade eest tasumise tõendamiseks esitas hageja erinevate pankade konto väljavõtted (II kd, tl 156-182). Vara soetamist ja selle eest tasumist kajastavate tõendite jälgitavuse hindamiseks on hageja koostanud tabeli (II kd, tl 183-184), mille puhul kasutas maksuametist saadud ja kostja koostatud vara nimekirja ning selle numeratsiooni (hageja 31.10.2018 menetlusdokumendi p 2.19). Hageja selgitas, et varade nimetused kattuvad valdavas osas. Nimetatud tabelit käsitab ringkonnakohus hageja seletusena. Koosmõjus võlgniku pangakonto väljavõtetega on tõendist võimalik järeldada, et hageja on tasunud panga kaudu tarnijatele inventari ja sisustuse eest 694 738,38 eurot.
16.Ringkonnakohus võttis vastu kostja koostatud võrdlevad tabelid (V kd, tl 55-73) erinevate vara nimekirjade vahelistest seostest, milles on analüüsitud ka asjade puudumist erinevates nimekirjades. Ringkonnakohus palus hagejal täiendada kostja koostatud tabelit viidetega tõenditele asja omandamise ja väärtuse kohta. Hageja esitas 04.07.2022 omapoolse tabeli (V kd, tl 84-101), tuues lisaks vastavatele tõenditele esile ka viite maksuametile esitatud vallasvara
19(24)
nimekirjale, mis oli kaetud üürileandja pandiõigusega (edaspidi müüdud vallasvara nimekiri II kd, tl 13-17). Kostja esitas 22.07.2022 omakorda tabeli (V kd, tl 124-140), milles tõi esile vara, mida ei esine müüdud vallasvara nimekirjas; vara, mille hageja on märkinud mitmes kohas; vara, mis ei sisaldu hoiuaktis; vara, mille kohta ei ole arvet, lepingut või CMR lehte.
16.1.Ringkonnakohus on seisukohal, hageja on piisavalt selgelt esile toonud ja põhistanud vara erinevad nimetused erinevates nimekirjades. Ringkonnakohus lähtub kostja esitatud viimasest tabelist ja võtab arvesse ka varaesemed, mille kohta pole hageja esitanud arvet, müügilepingut ja CMR lehte, kuid tarnija näol on tegemist hageja lepingupartneriga ja tõendatud on pangaülekande tegemine tarnijale. Samas võtab ringkonnakohus arvesse kostja rohelisega tehtud märkused kostja viimasena esitatud tabelis (V kd, tl 124-140), sest hageja omandiõigust ei ole vaja tuvastada varale, mille osas hageja ei väida, et need oleks Adusumi poolt müüdud, s.o tabeli positsioonid 46, 85-96, 107-109, 117, 127, 131-141, 143, 163-170, 175,178. Pangaülekannete suuruse puhul lähtub kohus hageja 04.07.2022 menetlusdokumendi p-st 12, kuna kostja ei ole selles osas hageja matemaatilisele arvestusele vastuväiteid esitanud.
16.2.Eelnimetatut arvestades tuleb tarnija AS CitySEC puhul võlgnikule müüdud vara väärtuseks hinnata 328 557,68 eurot, millest tuleb maha arvestada 720 eurot (tabeli positsioon nr 46); tarnija Boyko puhul tuleb vara väärtuseks arvestada 21 728,50 eurot; tarnija AJ Tooted AS müüdud vara väärtuseks tuleb arvestada 4416,24 eurot, millest tuleb maha arvestada 1411,20 eurot (positsioon 7); tarnija G Kolizejs SIA müüdud vara väärtusest 156 887,79 eurot tuleb maha arvestada 8841,18 + 144,84 +289,68 + 144,84 + 24,14 + 24,14 + 24, 14 + 82,08 + 28,97 + 28,97 + 19,31 eurot (positsioonid 85-96, kusjuures positsiooni 96 juures ei ole hinda märgitud); tarnija Fysioline Eesti OÜ puhul tuleb müüdud vara väärtuseks arvestada 4025,52 eurot; tarnija Stigmar OÜ puhul tuleb müüdud vara väärtuseks arvestada 80 249,77 eurot, millest tuleb maha arvestada 358,40 + 1824 + 168 eurot (positsioonid 107-109); tarnija Farwell Kaubanduse OÜ müüdud vara väärtuseks tuleb arvestada 10 207,60 eurot, millest tuleb maha arvestada 351 eurot (positsioon 117); tarnijale OÜ HN Steel puhul tuleb müüdud vara väärtuseks 7123,20 eurot; tarnija Calypso Interiors OÜ puhul tuleb müüdud vara väärtuseks arvestada 18 288,48 eurot, millest tuleb maha arvestada 1000 eurot (positsioon 127); tarnijale Hardmeier AD OÜ OÜ puhul tuleb müüdud vara väärtuseks arvestada 19 188,59 eurot, millest tuleb maha arvestada 276,21 + 418,50 + 148,80 eurot (positsioonid 131133); tarnija Digifury OÜ puhul tuleb müüdud vara väärtuseks arvestada 29 442,59 eurot, millest tuleb maha arvestada 333 + 19 + 616 + 106 + 550 + 430 + 3679,87 + 885 eurot + 85 +250 + 285 + 945 (positsioonid 131-141); Geyser veefiltrid OÜ veepuhastusseadmetega ei tule arvestada, kuna tegemist ei ole inventari, vaid parendustega; AS Standard puhul tuleb müüdud vara väärtuseks arvestada 9335,95 eurot; Gymstick International OY puhul tuleb müüdud vara väärtuseks arvestada 727,20 eurot, millest tuleb maha arvestada 194,70 + 389,40 + 64,90; OÜ Pillipood tarnetega ei tule arvestada, kuna need ei sisaldu müüdud vara nimekirjas; tarnija Aatrium Sisustuskaubamaja AS puhul tuleb müüdud vara väärtuseks arvestada 416 eurot; tarnija Profiseadmete OÜ tarnetega ei tule arvestada, kuna selle kohta ei ole pangaülekannet või muud selle ostmist tõendavat dokumenti; tarnija EQUQ OÜ tarnija tarnetega ei tule arvestada, kuna selle kohta ei ole pangaülekannet või muud sellelt tarnijalt ostmist tõendavat dokumenti; Mööblivedu OÜ puhul tuleb müüdud vara väärtuseks arvestada 2252,06 eurot, millest tuleb maha arvestada 110 + 39,98 eurot (positsioonid 175 ja 178).
16.3.Farwell Kaubanduse AS on müünud käsidušisegisti ja köögivalamu hinnaga 235 eurot, mis kolleegiumi hinnangul ei kuulu sisustuse hulka, vaid on üürileandja parendused. Neid ei ole võimalik ilma asja kahjustamata ära võtta ja minema viia, mistõttu ringkonnakohus nimetatud
20(24)
tarnija tarnega 235 euro ulatuses ei arvesta. Üürniku poolt tehtud muudatuste äravõtmise nõude aegumine praeguses menetluses kõne alla tulla ei saa, sest sellise nõude saab esitada üksnes üürnik (mitte hageja). Hageja ei ole esile toonud, et vastav nõue oleks talle üürniku poolt loovutatud, mistõttu kohus kostja väiteid nõude aegumisest ei analüüsi. Kostja väited, et võlgnik hülgas spordikeskuse tegevuse lõpetamisega ja majast lahkumisega oma vara ning see muutus üürilepingu esemele tehtud muudatuseks, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega (AÕS § 96 lg 3).
17.Järgnevalt tuleb analüüsida, milline oli varade maksumus pandiõiguse teostamise ajal. Põhjendatud on apellandi seisukoht, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 132 lg-s 1 sätestatut ning sätte mõtte ei ole uue asja väärtuse hüvitamine, vaid sarnase asja väärtuse hüvitamine, mis võib olla ka kasutatud nagu võlgniku varaesemed olid. On eluliselt usutav, et kasutatud spordiinventaril on olemas järelturg. Apellant leiab põhjendatult, et võlgnik rikastub, sest hagetava vara müügist ei oleks võlgnik saanud väidetavat soetusmaksumust. Samuti on põhjendatud apellandi väide, et hageja ei ole tõendanud, et vara soetusmakskumus oli 499 952,68 eurot. Selline hind tuleneb hageja enda koostatud tabelist (I kd, tl 43-46), mis on käsitatav hageja seletusena. Hilisemas menetluses on hageja möönnud, et hageja esitatud arvete ja lepingute järgi on vara maksumus 444 077,63 eurot (hageja 31.08.2018 menetlusdokumendi p 3.35). Nimetatud maksumuse osas on hageja enda väidetel juba arvestanud vara amortisatsiooni. Puudub vaidlus, et vara müüdi tervikvarana ehk kogumine avalikul enampakkumisel hinnaga 71 500 eurot. Hagiavaldusest tsiviilasjas nr 2-16-16309 (III kd, tl 13-20) nähtub, et üürnik nõudis kostjalt tehtud parenduste hüvitamist. Isegi, kui hagides loetletud vara mingis osas kattub, ei saa see olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Hagiavaldus on tõend teiste tõendite hulgas, mida kohus peab hindama kogumis.
17.1.Apellandi esile toodud asjaolu, et avaliku enampakkumise kuulutust vaadati sajal korral, ei tähenda, et pankrotimenetluses ei oleks varade eest saanud kõrgemat hinda. Kuigi ringkonnakohus nõustub asjaoluga, et vara turuväärtuse hindamisel tuleb arvestada võlgniku pankrotisituatsiooniga, on kostja väited vara mitte suuremast väärtusest kui 71 500 eurot siiski oletuslikud. Vastustaja on põhjendatult viidanud õiguskirjanduses väljendatud seisukohale, et tegelikult toimunud müügihind võib olla tõendiks, mille abil saab tõendada eseme harilikku väärtust üksnes juhul, kui näidatakse ära, et kõrgema hinnaga ei õnnestunud eset müüa ja selleks tehti mõistlikke pingutusi. Kostja ei ole tõendanud, et Adusum tegi pingutusi varale kõrgema hinnaga ostja leidmiseks, kuid need püüdlused ei kandnud vilja. Kostja väidet, et tegemist oli müügikeskkonnaga, mida kasutasid paljud pankrotihaldurid, ei võtnud hageja ringkonnakohtu istungil omaks.
21(24)
17.2.Põhjendatud on apellandi väide, et vallasvara turuhinna määramisel ei ole õige arvestada võlgniku 2013. aasta bilansis tooduga, sest ettevõte võib bilansiandmetega manipuleerida või seda mitte korrektselt pidada, nt jätta arvestamata amortisatsiooni. Antud juhul ei ole peale 2014. aastat auditeeritud majandusaasta aruandeid esitanud, st korrektset raamatupidamist ja finantsaruandlust teinud. Samas ei pruugi ka vastupidi bilansis arvestatud amortisatsioon näidata asjade tegelikku turuväärtust ja pigem on õige nende turuväärtuse puhul lähtuda asjatundjate arvamusest, kes arvestavad kõigi eluliste asjaoludega.
17.3.AS CitySEC 31.10.2018 vastusest hagejale (II kd, tl 136-137) nähtub, et lepingud hagejaga sõlmiti septembris 2012, kuid (esemed) paigaldati 2013. aastal, misjärel teostas Citysec järgnevatel aastatel hooldust. Seoses jõumasinate regulaarse hooldusega käidi spordiklubis Teras (viimati aprillis 2015) ja ettevõte kinnitab, et seadmed olid samas paigas ja väga heas (tarnimisajale vastavas) korras. Sellise spordiinventari amortisatsioon kolme-nelja aasta jooksul võib olla maksimaalselt 30% ja ka antud konkreetsete masinate väärtus võis olla vähenenud samas määras. Kostja on omaks võtnud, et spordikeskus avati märtsis 2013 (kostja 11.11.2018 menetlusdokument) ja poolte vahel ei ole vaidlust ka sellest, et äritegevus lõppes 09.05.2016. Seega jõudis spordikeskus tegutseda ligikaudu kolm aastat ja neli kuud.
17.4.Kostja esitas maakohtu menetluses C 05.12.2016 hinnangu võlgniku aktsiate väärtuse kohta seisuga 31.12.2014 (IV kd, tl 102), millega soovis tõendada, et võlgniku spordiinventari väärtus oli nimetatud kuupäeval 360 130 eurot. Lisaks on kostja leidnud, et sama ekspertarvamust tuleb arvestada ka amortisatsiooni arvestamisel. Hageja on väärtuse väite seisuga 31.12.2014 omaks võtnud, kuid lisanud, et sellele lisaks oli võlgnikul spordihoones ka muud vara. Eeltoodud põhjusel lähtub ringkonnakohus spordiinventari väärtuse määramisel nimetatud tõendist. Tõendist saab järeldada, et spordiinventari väärtus (tarnijate AS CitySEC, Boyko, G Kolizeijs, Stigmar OÜ, Fysioline Eesti OÜ kaup), mille soetusmaksumuseks tuvastas ringkonnakohus 578 726,57 eurot, oli 31.12.2014 seisuga 360 130 eurot ning vahe on 218 596,57 eurot. Arvestades AS CitySEC vastust vara väga heas korras olemise, hoolduse teostamise ja amortisatsiooni kohta, ei pea ringkonnakohus tõenäoliseks vara väärtuse vähenemist alla 360 130 euro pandiõiguse teostamise ajaks.
17.5.FDI Solutionsi vastusega päringule (III kd, tl 122-124) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kasutatud elektroonika, arvutite ja arvutikomponentide väärtus järelturul väheneb ja on algselt 1020%, aasta pärast 20-30% ning kolme aasta pärast 50-70%. Tavakasutajate arvutite ja arvutikomponentide hind muutub ca 5-6 aasta pärast peale ostmist 0-lähedaseks. Nimetatud arvamusele tuginedes leiab ringkonnakohus, et tarnija Digifury tarnitud esemed soetusväärtusega 21 258,72 eurot on elektroonikatooted (nt printer, arvuti, server, erinevad mikorofonid ja puldid), mille väärtus järelturul on null. Sarnasteks kaupadeks hindab ringkonnakohus ka Farwell kaubanduse OÜ tarnitud külmikuid ja köögitehnikat kohvikule (nt mahlapress, integreeritud nõudepesumasin) soetamisväärtusega 9621,60 eurot, millel ilmselt ei ole peale intensiivset 3 aasta ja nelja kuu jooksul kasutamist väärtust või on see nullilähedane.
17.6.Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et tarnijad OÜ HN Steel, Calypso Interiors OÜ, AJ Tooted AS, Aatrium Sisustuskaubamaja, Mööblivedu.ee OÜ, AS Standard tarnisid hagejale kaupa 7123,20 + 17 288,48 + 3005,04 + 416 + 2102 + 9335,95 = 39 270,67 eurot. Nimetatud tootjate kaubaks hagejale on olnud spordikeskuse mööbel, mille amortisatsiooniks tuleb ringkonnakohtu hinnangul, arvestades hageja endas bilansis toodud amortisatsioonimäära 20-30% aastas ja nende intensiivset kasutamist kolme aasta ning nelja kuu jooksul lugeda 90%. Seega saab nimetatud ulatuses hageja kahjuks olla 3927,07 eurot ning vahe on 35 343,60 eurot.
22(24)
17.7.Ülejäänud esemete osas puuduvad põhjendused ja tõendid amortisatsiooni ulatuse arvestamiseks, kuid hageja on ise tunnistanud, et kõigi asjade amortisatsioon võis olla 30%, mistõttu lähtub ringkonnakohus nimetatud ulatusest. Seega on nimetatud osas hageja kahju järgmine: - Hardmeier AD OÜ puhul on müüdud vara väärtuseks 18 345,08 eurot, vara väärtus on seega amortisatsiooni arvestades 18 345,08 – 5503,52 = 23 848,60 eurot; - Gymstick International OY puhul on müüdud vara väärtuseks 78,20 eurot, vara väärtus on seega amortisatsiooni arvestades 78,20 – 23,46 = 54,74 eurot.
17.8.Kokku oli varade väärtus nende müügi hetkel 664 536,84 - 218 596,57 - 21 258,72 - 9621,60 - 35 343,60 - 5503,52 - 23,46 = 376 953,37 eurot. IV
18.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seetõttu tuleb vara väärtusest maha arvestada summa, mille pandipidaja oleks saanud pandiõiguse alusel. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et üürileandjal oli õigus nõuda üürnikult 50 288,26 euro tasumist. Seetõttu tuleb kahjuhüvitisest arvestada see summa maha. Hageja kahju suuruseks saab seega olla 376 953,37 – 50 288,26 = 326 665,11 eurot. Kostja tegu oli õigusvastane, kuna kostja võttis enda valdusesse rohkem vara kui olnuks tarvis tema nõude rahuldamiseks. Kahju hüvitise suurust ei tule seetõttu vähendada põhjusel, et üürnik või võlgnik ei teavitanud kostjat, et nende vara asus üürilepingu esemel või ei viinud neid ära. Kostja oleks samamoodi tegutsenud ka siis, kui seal oleks asunud ainult võlgniku vara. Kui kostja oleks pandiõiguse teostamiseks enda valdusesse võtnud vara üksnes 50 288,26 euro väärtuses, ei oleks vara enampakkumisel palju suuremas väärtuses müüdud ja hagejal ei oleks kahju 326 665,11 euro ulatuses tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Arvestades praeguse vaidluse keerukust suure hulga tõendite mõttes ja võlgniku pankrotisituatsiooni, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kostja etteheiteid hagejale, et ta pole teinud selgeks võlgniku varade tegelikku väärtust ja on seda erinevates kohtumenetlustes kajastanud erinevate suurustega. Samuti tegi hageja toiminguid vara hoiustamiseks ja säilitamiseks, kui andis vara üürniku esindaja X-le hoiule. Apellatsioonkaebuses on kostja tuginenud asjaolule, et kahjuhüvitise määramisel tulnuks arvestada ka asjade hoiu- ja müügikuluga. Tegemist on uute asjaoludega, millele kostja ei ole varasemas menetluses tuginenud ning mille ringkonnakohus jätab tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4) ning ei kohalda seetõttu VÕS § 127 lg-s 5 sätestatut.
19.Kostja ei ole tõendanud endal süü puudumist, st varade väärtuse hindamist. Nimetatut ei saa kostja vabandada praegusel juhul sellega, et varad müüdigi avalikul enampakkumisel hinnaga 71 500 eurot.
20.Vara koosseisu hindamisel ei ole usaldusväärseteks tõenditeks fotod (I kd, tl 35-37) ja videofailid, samuti tunnistaja X ütlused, kuna nendest tõenditest ei nähtu vara täpne koosseis. Seetõttu ringkonnakohus nendele tõenditele hinnangut ei anna. Seoses sellega puudub vajadus hinnata kostja vastuväiteid seoses tõendite muutmise või loomisega, tunnistaja ebausaldusväärsusega ja vastavaid tõendeid (I kd, tl 130, III kd, tl 37-47)), samuti hageja seletusena käsitatavat tabelit (III kd, tl 30-31). 23(24)
Ringkonnakohus ei võta vastu ja eemaldab toimikust hageja 04.07.2022 menetlusdokumendile lisatud lepingu lisa (V kd, tl 102-103), kuna see on esitatud hilinemisega. V
21.Kokkuvõttes kuulub hageja esialgne nõue 499 952,68 rahuldamisele 326 665,11 euro ehk 65,39% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 65,39% ulatuses kostja ja 34,61% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Juhindudes TsMS § 654 lg st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt)
24(24)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.