2-15-12308/52 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Pankrotihaldur võib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 06.11.2015 määrusega välja AS-i Spordikeskus TERAS pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Maire Armi. Pankrotihaldur on esitanud kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud lõpparuande. Haldur palub kinnitada AS-i Spordikeskus TERAS (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne ning määrata pankrotihaldurile tasu. Pankrotihaldur Maire Armi poolt AS-i Spordikeskus TERAS (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt PankrS § 163 lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 27.04.2024 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Aruandest nähtuvalt pankroti väljakuulutamise kuupäeval oli võlgniku kontojääk 6246,73 eurot. Menetluse algusperioodil, kui võlgniku spordiklubi jätkas võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel tegevust kuni selle sulgemiseni 2016. aasta maikuus, laekus kontole (valdavalt klubi külastajate poolt tasutud teenuse eest) kokku 41 981,27 eurot. Pankrotivarasse on

laekunud kohtuvaidluse tulemusena 444 797,06 eurot (põhinõue + viivis), lisaks kohtukulude eest 343,96 eurot. Kõik laekumised kokku pankrotihalduri tegevusest tulenevalt on seega 487 122,29 eurot. Vara välistamise ja tagasivõitmisega seotud nõudeid käesolevas menetluses ei ole. Võlausaldajate nõudeid on rahuldatud lõpparuande seisuga kokku summas 337 318,90 eurot. Teise järgu nõuete rahuldamiseks likviidsed vahendid puuduvad. Aruande kohaselt summad, mis menetluses edaspidi laekuvad, kuuluvad väljamaksmisele esimeses järgus. Aruandest nähtuvalt pankrotihalduril vara müüa ei õnnestunud, kuid alates 2017. aastast kestnud kohtuvaidluse võitmise tulemusena tsiviilasjas 2-17-10072 õnnestus pankrotihalduril saada vara eest hüvitist summas 444 797,06 eurot (põhinõue + viivis), millele lisandus kohtukulude eest vastaspoolelt 343,96 eurot, kokku 445 141,02 eurot. Müümata pankrotivara menetluses ei ole. Teistelt isikutelt saadaoleva vara alla võib liigitada planeeritava käibemaksu tagastuse (eelduslikult summas 6562,98 eurot), mille tagasiküsimine toimuks peale halduri tasu deklareerimist äriühingu likvideerimismenetluses. Tagastatav summa kuulub väljamaksmisele esimese järgu nõuete täiendavaks rahuldamiseks. Käesolevas pankrotimenetluses on haldur esitanud hagi OÜ Valser Vara vastu tsiviilasjas 2-17-10072, mille menetlus on lõppenud. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on võlgniku ebaõnnestunud äritegevus ning ebapiisavad igakuised käibed, mistõttu puudus vajalik võimekus täita võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetuse ajaks võib hinnanguliselt märkida 2015. aasta suve. Aruandest nähtuvalt kuriteo tunnuseid võlgniku tegevuses ei tuvastatud. Kohus asub seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid. PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne 2021. aasta 1. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus pankrotihalduri tasu määramisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 2 sätete järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine,

määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata 31 898 eurot (lisandub käibemaks), tasaarvestada see esialgse tasuga summas 15 293,34 eurot (lisandub käibemaks) ning määrata haldurile lõplikult väljamakstavaks tasuks 16 604,66 eurot (lisandub käibemaks). Lõpparuande kohaselt on pankrotivarasse laekunud 487 122,29 eurot. Haldur taotleb tasu määramist ülemmääras. Võlausaldajad halduri tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Nimetatud suurusega pankrotivaralt on halduri tasu fikseeritud määr PankrS § 651 lg 2 kohaselt 26 718 eurot. Haldur taotleb tasu määramist ülemmääras. Vastavalt PankrS § 651 lõikele 2 on halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 3,1%, so summas 5180,75 eurot (so (487 122,29 – 320 001) x 3,1% = 5180,75). Seega on halduri tasu kokku summas 31 898 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on eelnevalt määranud haldurile esialgse tasu summas 15 293,34 eurot, millele lisandus käibemaks 3058,67 eurot, kokku summas 18 352,01 eurot. PankrS § 65 lg 51 võib kohus määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui 1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane; 2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi; 3) kohus peab seda põhjendatuks. Kohus leiab, et haldurile tasu määramine ülemmääras on põhjendatud ja vajalik. Lõpparuandest nähtuvalt on töömaht käesolevas pankrotimenetluse on olnud erakordselt suur ning võlgniku pankrotimenetlus on kestnud käesolevalt väga pikka aega. Haldur on osalenud intensiivselt toimunud kohtuvaidluses, valmistades ette mitmeid menetlusdokumente ja osalenud istungitel samaväärselt kaasatud õigusabiga. Kohus leiab, et kuivõrd pankrotihaldur on kasutanud küll õigusabi, kuid on ise paralleelselt osalenud kohtuvaidluses tsiviilasja nr 2-17-10072 menetluses ja valmistanud ette suuremahulisi menetlusdokumente, oleks haldurile alammääras tasu määramine ebaõiglane. Kohus nõustub halduriga, et kuivõrd võlausaldajate üldkoosolek on kiitnud halduri tasu heaks, menetlus on olnud mahukas ja keeruline ning haldur on osalenud intensiivselt kohtuvaidluses, on põhjendatud määrata halduri tasuks 31 898 eurot (lisandub käibemaks), mis kuulub tasaarvestamisele halduri esialgse tasuga. Kohus määrab haldurile väljamakstava tasu suuruseks 16 604,66 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 66 lg 1 kohaselt lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud nende vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. PankrS § 66 lg 2 sätestab, et halduril on õigus pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul nõuda õigusalase nõustamise ning audiitor- ja raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui kulutused on vajalikud pankrotimenetluse või halduri täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata. Pankrotimenetluse lõpparuande või muu

menetlust lõpetava aruande kinnitamisel kontrollib kohus nende halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust, mida kohus ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel veel kinnitanud, ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on palunud kohtul kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 31 638,42 eurot (sealhulgas käibemaks). PankrS § 150 lõike 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa ja 7) käesoleva seaduse § 1927 lõikes 2 nimetatud kulutused. Haldur on toonud välja, et pankrotimenetluse kuluks on riigilõivud summas 6800 eurot, tasu menetluses kasutatud õigusabi eest tsiviilasjas 2-17-10072 summas 18 000 eurot (lisandub käibemaks summas 3600 eurot) ning muud kulud (so täiendav õigusabi kohtukulude vaidluses ning pangakulud) summas 2698,68 eurot (lisandub käibemaks summas 539,74 eurot). Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulude kinnitamine pankrotihalduri poolt taotletud määras on põhjendatud ja vajalik. Kohus kinnitab pankrotimenetluse kulud summas 31 638,42 eurot (sh käibemaks). Pankrotihaldur on palunud kohtul kinnitada massikohustused summas 86 555,62 eurot (sealhulgas käibemaks). PankrS § 148 lg 1 kohaselt on massikohused 1) pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused; 11) pärandvara pankrotimenetluse ajal halduri poolt pankrotivara valitsemise kulud; 2) võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist; 3) võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud; 4) juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused ja 5) muu kohustus, mida käesolev seadus loeb massikohustuseks. Kulud (massikohustused) seoses tegevuse jätkamisega Pankrotihaldur tõi lõpparuandes välja, et võlgniku tegevuse jätkamisega seotud kulusid tasuti kokku 45 835,12 eurot (sh palgad, klubi ülalpidamise tarvikud, ostud jne). Võlgniku tegevuse jätkumisega seotud jooksev maksukohustus Maksu- ja Tolliameti ees, mis oli tekkinud seoses ruumide omaniku poolt spordiklubi ruumide sulgemisega 2016. aasta maikuus ning vara hõivamisega tööjõu maksude ja lisanduvate viiviste näol, tasuti kokku summas 40 720,50 eurot (sellest osa tasaarvestuse kaudu enammakstud käibemaksuga). Seega on massikohustused kokku summas 86 555,62 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et võlgniku tegevuse jätkamisega seotud massikohustused summas 86 555,62 eurot on põhjendatud ja vajalikud kulud. Kohus kinnitab massikohustused halduri poolt taotletud määras. Tulenevalt eeltoodust kuulub AS-i Spordikeskus TERAS (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Maire Armi AS-i Spordikeskus TERAS (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. AS-i Spordikeskus TERAS (pankrotis) likvideerimine ja Tartu Maakohtu registriosakonnast kustutamine tuleb teha ülesandeks pankrotihaldur Maire Armile. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast