Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 31. oktoober 2025
Tsiviilasja number
2-22-9419
Tsiviilasi
Osaühingu Rosehill avaldus Narva linn, Kangelaste prospekt 3 korteriühistu 29. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. mai 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Rosehill määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Osaühing Rosehill (registrikood 10972543), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman Puudutatud isik Narva linn, Kangelaste prospekt 3 korteriühistu (registrikood 80162521), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 9. mai 2025. a määrus osas, milles maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning märkis, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud Narva linn, Kangelaste prospekt 3 korteriühistu kanda.
2.Rahuldada Osaühingu Rosehill määruskaebus.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Narva linn, Kangelaste prospekt 3 korteriühistu kanda.
4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks Viru Maakohus pärast asjas menetlust lõpetava määruse jõustumist. 1
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Rosehill (avaldaja) esitas 27. juunil 2022 Viru Maakohtule avalduse Narva linn, Kangelaste prospekt 3 korteriühistu (korteriühistu) 29. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle kehtetuks tunnistamiseks. Avaldaja palus jätta menetluskulud korteriühistu kanda. Korteriühistu 29. aprilli 2022. a üldkoosolekul otsustati häälteenamusega kinnitada korteriühistu põhikirja uus redaktsioon. Korteriühistu 29. aprilli 2022. a üldkoosolekul vastuvõetud otsus on tühine, sest otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Korteriühistu ei saatnud avaldajale koosoleku kutset ega uut põhikirja avaldaja e-posti aadressile; kutses ei olnud viidet, kus on võimalik korteriühistu põhikirjaga tutvuda, ega tutvumise korda. E-posti aadress XXXXXXXXXXXXXXX, millele korteriühistu 20. aprillil 2022 väidetavalt dokumendid saatis, oli selleks ajaks suletud. Korteriühistu oleks pidanud saama selle kohta automaatteavituse. Viimane kiri, mis korteriühistule aadressilt XXXXXXXXXXXXXXX saadeti, pärineb 22. augustist 2018, seega on tegemist vana aadressiga. Avaldaja on kasutanud korteriühistuga suhtlemiseks teisi e-posti aadresse. See on korteriühistule teada. Korteriühistu saadab avaldaja e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXX arved ja teatised. Korteriühistu kasutab avaldaja juhatuse liikme I. Altuhhoviga suhtlemiseks e-posti aadressi XXXXXXXXXXXXXXX. Korteriühistu pidi esile tooma asjaolud, mis selgitaksid vana e-posti aadressi kasutamist olukorras, kus vahetult enne kutse saatmist korteriühistu suhtles avaldajaga teistelt e-posti aadressidelt.
29.aprilli 2022. a üldkoosolekul vastu võetud kulude jaotamise kord on vastuolus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lõikega 2. Korteriomanikud kasutasid otsuse tegemisel oma hääleõigust selleks, et saada endale avaldaja arvel eeliseid, see on vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lõikega 1. Uus põhikiri võimaldab korteriühistu juhatusel teha üldkoosoleku otsuseta olulisi kulutusi.
2.Korteriühistu palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Korteriühistu korraldas 29. aprillil 2022 üldkoosoleku, et otsustada põhikirja uue redaktsiooni vastuvõtmine. Korteriühistu liikmetele saadeti 20. aprillil 2022 üldkoosoleku läbiviimiseks vajalik dokumentatsioon (kutse ja põhikirja projekt) kas elektrooniliselt, või pandi dokumendid postkasti ja teadetetahvlile. Avaldajale edastati üldkoosolekuga seotud dokumendid 20. aprillil 2022 e-postile XXXXXXXXXXXXXXX. Avaldaja nimel suhtleb korteriühistuga avaldaja juhatuse liige I. Altuhhov, kes saadab korteriühistule e-kirju 2
aadressilt XXXXXXXXXXXXXXX. Korteriühistu saadab avaldajale kirjad tema juhatuse liikme antud e-posti aadressile. Avaldajale saadeti elektrooniliselt enne koosolekut vajalikud dokumendid. Korteriühistu ei rikkunud seega üldkoosoleku kokkukutsumise korda. 29. aprillil 2022. a üldkoosoleku otsus ei ole tühine. Väited otsuse kehtetuse kohta on põhjendamata.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus rahuldas 9. mai 2025. a määrusega avalduse, tuvastas, et korteriühistu 29. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsus on tühine, jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning määras, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Avaldaja taotluse menetluse peatamiseks jättis kohus rahuldamata. Avaldaja on korteriühistu liige. Korteriühistu 29. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsus on tühine, kuna korteriühistu rikkus oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Korteriühistu rikkus kohustust saata avaldajale üldkoosoleku kokkukutsumise kohta teade ja põhikirja eelnõu. Avaldaja tekitas olukorra, kus ta võis jääda vajaliku ja olulise teabeta. Korteriühistu saatis koosoleku kutse 21 päeva pärast avaldaja e-posti sulgemist. Kui korteriühistu oleks korraldanud koosoleku märtsis 2022, oleks kutse koos põhikirja eelnõuga jõudnud avaldaja postkasti serverisse ja koosoleku kokkukutsumise korda ei oleks rikutud. Avaldaja ei tõendanud, et korteriühistu oli pahauskne ning saatis tahtlikult dokumendid mittetöötavale e-posti aadressile. Korteriühistule ei saa panna vastutust avaldaja poolt enda kehtivate andmete teatamata jätmise eest. Menetluskulud on seega õiglane jätta menetlusosaliste endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 4) ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus korteriühistu kanda. Maakohus andis poolte käitumisele vale hinnangu ning jagas seetõttu menetluskulud valesti. Vaidluse põhjustas korteriühistu, kes ei käitunud heas usus ja mõistlikult, kuna saatis 20. aprillil 2022. a üldkoosoleku kutse ja põhikirja projekti avaldaja e-posti aadressile, mis ei olnud enam kasutusel ja mille kaudu avaldaja ei olnud korteriühistuga pärast 2018. aastat suhelnud. Korteriühistu ei saatnud viidatud dokumente korteriühistule teadaolevatele avaldaja elektroonilistele aadressidele, mida avaldaja ja korteriühistu kasutasid aastatel 2018–2022 pidevalt omavaheliseks suhtluseks. Samuti ei kasutanud korteriühistu muid võimalusi dokumentide avaldajale kättetoimetamiseks. Teatamine KrtS § 20 lg 4 tähenduses ei eelda selget tahteavaldust saada edaspidi teated ja dokumendid kätte konkreetse e-posti teel. Korteriühistu saatis aastatel 2018–2022 arved ja teabe avaldajale ainult kahele e-posti aadressile. Avaldaja ei kasutanud nende aastate jooksul korteriühistuga suhtlemiseks muid aadresse. Avaldaja sai seega lähtuda eeldusest, et tema viidatud kaks aadressi on korteriühistule teada, neid pole vaja täiendavalt teatada ja igasugust teavet üldkoosoleku kohta saadab korteriühistu avaldajale viidatud aadressidele. Praegusel juhul saatis korteriühistu põhikirja projekti ja kutse 29. aprilli 2022. a üldkoosolekule arusaamatul põhjusel mitte suhtlemiseks kasutatavale kahele aadressile, vaid ammu kasutamata olnud kolmandale aadressile, mis ei töötanud. Korteriühistu rikkus sellega KrtS § 20 lõiget 4.
3
Avaldaja ei teadnud 29. aprilli 2022. a koosoleku toimumisest, mistõttu ei ole avaldaja menetluskulude avaldaja enda kanda jätmine õiglane. Menetluskulud on õiglane jätta isiku, kelle kahjuks lahend tehti, s.o korteriühistu, kanda.
5.Korteriühistu palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Korteriühistu nõustub maakohtu määrusega. Avaldajale saadeti 20. aprilli 2022. a üldkoosolekuga seotud dokumendid elektrooniliselt e-postile XXXXXXXXXXXXXXX. See e-posti aadress kuulus avaldajale. Korteriühistul ei ole võimalust kontrollida e-posti aadresside kehtivust, eriti siis, kui varem toimus suhtlus e-posti aadressi kaudu. Korteriühistule olid avaldaja e-posti aadressid teada ning nad on varem omavahelistes suhetes mõlemat aadressi kasutanud. Korteriühistu ei teadnud 20. aprilli 2022. a seisuga, et tuleb kasutada avaldaja uuemat aadressi ning vana aadress ei toimi enam. Avaldaja ei ole korteriühistule teatanud enda kehtivat e-posti aadressi ning samuti, et e-posti aadress XXXXXXXXXXXXXXX enam ei toimi ning mis ajast see ei toimi. Avaldaja ei tõendanud, mis ajast alates e-posti aadress XXXXXXXXXXXXXXX ei kehti. Avaldaja ei põhjendanud, et avaldaja menetluskulud oleks õiglane jätta korteriühistu kanda.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada (TsMS § 667 lg 2). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud korteriühistu kanda. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotust puudutavas ulatuses. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi seega üksnes selles ulatuses. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 478 lg 3, § 466 lg 3 ning § 456 lg 4 ja § 463 lg 2).
9.TsMS § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 4 järgi on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 477 lg 5 alusel ei ole kohus hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Kohus leidis, et korteriühistule ei saa panna täielikku vastutust avaldaja enda kehtivate andmete ehk kehtivate e-posti aadresside teatamata jätmise eest. Asjaolusid arvestades leidis kohus, et on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
11.Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Maakohus on eksinud TsMS § 172 lg-st 1 tuleneva kaalutlusõiguse teostamisel. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.
11.1.Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1 esimene lause). Samas kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Riigikohus on leidnud, et üldreeglina on mitme menetlusosalisega hagita menetluses õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 12.05.2021, 2-19-15916/87, p 16).
4
11.2.Maakohtu määrus on menetluskulude jaotamise osas vastuoluline. Ühelt poolt rahuldas maakohus avaldaja taotluse ja tuvastas korteriühistu 29. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsuse tühisuse. Teiselt poolt jättis maakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja menetluskulud jäid avalduse rahuldamisele vaatamata seega avaldaja kanda.
11.3.Kuigi kohus lahendab asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust, hagita menetluses, iseloomustab seda menetlust sisuline vaidlus menetlusosaliste vahel. Ringkonnakohus leiab, et menetluses, kus menetlusosaliste vahel on sisuline vaidlus, on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud vaidluse kaotanud menetlusosalise kanda. Maakohus tuvastas avalduse lahendamisel, et korteriühistu rikkus 29. aprilli 2022. a üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Avaldaja avalduse rahuldamist puudutavas osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning ringkonnakohus ei saa selles osas määruse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida. Avaldaja pöördus 29. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks seega põhjendatult kohtu poole. Avaldaja kandis sellega seoses menetluskulusid, mida ta ei oleks pidanud kandma, kui korteriühistu ei oleks üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkunud. Avaldaja menetluskulude tema enda kanda jätmine ei ole eelmärgitut arvestades praegusel juhul seega põhjendatud.
12.Arvestades eeltoodud asjaolusid, jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 teise aluse alusel menetluskulud põhjendamatult menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab menetluskulud korteriühistu kanda.
13.Avalduse ja määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud korteriühistu kanda (TsMS § 172 lg 1).
14.Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumisest.
15.Ringkonnakohus selgitab, et hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (riigilõivuseadus (RLS) § 59 lg 15). Maakohtu määrus, mille peale avaldaja määruskaebuse esitas, on hagita asja lahendav määrus. Asjaolu, et avaldaja vaidlustab üksnes menetluskulude jaotust, ei muuda seda. Avaldaja pidi avalduse maakohtule esitamisel tasuma RLS § 59 lg 5 järgi riigilõivu 50 eurot. Avaldaja peab määruskaebuselt seega tasuma riigilõivu maksimaalselt 50, mitte 70 eurot, nagu märkis maakohus. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osaliselt, s.o üksnes menetluskulude jaotuse osas. Samas kuna seadus ei näe selleks puhuks ette madalamat riigilõivu määra, tuleb avaldajal tasuda määruskaebuselt ikkagi riigilõivu sama palju kui algselt avalduselt, s.o 50 eurot. Avaldaja tasus määruskaebuse eest riigilõivu 70 eurot, s.o 20 eurot rohkem. Avaldajal on õigus saada enamtasutud riigilõiv tagasi (TsMS § 150 lg 1 p 1). Avaldajal tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule taotlus. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.