Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on A S (hageja) hagi BigBank AS (kostja) vastu lubamatu sundtäitmisega täiteasjas nr 176/2009/248 tekitatud kahju 57 600 eurot hüvitamise, viivise ja mittevaralise kahju 10 000 eurot hüvitamise nõudes.

Hageja esindaja esitas kohtule 20.06.2022 hageja ja kostja esindaja allkirjastatud kompromissi. Pooled paluvad kohtul kinnitada tsiviilasjas nr 2-19-3993 hageja A S ja kostja BigBank AS (koos ka kui pooled) vahel sõlmitud kompromissi alljärgnevas:

Lisaks avaldavad pooled, et nad kinnitavad kompromissi allkirjastamisega, et nad on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled paluvad kohtul kompromiss tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel kinnitada kohtuistungit pidamata ja menetlus tsiviilasjas nr 2-19-3993 TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Pooled kinnitavad kohtule, et nad on teadlikud kohtumenetluse kohtuliku kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi siis, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled saavad kompromissis kokku leppida enda kantud menetluskulude kandmises kuid ei saa otsustada menetlusabi saanud poole menetluskulude riigi kanda jätmist. Menetlusabi andmine ja menetluskulude kandmisel menetlusabi saanud poole kulude riigituludesse välja mõistmise on kohtu pädevuses (TsMS 18. ptk 6. jagu). Seetõttu kohus täpsustab kompromissi ja jätab kompromissi punkti 3.7 lause teise poole (..., seejuures hageja menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.) kompromissi kinnitava kohtumääruse resolutsioonist välja ja loeb selle hageja menetluslikuks taotluseks vabastada ta TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Muus osas vastab poolte esitatud kompromiss kohtu hinnangul seadusest tulenevatele nõuetele ning pole aluseid kompromissi kinnitamisest keeldumiseks. Kohus leiab, et kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada ilma selleks täiendavalt kohtuistungit pidamata (TsMS § 431 lg 1). Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja nr 2-19-3993 menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

Menetluskulud

Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg1). Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kinnitanud, et poolte kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Hagejale on tsiviilasjas antud menetlusabi riigilõivude kandmiseks ja riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja menetluses. Hagejale anti menetlusabi ja ta vabastati 01.04.2019

määrusega kohtu 28.03.2019 määrusele esitatud määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumisest. Hageja määruskaebus rahuldati. Kuna määruskaebuse menetluses osales üksnes hageja, tulnuks riigilõiv talle TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastada ja seega riigilõivu riigituludesse välja mõistmiseks puuduks põhjus sõltumata tsiviilasja menetluse tulemusest. Lisaks vabastati hageja 25.02.2022 määrusega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1200 eurot tasumisest. Kuna tsiviilasja menetlus lõpeb kompromissi sõlmimisega peab kohus põhjendatuks hageja taotlus rahuldada ja vabastada ta TsMS § 190 lg 7 alusel hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad kohtu 13.05.2019 määruse alusel riigi kanda. Hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

Vastavalt TsMS § 433 lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Pooled on TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 alusel kokkuleppel lühendanud käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.