Osaühingu Aktiva Finants hagi K. V. võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
745,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Alla Žulinskaja
vastu
Kostja: K. V. (isikukood:xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx; tegelik eluja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud 03.08.2022 avalikult [teadaanne number 1951190]) Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Välja mõista K. V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 29.10.2005 sõlmitud kliendilepingu, 09.12.2015 sõlmitud tähtajatu seadmete kasutuslepingu, 09.03.2016 sõlmitud liitumislepingu alusel väljastatud 20.11.2018 arvest nr 11201805925730, 20.12.2018 arvest nr 12201806506692, 20.01.2019 arvest nr 01201900245244, 20.02.2019 arvest nr 02201900842723, 20.03.2019 arvest nr 03201901432177, 20.04.2019 arvest nr 04201901998138, 20.05.2019 arvest nr 05201902565949, 20.06.2019 arvest nr 06201903135645, 20.07.2019 arvest nr 07201903706864, 20.08.2019 arvest nr 08201904278616, 20.09.2019 arvest nr 09201904853958, 20.11.2018 arvest nr B18106270563, 20.12.2018 arvest nr B18116824212, 20.01.2019 arvest nr B18127043673 tulenev võlgnevus kokku 668,69 eurot (millest 419,69 eurot põhivõlgnevus, 30,00 eurot sissenõudmiskulud, 219,00 eurot põhivõlalt perioodi 21.11.2018 kuni 10.11.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivis).
Välja mõista K. V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 419,69 eurot) alates 11.11.2021 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 30.08.2022 k.a summas 61,48 eurot.
Välja mõista K. V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 419,69 eurot) alates 31.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05% päevas.
Jätta menetluskulud K. V. kanda.
Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 275 eurot (millest 125 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja tasu), mis mõista K. V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on K. V. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Toimetada kostjale K. V.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-126077 mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 23.08.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 748,26 euro saamiseks. Kohus tegi 27.08.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 12.10.2021 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning saatis tsiviilasja 12.10.2021 kohtualluvusel menetlemiseks Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 13.10.2021 hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõude ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuda täiendavalt riigilõivu ning teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
2.Osaühing Aktiva Finants esitas 11.11.2021 hagiavalduse K. V. vastu põhivõlgnevuse 419,69 euro, sissenõudmiskulude 30,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 219,00 euro väljamõistmiseks ja viivise alates 11.11.2021 põhinõude 419,69 euro täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,05% päevas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 125 eurot ning hageja õigusabikulud 480,00 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS 29.10.2005 kliendilepingu, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. 09.12.2015 sõlmiti tähtajatu seadmete kasutusleping, mille alusel tarbis kostja interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust, üüris seadet digiboks Arris VIP1113 ja ruuter Inteno DG200A. 09.03.2016 sõlmiti liitumisleping telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja ei ole tasunud temale Telia Eesti AS poolt väljastatud arveid: 20.11.2018 arve nr 11201805925730, 20.12.2018 arve nr 12201806506692, 20.01.2019 arve nr 01201900245244, 20.02.2019 arve nr 02201900842723, 20.03.2019 arve nr 03201901432177, 20.04.2019 arve nr 04201901998138, 20.05.2019 arve nr 05201902565949, 20.06.2019 arve nr 06201903135645, 20.07.2019 arve nr 07201903706864, 20.08.2019 arve nr 08201904278616, 20.09.2019 arve nr 09201904853958, 20.11.2018 arve nr B18106270563, 20.12.2018 arve nr B18116824212 ja 20.01.2019 arve nr B18127043673. Telia Eesti AS loovutas 27.11.2020 oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 10.11.2021 lepingus kokkulepitud määras 0,05% päevas. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.
3.Pärnu Maakohus võttis 07.06.2022 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 1951190). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 18.07.2022. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 03.08.2022 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 17.08.2022 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-126077
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
5.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
6.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
7.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja ostu-müügilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS § 96 lg 1 p 4 alusel ning 29.10.2005 sõlmitud kliendilepingu, 09.12.2015 sõlmitud kasutuslepingu ja 09.03.2016 sõlmitud liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja seadme eest tasu. Kostja ei ole täitnud Telia Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 419,69 euro väljamõistmiseks kostjalt.
8.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagides esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-126077 loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Telia Eesti ja kostja on kokku leppinud viivisemääras 0,05% päevas. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 21.11.2018 kuni 10.11.2021 eest kostjalt kogusummas 219,00 eurot. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 11.11.2021 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 61,48 eurot ning alates 31.08.2022 protsendina kokkulepitud määras, so 0,05% tasumata põhinõudelt päevas.
9.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 30,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p 2 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 20 eurot ja järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 20 eurot ja kahe tasulise kirja saatmine 5 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulud summas 30,00 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud 125 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
11.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 480 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 480 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi summas 480,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-126077 tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta.
12.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.