OK Incure OÜ hagi J. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2042,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046; asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Kostja: J. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista J. K.lt OK Incure OÜ kasuks 15.08.2019 J. K. ja IPF Digital Estonia OÜ vahel sõlmitud krediidilepingust nr 4509004 tulenev võlgnevus kokku 1537,39 eurot (millest 1100,00 eurot põhivõlgnevus; 186,79 eurot intress; 185,60 eurot põhivõlalt perioodi eest 06.07.2021 kuni 16.11.2021 sissenõutavaks muutunud viivis; 15,00 meeldetuletustasu ja 50,00 eurot sissenõudmiskulud).
Välja mõista J.K.lt OK Incure OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1100,00 eurot) alates 17.11.2021, kuni otsuse tegemiseni, so kuni 29.08.2022 k.a summas 396,14 eurot.
Välja mõista J.K.-lt OK Incure OÜ kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1100,00 eurot) alates 30.08.2022 kuni põhivõla täitmiseni määras 45,96% aastas.
Jätta menetluskulud J. K. kanda.
Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 225 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv) mis mõista J. K.lt OK Incure OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on J. K. kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Tsiviilasi nr 2-21-128223
Toimetada kostjale J. K.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 08.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1531,26 euro saamiseks. Kohus tegi 13.09.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 03.11.2021 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohus jättis 04.11.2021 hagiavalduse käiguta ja tegi hagejale ettepaneku esitada oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-128223
3.OK Incure OÜ esitas 17.11.2021 hagiavalduse J. K. (kostja) vastu põhivõlgnevuse 1100 euro, intressi 186,79 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 185,60 euro, meeldetuletustasu 15 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja täiendava viivise põhivõlgnevuselt määras 0,125918% päevas väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 225 eurot ja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ (laenuandja) ja kostja J. K. 15.08.2019 krediidilepingu nr 4509004, millega laenuandja võimaldas kostjal kasutada krediiti 1100,00 eurot. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 45,96% aastas. Kokkulepitud viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne intressimääraga. Kostja kasutas küll limiidi piires võimaldatud raha, kuid omapoolseid kohustusi raha tagastamise osas ei täitnud, mistõttu edastas krediidiandja kostjale meeldetuletusteatised. Krediidiandja ütles 06.07.2021 lepingu kostjaga üles ja nõue on loovutatud OK Incure OÜ-le. Hageja on korduvalt teinud pingutusi, et kostjaga ühendust saada, edastanud temale meeldetuletuskirju, teinud kõnesid ja täitnud muid ülesandeid asja kohtuväliseks lahendamiseks kuid edutult, siis on eeltoodud summa väljamõistmine põhjendatud. Kohtu nõudel hageja 07.01.2022 täpsustas, et meeldetuletuskirjade aluseks on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3, milles on kirjeldatud meeldetuletuskirjade teenustasud. Maksete tasumata jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda kliendilt ka muude sissenõudmiskulude hüvitamist kooskõlas võlaõigusseaduses toodud piirmääradega. Kui krediidiandja delegeerib võla sissenõudmise inkassoettevõttele või teisele esindajale, arvatakse vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele sissenõudmiskulude hulka ka esindaja tasud. Krediidiandjal on õigus nõuda kliendilt sissenõudmiskulude hüvitist ületava sissenõudmisega seotud kahju hüvitamist kooskõlas seadusega.
4.Pärnu Maakohus võttis 06.06.2022 hagiavalduse menetlusse. ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 1951570). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 19.07.2022. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 04.08.2022 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 18.08.2022 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
6.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
7.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-128223
8.Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 369 lg 1 järgi laenuandja kohustub andma laenusaajale rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 sätestab intressi maksmise tingimused.
9.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud IPF Digital Estonia OÜ-ga 15.08.2019 sõlmitud krediidilepingust tulenevat rahalist kohustust, mistõttu on esialgne võlausaldaja krediidilepingu üles öelnud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. IPF Digital Estonia OÜ andis krediidilepingu nr 4509004 alusel kostjale krediiti 1100 eurot ning kostja kohustus saadud krediidi tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Kostja ei ole täitnud IPF Digital Estonia OÜ-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 1100,00 euro väljamõistmiseks kostjalt.
10.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 45,96% aastas. Kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel 186,79 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 186,79 euro väljamõistmiseks kostjalt.
11.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavalduse kohaselt krediidiandja on edastanud kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi kirju võla tasumiseks. IPF Digital AS on edastanud kostjale tasulisi meeldetuletusi 28.04.2021, 14.05.2021 ja 14.06.2021, seega lepingu kehtivuse ajal on sissenõudmisega seotud kulud summas 15,00 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud nõuda kostjalt lepingu kehtivusajal tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot.
12.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-128223 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 50 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 50 eurot.
13.Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud võlgnevuselt 1100,00 eurot määras 0,125918% päevas ajavahemiku eest 06.07.2021 kuni 16.11.2021 summas 185,60 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja ja kostja leppinud kokku, et viivisemääraks on intressimäär ning intressimääraks on kokku lepitud 45,96% aastas. Hagiavalduses puuduvad viited selle kohta, et oleks kokkulepitud viivise päevamääras. Kohus ei nõustu hageja arvestuskäiguga, kus hageja on lepingujärgse intressi teisendanud päevamääraks. Selline arvutusmetoodika ei ole kooskõlas seadusandja poolt kehtestatuga. Lisaks kohus selgitab, et hageja poolt arvestatud päevamäär on saadud tõenäoliselt kokkulepitud intressimäära jagamisel 365 päevaga, samas liigaasta puhul nimetatud lahendus enam ei toimi ning kahjustab põhjendamatult kostjat. Kuivõrd perioodil 06.07.2021 kuni 16.11.2021 liigaastat ei olnud, siis sissenõutavaks muutunud viivisesumma ei muutu ning kohus mõistab kosjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 185,60 eurot.
14.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt määras 0,125918% päevas alates 17.11.2021 kuni põhivõla täitmiseni. Lähtudes kohtuotsuse p-st 13 kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivise alates 17.11.2021 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 396,14 eurot ja alates 30.08.2022 määras 45,96% aastas põhivõlast.
15.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-128223
16.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.