Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu (registrikood 80269176), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teet Lehiste Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2025 määrus osas, milles puudutatud isikult mõisteti avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitis väiksemas ulatuses kui 2223,13 eurot ning täiendada maakohtu määruse resolutsiooni menetluskulude jaotusega. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.2.Välja mõista puudutatud isikult Xlt avaldaja Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu kasuks 128,21 eurot põhivõlgnevus, 63,27 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning 20,75 eurot viivis perioodi 20.01.2024–29.02.2024 eest.
3.3.Välja mõista puudutatud isikult Xlt avaldaja Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu kasuks menetluskulude hüvitis 2223,13 eurot (õigusabikulud 2173,13 eurot (käibemaksuga) ja riigilõiv 50 eurot).
3.4.Välja mõista puudutatud isikult Xlt avaldaja Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt
2-24-1041 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
4.Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu (avaldaja) esitas 19.01.2024 (täiendatud 29.01.2024) Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik) vastu, milles palus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1482,05 eurot ning avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 63,27 eurot, sh edasiulatuva viivise alates avalduse esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses nimetatud määras. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.Puudutatud isik tasus 29.02.2024 võlgnevuse summas 1482,05 eurot ning avaldaja esitas 07.03.2024 nõude täpsustuse. Täpsustuse kohaselt on kohtumenetluse ajal puudutatud isik jätnud osaliselt tasumata jaanuari 2024 majanduskulude arve (arve nr 2401-34). Puudutatud isiku jaanuari 2024 arve õige majandamiskulude summa on 136,47 eurot, millest puudutatud isik on ära tasunud 8,26 eurot ning tasuda on veel jäänud 128,21 eurot.
3.Avaldaja selgitas 26.11.2024 toimunud ärakuulamisel oma nõuet ning teavitas kohut, et lisaks menetluskuludele on nõue 212,23 eurot, mis koosneb jaanuari võlgnevusest 128,21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 63,27 eurot ning edasiulatuvast viivisest 20,75 eurot.
4.Avaldaja esitas 27.11.2024 menetluskulude nimekirja, milles palus puudutatud isikult välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 120 eurot ja õigusabikulu 3278,75 eurot. Avaldajale osutati õigusteenust tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 21 tundi ja 30 minutit. Avaldaja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. 06.12.2024 täiendavas seisukohas palus avaldaja mõista puudutatud isikult välja menetluskulud avaldajale osutatud täiendava õigusabi eest 3 tundi ja 25 minutit summas 521,04 eurot (sisaldab käibemaksu). Avaldaja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Puudutatud isikute seisukohad
5.Puudutatud isik tunnistas oma võlgnevust ning tasus 29.02.2024 ära põhinõude 1482,05 eurot. Puudutatud isik oli nõus tasuma ka viivise summa kuni põhivõlgnevuse täitmiseni 2
2-24-1041 seaduses sätestatud määras. Puudutatud isik ei nõustunud tasuma avaldaja menetluskulusid ja palus jätta need avaldaja kanda.
6.Puudutatud isiku hinnangul olid avaldaja lepingulise esindaja kulud kohati põhjendamatud ja suuresti liialdatud. Puudutatud isiku arusaamise kohaselt on avaldaja esindaja puhul tegemist professionaaliga ja erialaseid õigusteadmisi omava isikuga, kes tegutseb vandeadvokaadina tunnustatud advokaadibüroos ja tulenevalt taustast ei ole inimlikult usutav, et oma eriala hästi tundev isik kulutab 10-leheküljelise avalduse koostamiseks 9 tundi ja 25 minutit. Ainuüksi lisade komplekteerimine võttis aega 3 tundi. Arvestades tänapäeval kättesaadavaid tehnoloogilisi lahendusi ei ole selline ajakasutus mõistlik. Ülepaisutatud on aeg 4 tundi, mis on kulunud lepingulisel esindajal kohtumäärusega tutvumisele ja puuduste kõrvaldamise määrusele vastuse koostamisele. Puudutatud isik kinnitas 26.11.2024 toimunud ärakuulamisel, et on nõus tasuma 40% avaldaja menetluskulude suurusest.
7.Puudutatud isik leidis, et avaldaja poolt kohtusse pöördumine oli suuresti tingitud avaldaja enda tegevusest. Avaldajal olid kõik võimalused, et vältida kohtusse pöördumist ning lahendada vaidlus korteriühistu poolt esitatud arvete osas läbirääkimiste teel. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 15.01.2025 määrusega avalduse osaliselt ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 128,21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 63,27 eurot ning viivise perioodi 20.01.2024–29.02.2024 eest 20,75 eurot. Lisaks mõistis maakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1422,50 eurot (õigusabikulud 1125 eurot + käibemaks 22% ja riigilõiv 50 eurot) koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Puudutatud isik on tasunud 29.02.2024 ära hagiavalduses märgitud nõude summas 1482,05 eurot ning tasumata on jäänud põhivõlgnevus summas 128,21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 63,27 eurot ning viivis perioodi 20.01.2024–29.02.2024 eest 20,75 eurot. Puudutatud isik on nimetatud summadega nõustunud ning eeltoodud summad tuli seetõttu puudutatud isikult välja mõista.
10.Maakohus oli seisukohal, et kuigi lahend tehakse avaldaja huvides, kes peaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimese lause järgi kandma asja menetluskulud, siis ei ole menetluskulude avaldaja kanda jätmine terves ulatuses põhjendatud, sest puudutatud isik rikkus avaldaja õigusi põhjustades kohtusse pöördumise ja kohus lahendas asja avaldaja kasuks. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse, leidis maakohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. Välja mõistmata avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda.
11.Maakohtu hinnangul oli riigilõiv käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik kulu, lähtuvalt ka asjaolust, et avaldus rahuldati. Samas tuli riigilõiv puudutatud isikult välja mõista osaliselt, s.o summas 50 eurot. Riigilõivu seaduse (RLS) § 59 lg 6 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas 50 eurot. Seega tasus korteriühistu riigilõivu nõutavast rohkem ning korteriühistul on õigus nõuda selle tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 1.
3
2-24-1041
12.Maakohus leidis, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades oli avaldaja lepingulise esindaja tunnihind põhjendatud ega ületanud sarnase õigusteenuse eest advokaadile makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Maakohus, võttes arvesse asja keerukust, samuti menetlusdokumentide mahtu ja esitatud dokumentide sisu korduvust, oli seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg kohtuasja dokumentidega tutvumiseks ning avalduse koostamiseks on 6 tundi, kompromissiettepaneku koostamiseks 1 tund, istungil viibimise aeg koos istungiks ettevalmistamisega 1,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Kokku on õigusabikulud põhjendatud 9 tunni ulatuses. Kuna puudutatud isik tasus põhivõlgnevuse ära juba 29.02.2024 ning menetluskulude osas avaldaja puudutatud isikuga kompromissi sõlmima nõus ei olnud, siis ei olnud edasine menetlus põhjendatud sel määral, et nõuda kõik edasised kulud välja puudutatud isikult. Seega mõistis maakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja riigilõivu 50 eurot ning õigusabikulud 9 tunni ulatuses summas 1125 eurot + käibemaks 22%. Määruskaebus
13.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu määruse osaliselt, s.o resolutsiooni p 1 osas, mis puudutab osalist avalduse rahuldamist ja p 3 osas, mis puudutab avaldaja kasuks välja mõistmata jäetud menetluskulusid 1422,50 eurot ületavas osas. Avaldaja palub teha uue määruse, millega rahuldatakse avaldaja avaldus täies ulatuses, sh rahuldada põhinõue 1482,05 eurot selle õigeksvõtul, määratakse kindlaks menetluskulude jaotus selliselt, et menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda ning mõistetakse puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1422,50 eurot ületavas osas. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
14.Avaldaja leiab, et maakohus on eksinud avalduse rahuldamise ulatuse kindlaksmääramisel (TsMS § 438 lg 1 teine lause, § 440 lg 1 ja § 442 lg-d 4 ja 5), sh on maakohus jätnud põhinõude 1482,05 eurot lahendamata. Puudutatud isik võttis oma esimeses vastuses (18.02.2024) nimetatud põhinõude sõnaselgelt õigeks TsMS § 440 lg 1 alusel ning ei saa olla vaidlust selles, et kohtumenetluse ajal (29.02.2024) tasus puudutatud isik põhinõude summa ära. Seega oleks maakohus pidanud määruse resolutsioonis võtma selge seisukoha avaldaja põhinõude 1482,05 euro osas ja selle nõude TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldama puudutatud isiku õigeksvõtul. Puudutatud isik võttis 26.11.2024 toimunud kohtuistungil omaks ka põhinõude suurendamise summas 128,21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 63,27 eurot ja perioodil 20.01.2024–29.04.2024 sissenõutavaks muutunud viivise nõude 20,75 eurot. Seega oleks maakohus pidanud TsMS § 442 lg 4 alusel määruse sissejuhatuses märkima, et tegemist on avalduse õigeksvõtmisel põhineva määrusega. Arvestades maakohtu määruse resolutsiooni p-s 1 sõnastatud avalduse rahuldamise ulatust ja lahendatud nõudeid (resolutsiooni p 2), siis on ka siin vastuolu, sest kohus on kõik määruses nimetatud avaldaja nõuded rahuldanud 100% ulatuses, mistõttu ei saanud avalduse rahuldamine osaliselt toimuda.
15.Avaldaja toob välja, et maakohus ei ole määruse resolutsioonis teinud otsustust menetluskulude jaotuse kohta rikkudes nii TsMS § 438 lg-t 2, § 442 lg-t 5 kui ka § 173 lg-t 1. Määruse põhjendustes on maakohus tuginenud menetluskulude jaotuse osas hagita menetluse tavapärasele normile (TsMS § 172 lg 1). Määruse põhjenduste p-st 12 võib lõpptulemusena järeldada, et maakohtu soov oli menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel tervikuna puudutatud isiku kanda kuigi maakohus seda otse ei sedasta. Riigikohus on selgitanud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-4208, p 18). Analoogselt, kuna puudutatud isik võttis avalduse õigeks, millisel juhul kohus peab 4
2-24-1041 avalduse rahuldama (TsMS § 440 lg 1), siis koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 ning asjaoluga, et korteriomanditega seotud majandamiskulude vaidlused on sisulised vaidlusmenetlused, millistele kohaldub hagimenetluse võistlevuse põhimõte, kohalduks praegusel juhul menetluskulude jaotusele ka TsMS § 162 lg 1.
16.Avaldaja ei vaidlusta määrust selles osas, milles maakohus leidis, et avaldaja menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud 9 tunni ulatuses summas 1422,50 eurot (sisaldab km). Küll aga vaidlustab avaldaja määrust välja mõistmata jäänud menetluskulude ulatuses. Avaldaja lepingulise esindaja kulud olid maakohtus kokku 3799,79 eurot (24 tundi ja 55 minutit). Avaldaja leiab, et maakohus ületas menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 175 lg 1 mõttes diskretsiooni piire. Samuti ei ole maakohus määruses põhjendanud (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8) avaldaja menetluskulude vähendamist ega seda, miks 9 tundi ületavad avaldaja menetluskulud ei olnud praegusel juhul põhjendatud ja vajalikud. Maakohus ei ole hinnanud määruses puuduste kõrvaldamiseks tehtud toimingute ajakulu põhjendatust ega vajalikkust. Määrusest jääb ebaselgeks, miks maakohus leiab, et avalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kulunud põhjendatud ja vajalik aeg on üksnes 6 tundi. Arvestades, et avalduses on sisulist teksti 8,5-leheküljel, avaldusega on kaasas seda tõendavad 20 mahukat lisa, mille pidi avaldaja lepinguline esindaja eelnevalt läbi töötama ning fakt, et avalduses ei ole midagi korduvalt üle korratud, on ka ülejäänud avaldusega seotud kulu 6 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik. Maakohus on avaldaja menetluskulusid üldistanud leides, et tehtud on üksnes neli tööd. Kohtul tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel menetluskulude nimekirja alusel rida realt tehtud lepingulise esindaja töid ja neile kulunud aega. Maakohus seda teinud ei ole. Näiteks avaldaja 06.12.2024 menetluskulude nimekirja töid ei ole maakohus määruses üldse hinnanud.
17.Olukorras, kus vastaspool võttis avalduse õigeks (ja tasus raha ära) ei ole mingit põhjust või vajadust, miks oleks avaldaja pidanud kompromissi korras oma menetluskuludest 60% ulatuses. Puudutatud isik pakkus kohtuistungil, et on nõus hüvitama 40% ulatuses avaldaja menetluskuludest ja seda olukorras, kus puudutatud isik oli tervikuna avaldaja nõuded omaks võtnud ja osaliselt ka rahuldanud. Maakohtu käsitlus kompromissist keeldumise ja edasise menetluse menetluskulude mittepõhjendatuse vahel on seosetu. Kompromiss eeldab mõlemapoolseid järeleandmisi. Puudutatud isiku poolt järeleandmisi ei olnud, sest ta oli kogu avalduse õigeks võtnud. Maakohus on lähtunud puudutatud isiku istungil välja öeldud 40%, mida puudutatud isik oli valmis hüvitama ega ole lähtunud TsMS § 175 lg-st 1. Menetlusosaliste seisukohad
18.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud avaldaja kanda.
19.Puudutatud isik täitis kohtumääruse aluseks olevas avalduses esitatud põhinõude summas 1482,05 eurot eelmenetluse jooksul, s.o 29.02.2024, mistõttu puudub vajadus määruse resolutsioonis puudutatud isikult välja mõista eelmenetluse käigus tasutud nõue. Juba täidetud nõue ei vaja täitedokumenti nõude sissenõudmiseks, kuna seda ei ole võimalik teistkordselt täitmisele suunata. Seega puudub vajadus määruse resolutsiooni p-i 1 muutmiseks.
20.Puudutatud isik leiab, et nõude täitmine põhinõude ulatuses andis avaldajale võimaluse avaldusest loobuda, mis oleks kaasa toonud menetluse lõpetamise ja menetluskulude olulise kokkuhoiu. Avaldajale pidi olema kaebuse esitamisel teada, et TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega pidi avaldaja olema teadlik, et edasine kohtumenetlus toob kaasa talle arvestava kulu 5
2-24-1041 menetluskulude näol. Vastupidiselt mõistlikule käitumisele esitas avaldaja 07.03.2024 nõude suurendamise taotluse. Kohtuvaidlus jätkus edasi 128,21 euro nõudes ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 63,27 eurot ning perioodil 20.01.2024–29.02.2024 sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 20,75 eurot. Jaanuar 2024 majanduskulude võlgnevuse tekkimise aluseid ei suutnud avaldaja selgitada. 26.11.2024 toimunud istungil nõustus puudutatud isik tasuma nõude summas 128,21 eurot ja viivise nõuded. Kohtuistungil tõi puudutatud korduvalt välja oma seisukoha menetluskulude osas ning viitas ka asjaolule, et puudutatud isikul puuduvad materiaalsed võimalused esitatud ulatuses menetluskulusid kanda. Puudutatud isik nõustus enda kanda võtma maksimaalselt 40% ulatuses kohtuistungi toimumise ajaks avaldaja poolt kantud menetluskuludest.
21.Puudutatud isik on seisukohal, et avaldajal on olnud võimalus menetluskulude sellises ulatuses tekkimist vältida lõpetades kohtumenetluse oma avalduse alusel pärast seda, kui puudutatud isik täitis avalduse aluseks oleva nõude. Avaldajal oli võimalus ära hoida kohtumenetlust, kui ta oleks mõistlikult enne kohtumenetluse alustamist selgitanud võlgnevuste tekkimise alust ja järginud VÕS § 114 lg-s 1 tulenevat võimalust anda võlgnevuse tasumiseks täiendav mõistlik tähtaeg. Puudutatud isiku suhtes toimus sel ajal ka teine tsiviilmenetlus seoses avaldaja alusetute nõuete esitamisega korteriühistu liikmete vastu ning selles menetluses ei olnud kohtulahendit veel tehtud, mistõttu ei tasunud puudutatud isik majanduskulusid.
22.Lisaks märkis puudutatud isik, et on avaldajale tasunud kohtumääruses välja mõistetud summad. Puudutatud isikule laekunud informatsiooni kohaselt on nõude summa 128,21 eurot tasunud ka praegune Kopli tn 18//Malmi tn 3/2–34, Tallinn korteriomandi omanik vastavalt avaldaja esitatud arvele. Seega on nõue täidetud kahekordselt. Menetluse edasine käik
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud väiksemas ulatuses kui 2223,13 eurot. Samuti tuleb maakohtu määrust täiendada menetluskulude jaotusega, mille kohaselt jäävad menetluskulud maakohtus puudutatud isiku kanda. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
25.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni p-des 1 ja 3 tehtud otsustusi. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 659 ja § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
26.Avaldaja leiab esmalt, et maakohus oleks pidanud TsMS § 442 lg 4 alusel määruse sissejuhatuses märkima, et tegemist on avalduse õigeksvõtmisel põhineva määrusega, sh oleks pidanud maakohus märkima resolutsiooni p-s 1, et avaldus rahuldatakse täies ulatuses avalduse õigeksvõtmise tõttu.
6
2-24-1041
26.1.Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isik võttis vastuses avaldusele õigeks põhinõude summas 1482,05 eurot ja oli nõus avalduse rahuldamisega põhinõude osas. Muus osas oli puudutatud isik valmis avaldajaga kompromissi sõlmima tingimusel, et avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda (dtl 405). Maakohus suunas menetlusosalised kompromissiläbirääkimisi pidama (dtl 418), kuid läbirääkimised ebaõnnestusid (dtl 420). Puudutatud isik on 07.03.2024 teatanud kohtule, et avaldaja põhinõue suuruses 1482,05 eurot ning jaanuari 2024 arve suuruses 8,26 eurot on tasutud (dtl 428–430). 07.03.2024 on avaldaja oma nõuet suurendanud jaanuari 2024 tasumata majandamiskulude võrra suuruses 128,21 eurot, sh täiendas viivisenõuet perioodi 20.01.2024–29.02.2024 sissenõutavaks muutunud viivise nõudega suuruses 20,75 eurot (dtl 434–435, 437), s.o viivist nõudis avaldaja kokku 84,02 eurot (63,27 + 20,75). Puudutatud isik ei ole nimetatud nõudeid kohe õigeks võtnud (dtl 463). 26.11.2024 toimunud kohtuistungil on aga puudutatud isik kinnitanud, et nimetatud summade osas vaidlust ei ole (dtl 476, ajamärge 00:13:31).
26.2.Siinsel juhul ei nähtu asja materjalist, et avaldaja oleks osas, milles puudutatud isik nõude tasus (1482,05+8,26) avaldusest loobunud või selle tagasi võtnud. Arvestades, et hiljemalt 07.03.2024 oli avaldaja kohtule esitatud nõue summas 1490,31 eurot (=1482,05+8,26) täidetud, saab seega järeldada, et avaldus on rahuldatud õigesti osaliselt, mistõttu puudub alus vastavas osas maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks või muutmiseks. Õiguskirjanduses on leitud, et hagita menetluses tuleks õigeksvõtul põhineva määruse tegemise võimalust pigem eitada. Mõeldav oleks õigeksvõtt vaidlusasjades, mis vaadatakse hagita menetluses läbi peaasjalikult otstarbekuse kaalutlusel. Sellised on nt juurdepääsutee asjad, kaas- ja korteriomandiga seotud vaidlused. Neis asjades peab kohus küll suunama menetlusosalisi kokkulepet sõlmima, aga sellegipoolest on kaheldav, kas määruse saab teha üksnes õigeksvõtu alusel ilma tegelikku olukorda selgeks tegemata (TsMS II komm (2017), § 440, p 3.6). Kolleegium leiab, et praeguses olukorras on iseenesest toimiku materjalidest tuvastatav, et avaldaja algse põhinõude suuruses 1482,05 eurot võttis puudutatud isik õigeks juba vastuses avaldusele (dtl 405) ning avaldaja 07.03.2024 esitatud nõude 26.11.2024 toimunud kohtuistungil (dtl 476, ajamärge 00:13:31). Vaidlus jätkus üksnes menetluskulude osas. Kostja ei pea õigeksvõttu avaldama sõnaselgelt, vaid piisab sellest, kui tema käitumisest on üheselt väljaloetav, et ta peab hageja esitatud nõuet põhjendatuks ning on valmis seda täitma. Praegusel juhul on antud tingimused täidetud, kuid ringkonnakohtu arvates ei mõjuta vastav täiendus kohtumääruse täidetavust, sh on puudutatud isik ka resolutsiooni p-s 3 märgitud kohustused avaldaja ees täitnud (dtl 519). Muuhulgas ei ole võimalik ringkonnakohtul muuta maakohtu määruse sissejuhatavat osa. Kuigi ringkonnakohus õigeksvõtu osas maakohtu määrust ei täienda, siis saab seda arvestada menetluskulude jaotamisel (vt käesoleva määruse p 27).
27.Õige on, et maakohus ei ole teinud määruse resolutsioonis otsustust menetluskulude jaotuse osas rikkudes sellega menetlusõigust (TsMS § 173 lg 1 ja § 178 lg 1), kuid maakohtu määruse põhjendustest nähtub, et maakohus on TsMS § 172 lg 1 järgi avaldaja menetluskulud jätnud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda ning välja mõistmata avaldaja menetluskulud jätnud avaldaja enda kanda. Sellest on kolleegiumi hinnangul järeldatav, et maakohus on jätnud TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohus põhjendab täiendavalt menetluskulude selliselt jaotamist. TsMS § 172 lg 1 teine lause võimaldab kohtul menetluskulude jaotamisel kohaldada ka TsMS § 168 lg-t 6, kui kohus leiab, et see on õiglane (vrdl TlnRnKm 07.11.2024, 2-22-4092, p 20.2). Puudutatud isik on võtnud avalduse kohe õigeks osaliselt põhinõude 1482,05 euro osas, kuid 07.03.2024 suurendatud nõudele ja viivise nõuetele esitas puudutatud isik vastuväiteid ning nõustus nõuetega alles 26.11.2024 toimunud kohtuistungil. Toimiku materjalidest ei ole järeldatav, et avaldaja oleks kohtusse pöördunud põhjendamatult või seda, et puudutatud isik ei oleks oma 7
2-24-1041 käitumisega andnud avalduse esitamiseks põhjust. Asjaolu, et käimas oli teine menetlus, mis puudutas avaldaja alusetuid nõudeid korteriühistu liikmete vastu ning puudutatud isik ei tasunud seetõttu majandamiskulusid, ei anna alust maakohtu menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Eelnevat arvestades tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda ja täiendada maakohtu määruse resolutsiooni vastava otsustusega.
28.Viimaseks on avaldaja seisukohal, et maakohus on ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ning jätnud oma otsustuse olulisel määral põhjendamata.
29.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kaalutlusotsuse põhjendused on küll napid, kuid võimaldavad siiski valdavas osas menetluskulude kindlaksmääramist kontrollida.
30.1.Maakohus on vähendanud dokumentidega tutvumiseks ning avalduse koostamiseks kulunud ajakulu 6 tunnini. Avaldaja 27.11.2024 menetluskulude nimekirjast nähtub, et dokumentidega tutvumiseks ja avalduse koostamiseks on avaldaja lepingulisel esindajal kulunud kokku 11 tundi ja 55 minutit, s.o 11,9 tundi (1,5 + 1 + 2,9 + 2 + 1,5 + 3). Võttes arvesse menetlusdokumendi mahtu (10 lk) ja selle sisu, lisade arvu (19 lisa) ja nende mahtu ning vaidluse vähest keerukust on maakohus põhjendatult avaldaja lepingulise esindaja 18.12.2023–08.01.2024 tehtud toimingute vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks lugenud 6 tundi.
30.2.Maakohus ei ole hinnanud avaldaja 23.01.2024 tehtud toimingut, s.o tutvumist puuduste kõrvaldamise määrusega, suhtlust kliendiga ning avalduses puuduste kõrvaldamist, millele on kulunud 4 tundi. Ringkonnakohtule järeldub maakohtu määruse p-st 17, et maakohus on selle toimingu ajakulu vähendanud nullini. Ringkonnakohus leiab, et selle toimingu tegemise ajakulu saab pidada siiski osaliselt põhjendatuks ja vajalikuks, kuivõrd avaldajal tuli kohtu nõudmisel avaldust täiendada. Kui algses avalduses oleks sisaldunud maakohtu nõutud arvutuskäik selle kohta, kuidas on nõue kujunenud, siis oleks selle esitamise ajakulu sisaldunud avalduse koostamise ajakulus ning kuulunuks hüvitamisele. Kohus loeb nimetatud toimingu ajakulu arvestades menetlusdokumendi mahtu (7 lk) ja selle sisu ning vaidluse vähest keerukust vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks 2 tundi.
30.3.Maakohus on lugenud kompromissiettepaneku koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tunni. Ringkonnakohtule järeldub avaldaja 27.11.2024 menetluskulude 8
2-24-1041 nimekirjast, et maakohus on hinnanud avaldaja esindaja 04.03.2024 tehtud toimingute põhjendatust, mis seonduvad kompromissiläbirääkimistega, kuid sellega seoses on avaldaja esindaja teinud toiminguid üksnes 35 minuti ulatuses (20 + 15). Seega ei ole maakohtu diskretsioon selles osas jälgitav. Ringkonnakohus eeldab, et maakohus on käsitlenud toimingute põhjendatuse hindamisel koos 21.02.2024–23.04.2024 tehtud menetlustoiminguid, kuid kõik need toimingud ei seostu kompromissiettepaneku koostamisega. 21.02.2024 tehtud toiming on seotud puudutatud isiku vastusega tutvumisega ning kliendiga suhtlemisega (20 minutit), 06.03.2024 toiming on seotud avaldaja seisukoha koostamisega puudutatud isiku 18.02.2024 vastuse osas ja lisade komplekteerimisega (1 tund ja 55 minutit) ning 23.04.2024 toiming puudutatud isiku 19.04.2024 seisukohaga ja kohtu kirjaga tutvumisega ning kliendiga suhtlemisega (10 minutit). Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude nimekirjas eelnimetatud toimingud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Arvestades 18.02.2024 vastuse mahtu (3,5 lk) ja sisu, lisade arvu (5) ja sisu ning asja vähest keerukust tuleb vastava toimingu ajakulu vähendada 25 minuti võrra. Ülejäänud toimingud on kooskõlas asja menetlusega ning esitatud menetlusdokumentidega, mistõttu loeb ringkonnakohus nimetatud toimingutele perioodil 21.02.2024–23.04.2024 kulunud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 2 tunni ja 35 minuti ulatuses (20 min + 20 min + 15 min + 1 t 30 min + 10 min).
30.4.Maakohus on lugenud istungil viibimise aja koos istungiks ettevalmistamisega põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1,5 tundi. Avaldaja on märkinud, et 25.11.2024 istungiks ettevalmistumiseks kulus 1 tund ja 26.11.2024 istungil osalemiseks 1 tund ja 10 minutit, s.o maakohus vähendas nende toimingute ajakulu 40 minuti võrra. Arvestades, et 26.11.2024 toimunud kohtuistungi kestuseks saab lugeda 1 tund ja 10 minutit (dtl 475–477), on avaldaja esindaja ajakulu selles ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja ajakulu 20 minutit istungiks ettevalmistamiseks piisav arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning peamine vaidlus käis kompromissi sõlmimise korral menetluskulude hüvitamise üle.
30.5.Maakohus ei ole seisukohta võtnud avaldaja 05.12.2024 toimingute osas, s.o tutvumine 26.11.2024 kohtuistungi protokolliga 10 minutit ja avaldaja seisukoha koostamine puudutatud isiku 01.12.2024 vastuse osas 3 tundi. Maakohus on üksnes märkinud, et kuna puudutatud isik tasus põhivõlgnevuse ära juba 29.02.2024 ning menetluskulude osas avaldaja puudutatud isikuga kompromissi ei sõlminud, siis ei olnud edasine menetlus põhjendatud sel määral, et nõuda kõik edasised kulud välja puudutatud isikult. Selle tõttu ei ole maakohtu diskretsioon jälgitav. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa põhjendamatuks pidada 26.11.2024 kohtuistungi protokolliga tutvumise ajakulu. Esindajal on kohustus tutvuda menetlusdokumentidega, et kaitsta esindatava huve menetluses. Täielikult põhjendamatuks ei saa pidada ka avaldaja poolt puudutatud isiku 01.12.2024 seisukohale vastuse koostamist, kuivõrd puudutatud isiku seisukoht puudutas vastust avaldaja menetluskuludele, s.o pooled ei vaielnud enam muude avaldaja esitatud nõuete osas. Seega loeb ringkonnakohus avaldaja esindaja 05.12.2024 tehtud menetlustoimingud põhjendatuks ja vajalikuks 1 tunni ja 40 minuti ulatuses (1,5 tundi + 10 minutit).
31.Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul ületanud diskretsiooni piire avaldaja menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võttes arvesse menetluskulude nimekirjade mahtu ning sisu. Maakohus on lugenud menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,5 tundi. Avaldaja on märkinud 12.02.2024 menetlustoiminguna menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluks 15 minutit, 27.11.2024 avaldaja 12.02.2024 menetluskulude nimekirja täiendamise ajakuluks 10 minutit ning 05.12.2024 tehtud toimingutes sisaldub samuti täiendava menetluskulude nimekirja koostamine. Avaldaja on pidanud lisama 12.02.2024 menetluskulude nimekirjale 9
2-24-1041 üksnes 8 kulurida ning muutma menetluskulude menetluskulude nimekiri koosneb kolmest kulureast.
summat
taotluses.
06.12.2024
32.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja toimingutele kulunud vajalik ja põhjendatud aeg kokku on 14,25 tundi. Avaldajale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus 2173,13 eurot (1781,25 + 391,88), millele lisandub riigilõiv 50 eurot. Järelikult tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 2223,13 eurot (õigusabikulud 2173,13 eurot + riigilõiv 50 eurot).
33.Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, jättes menetluskulude jaotuse märkimata. Maakohus on osaliselt ületanud diskretsioonipiire ka avaldaja lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Seega rahuldatakse määruskaebus osaliselt.
34.Arvestades, et määruskaebus rahuldatakse osaliselt, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause), mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.