Võlaõigus

2-25-108605 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1159,89 euro saamiseks. Kohus kohustas Aktiva Finance Group OÜ`t esitama nõude aluseks olevad alusdokumente, nõude kujunemist, andmeid lepingu lõpetamise kohta, andmeid võlgniku poolt võla tasumise kohta ja andmed uuesti määratud tagasimaksete 2/7

2-25-108605 kohta hiljemalt 06.06.2025. J OÜ kohtu poolt nõutud andmeid ei esitanud ja seoses sellega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetlemiseks Viru Maakohtule. Hageja esitas 10.07.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt C AS (edaspidi kui esialgne võlausaldaja) ja J R (edaspidi kui kostja) sõlmisid 08.09.2023 Säästukaart Pluss lepingu nr VKK-60230, millega C AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 22,52%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 1100 eurot, intressimäär 18% aastas, maksete tähtpäevad iga kuu 10. kuupäev, igakuine kaardi kasutamise tasu 1 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, esialgne võlausaldaja saatis 15.04.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 14.05.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Ülesütlemise seisuga ei olnud kostja tasunud 10.02.2024, 10.03.2024 ja 10.04.2024 makseid. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kogu võlgnevuse jääk. Lepingu nr VKK-60230 ülesütlemise seisuga so 14.05.2024 oli kostjal tagastamata krediit summas 985,15 eurot. Kostja on põhivõlgnevust hagejale tasunud 298 eurot. 12.06.2024 loovutas C AS kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 687,15 eurot, intress summas 68,57 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 132,31 eurot ning lisanduvad viivised. Viru Maakohus 06.08.2025 määruses tegi hagejale ettepaneku täiendada hagiavalduses toodud faktilisi asjaolusid ning vajadusel täpsustada haginõuet. Hageja esitas 14.08.2025 tulenevalt kohtu 06.08.2025 määrusest nõude ümberarvestuse, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu. Hageja märgib, et septembris 2023 on kostja krediiti kasutanud 892,88 eurot ning oktoobris 2023 veel 196,13 eurot. Kokku on kostja krediiti kasutanud 1089,01 eurot. Lepingu alusel on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 255,06 eurot. Peale lepingu ülesütlemist on kostja täiendavalt hagejale tasunud 350 eurot. Kokku on seega tasutud 605,06 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja ülesütlemise seisuga võlas. Ümberarvestuse kohaselt on tasutud osamaksed 10.10.2023 – 10.05.2025 täielikult ja 10.06.2025 osaliselt, seega on kostja võlas alates 10.06.2025 osamaksest. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed 10.06.2025 – 10.08.2025 summas 84,94 eurot ja viivis antud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtapäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Viru Maakohus 06.08.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale 12.08.2024 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Kostjale oli 3/7

2-25-108605 määratud hagile vastuse esitamiseks 20 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Nõude ümberarvestuse toimetati kostjale kätte 09.10.2025. Kostja ei ole kohtule seniajani ühtegi dokumenti esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (22,52%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus on seisukohal, et antud juhtumil krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, punkt 29.3). Praegusel juhul krediidiandja on seda teinud, kuid ebapiisavalt. Hageja esitatud selgitustest nähtub, et krediidiandja C AS tegi krediidiotsuse laenu väljastamiseks auomatiseeritud otsustusalgoritmi (edaspidi ka otsustusmootor) kasutades. Tuginedes laenutaotluses esitatud andmetele, teostab otsustusmootor automaatsed päringud nii Coop grupi (Coop Pank, Coop Liising ja Coop Finants) finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidesse kui kolmandate osapoolte andmebaasidesse, seejärel talletab ning töötleb saadud andmeid ja otsustab kogutud info ning otsustusmootori eelseadistuste põhjal kogumis, kas ja kui suurt krediiditoodet saab laenutaotluse esitajale võimaldada. Lisaks tehti J R kohta päringuid pangavälistesse süsteemidesse, et kontrollida ja koguda täiendavat teavet: Rahvastikuregistrist kontrolliti elukoha ja kehtivate dokumentide andmeid. - Krediidiinfo andmebaasist päriti võlgniku krediidisikoori, mis oli 12.6 (C AS väljastab krediiti krediidiinfo skooriga kuni 27.9) ning aktiivseid maksehäireid ei olnud. - Taust.ee andmebaasist päriti infot võlgniku võlgnevuste kohta. Päringu tulemusel selgus, et aktiivsed võlgnevused puuduvad. Eesti Maksu- ja Tolliameti süsteemist kontrolliti infot kehtiva töösuhte ning palgalaekumiste kohta. J R oli kehtiv tööleping Narva Sotsiaaltöökeskusega. EMTA andmetel oli võlgniku 3 4/7

2-25-108605 kuu keskmine sissetulek 995 eurot ja 12 kuu keskmine sissetulek 997 eurot. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek 995 eurot, finantskohustused 200 eurot ja ülalpeetavaid kolm. Võlgniku krediidivõimelisuse hindamise aluseks arvestas C AS võlgniku sissetulekuna 995 eurot ning igakuiste finantskohustustena 200 eurot. Kostjale jääb peale laenumakset ning muid kohustusi kätte igakuiselt 765 eurot (995 – 200 – 30). Otsustusmootori moodul, mis otsustas, kas kliendil tuleb esitada pangakonto väljavõte, otsustas, et C AS ́il puudub alus kahtlustamiseks, et klient on hiljuti kaotanud töökoha või võib olla töötu ja seetõttu pangakonto väljavõtet ei küsitud. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud laenusaaja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Kohtu hinnangul ei järginud esialgne krediidiandja kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis C AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust ning päringutest avalikesse andmebaasidesse. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja on laenu taotlemisel märkinud, et tal on kolm ülalpeetavat. Kohus on seisukohal, et hageja on jätnud kostja krediidivõime hindamisel arvestamata kostja eluasemekulutused ja kulutused ülalpeetavatele. Seega on hagejal hindamata kolme ülalpeetava mõju kostja krediidivõimele olukorras, kus kostjale jääb pärast igakuiste finantskohustuste kandmist elamiseks 765 eurot. Hageja esitatud andmetest ei nähtu, et krediidiandja hindas kolme ülalpeetava mõju kostja krediidivõimele. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne lepingu ja selle lisade sõlmimist kindlaks kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ja ülalpidamiskohustuse suurust. Kokkuvõttes on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg 6 sätestatud kohustust. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega põhinõuet ja seadusjärgset intressi ja viivist ületavas osas, sh hooldus- ja sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata. Kohus mõistab vastavalt nõude ümberarvestusele välja osamaksed otsuse tegemise seisuga (s.o 10.06.2025 – 10.10.2025) summas 144,94 eurot ja alates 11.10.2025 viivise 144,94 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist 5/7

2-25-108605 sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades asjaolu, et kostjal ka peale ümberarvestuste tegemist on võlgnevus hageja ees. Kostja ei ole hageja nõudele vastanud, on põhjendatud hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt kostjalt välja osamaksed alates 10.11.2025 vastavalt hageja 14.08.2025 menetlusdokumendis sisalduvale maksegraafikule kokku summas 339,01 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagiavalduses esitatud nõude hinnaks oli 1041,72 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (kohtu arvutuste järgi 533,07 eurot) jätab kohus põhjendatud menetluskulud 51% ulatuses kostja kanda ning 49% ulatuses hageja kanda. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 507 eurot (käibemaksu ei lisandu, sest hageja on käibemaksukohustuslane). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja lepingulisel esindajal on täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele, dokumentide kohtule esitamisele kulunud 3 tundi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot, ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3 2 1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Hageja esitatud hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades, on selle koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul 1,5 tundi. Seega peab kohus hageja õigusabikulusid põhjendatuks summas 253,50 eurot (169 × 1,5). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 533,50 eurot.

6/7

2-25-108605 Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 51% ulatuses, so summas 272,09 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 272,09 eurot. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

7/7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.