Osaühingu Aktiva Finants hagi R. K. võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1416,57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Anni Kennedy (e-post [email protected])
vastu
Kostja: R. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht hagiavalduses: xxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud 16.07.2022 avalikult [teadaanne number 1942968]) Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista R. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu nr 2027580, liitumislepingu nr 8991977, liitumislepingu nr 8729665 ja järelmaksulepingu nr 8742016 tulenev võlgnevus kokku 1049,21 eurot (millest 790,63 eurot põhivõlgnevus, 25,00 eurot sissenõudmiskulud, 233,58 eurot põhivõlalt perioodide 19.01.2020 kuni 30.06.2021, 19.02.2020 kuni 30.06.2021, 19.03.2020 kuni 30.06.2021 ja 19.04.2020 kuni 30.06.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivis).
Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants hagi R. K. vastu käsitlustasu 118,33 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 33,68 euro väljamõistmiseks.
Välja mõista R. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 790,63 eurot) alates 01.07.2021, kuni otsuse tegemiseni, so kuni 23.08.2022 k.a summas 215,33 eurot.
Välja mõista R. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 790,63 eurot) alates 24.08.2022 kuni põhivõla täitmiseni 0,065% päevas.
Menetluskulud jätta 87,31% ulatuses R. K. kanda ja 12,69% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda.
Tsiviilasi nr 2-21-114119
Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 350 eurot (millest 200 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud ja 150 eurot lepingulise esindaja tasu), millest 305,59 eurot mõista R. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on R. K. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
10.Toimetada kostjale R. K. tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-114119
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 13.05.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1203,54 euro saamiseks. 13.05.2021 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 10.06.2021 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohus jättis 11.06.2021 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
3.Osaühing Aktiva Finants esitas 30.06.2021 hagiavalduse R. K. vastu põhivõlgnevuse 908,96 euro, võla sissenõudmiskulude 25,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 267,26 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks alates 01.07.2021 kuni põhinõude 908,96 euro täitmiseni lepingujärgses määras 0,065 % päevas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 200,00 eurot ning hageja õigusabikulud 360,00 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Elisa Eesti AS-ga liitumislepingu nr 2027580, liitumislepingu nr 8991977, liitumislepingu nr 8729665 ja järelmaksulepingu nr 8742016, millega Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja soetas järelmaksuga seadme. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiselt arveid vastavalt kasutatud teenuste eest. Kostja kohustus maksma saadud teenuste eest kokkulepitud tasu vastavalt talle esitatud arvetele. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 01.04.2020 üles võlgnevuse tõttu. Elisa Eesti AS loovutas 29.01.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käitlustasu 118,33 eurot. Käitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui hageja lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis hagejal on õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja kõigi vara eest tasumata osamaksete korraga tasumist. Hageja palub kostjal välja mõista VÕS 1132 lg 2 ja üldtingimuste p 6.10 alusel ühe meeldetuletuskirja edastamise eest 25 eurot. Hageja üldtingimuste p 6.10 kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse hageja poolt viivist arvel märgitud maksetähtajale järgnevast päevast 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kohtu nõudel hageja 04.11.2021 selgitas, et käsitlustasu ei ole leppetrahv, kuna käsitlustasu ei ole ettenähtud sanktsiooniks lepingu rikkumise puhuks, vaid tasuks lepingust tuleneva ülesütlemise õiguse kasutamise eest. Juhul kui kohus asub siiski seisukohale, et tegemist on leppetrahviga, siis hageja hinnangul käsitlustasu ei ole ebamõistlikult kostjat kahjustav, käsitlustasu summa ei ole objektiivselt hinnates ebamõistlikult suur leppetrahv ehk puudub alus käsitlustasu vähendamiseks, leppetrahv ei pea olema seotud kahjuga, vaid oluline on ka survefunktsioon ning käsitlustasu sätestamine lepingutingimusena on kooskõlas lepinguõiguse mõistlikkuse põhimõttega.
4.Pärnu Maakohus võttis 12.04.2022 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 1942968). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 30.06.2022. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 16.07.2022 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 01.08.2022 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-114119
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
6.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
7.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
8.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja ostu-müügilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS § 96 lg 1 p 4, VÕS 208 lg 1 alusel ning 23.04.2018 sõlmitud liitumislepingu ja osamaksetega vara müügilepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja müüdud vara eest tasu. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
9.Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus ka käsitlustasu 118,33 eurot. Kohus leiab, et osamaksetega vara müügilepingu tingimus käsitlustasu maksmiseks on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt hagejal oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, toob kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kulude tekkimisest ning arvestamata tegelikku kulude suurust. Kohtu hinnangul võib käsitlustasu nõue olla tühine ka VÕS § 415 lg 1 3 lause alusel, kuna vastab oma sisult leppetrahvile – lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatus lepingupoolele tasu. Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 790,63 euro (908,96-118,33) ulatuses.
10.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-114119 tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagis esitatud asjaoludel on laenulepinguga ettenähtud viivisemäär 0,065% päevas. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt arve nr 2026499239 perioodi eest 19.01.2020 kuni 30.06.2021 summas 28,63 eurot, arve nr 2026798983 perioodi eest 19.02.2020 kuni 30.06.2021 summas 19,61 eurot, arve nr 2027047282 perioodi eest 19.03.2020 kuni 30.06.2021 summas 18,14 eurot ja arve nr 2027321249 (summas 587,27, so 705,60 eurot – 118,33 eurot) perioodi eest 19.04.2020 kuni 30.06.2021 summas 167,20 eurot ehk kokku 233,58 eurot.
11.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt määras 0,065% päevas alates 01.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 01.07.2021 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 215,33 eurot (790,63€ x 0,065% / 365kp x 419kp perioodi eest 01.07.2021-23.08.2022) ja alates 24.08.2022 protsendina.
12.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 25,00 euro ulatuses üldtingimuste punkt 6.10. alusel lähtudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3, mille kohaselt on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 25 eurot ja järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 25 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 25 eurot, kuna hageja nõue (koos viivisega) ületab 1000 eurot.
13.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud 200 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
14.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 360 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-114119 maksnud esindajale tasu 360 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi ei ole selles asjas põhjendatud. Tegemist on trafaretse hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 1,5 tundi. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu peab kohus põhjendatuks ja vajalikud hageja lepingulise esindaja kulud kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta.
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt 87,31 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 305,59 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
16.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.