Kohtla-Järve linn, Estonia pst 30 korteriühistu avaldus X vastu võlgnevuse 1 294,87 euro nõudes.
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Estonia pst 30 korteriühistu (registrikood 80015794, asukoht Estonia pst 30-22, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 31021) Avaldaja lepinguline esindaja: Maksim Fedotov (volikirja alusel, e-post: xxx) Puudutatud isik: X (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxx, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Estonia pst 30 korteriühistu võlgnevuse 1294,87 euro nõudes.
avaldus X
vastu
2.Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 30 korteriühistu kasuks korteriomandi, asukohaga Estonia pst 30-xx, Kohtla-Järve linn, majandamiskulude, sh halduskulude, vee- ja kanalisatsiooni, elektri ning soojusenergia võlgnevus perioodi 01.04.2021-31.03.2022 eest summas 1 294 (üks tuhat kakssada üheksakümmend neli) eurot ja 87 senti, sh põhivõlgnevus 1 191,54 eurot ja viivised seisuga 31.03.2022 summas 103,33 eurot.
4.Jätta avaldaja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses X kanda ja välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 30 korteriühistu kasuks menetluskulud 170 (ükssada seitsekümmend) eurot, sh riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 100 eurot.
5.Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Estonia pst 30 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (170 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
6.Menetluskulude (riigilõivu) summas 15,00 eurot osas võib avaldaja esitada kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1.
7.Jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.
8.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 70 eurot.
AVALDAJA NÕUE JA ASJA EDASINE KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, Estonia pst 30 korteriühistu esitas 11.03.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1120,82 euro saamiseks. Kohus tegi 15.03.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 21.04.2022.a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue võlgnike suhtes üle Viru Maakohtule hagimenetlusse vastavalt TsMS § 486 lg 1 p 2.
2.21.04.2022.a määrusega jättis kohus avalduse käiguta, andes avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, nõuetekohase avalduse esitamiseks.
3.Kohtla-Järve linn, Estonia pst 30 korteriühistu esitas 05.05.2022 Viru Maakohtule avalduse X vastu 1 294,87 euro võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt, puudutatud isik on KÜ Estonia pst 30 liige ja korteri aadressil Estonia pst 30-xx, Kohtla-Järve, omanik. Korteriühistu liikmena on puudutatud isik kohustatud igakuiselt tasuma temale osutatud kommunaalteenuste eest, samuti kandma korteriühistu tegevusega seotud kulusid. Puudutatud isiku võlgnevus KÜ Estonia pst 30 ees koosneb järgmistest Xle pakutavatest kommunaalteenustest ja korteriühistu tegevusega seotud kulustest: vesi, küte ja maja haldamise tasu, elekter, remondifond. Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevust ajavahemikul 01.04.2021.a–31.03.2022.a. Puudutatud isik süstemaatiliselt rikub oma kohustusi tasuda temale osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste eest ning tema võlgnevus (põhivõlgnevus) KÜ-le Estonia pst 30 31.03.2022.a seisuga moodustab 1 191,54 eurot. KÜ Estonia pst 30 põhikirjaga § 29 p 4 ja KrtS § 42 lg 1 on ette nähtud viiviste arvestamine arvete mittetähtaegsel tasumisel ja võla tekkimisel. Avaldaja palub mõista välja viiviste võlgnevuse, mis on puudutatud isikul moodustunud ajavahemikus 01.04.2021.a. kuni 31.03.2022.a. Puudutatud isiku viivise võlgnevus KÜ-le Estonia pst 30 31.03.2022.a seisuga moodustab 103,33 eurot. Kokku moodustab puudutatud isiku võlgnevus korteriühistu ees (põhivõlgnevus ja viivised) 31.03.2022.a seisuga 1 294,87 eurot. Avaldaja palub avalduse rahuldada ja välja mõista puudutatud isikult 31.03.2022 seisuga võlgnevus 1294,87 eurot, sh põhivõlgnevus 1 191,54 eurot ja viivised 103,33 eurot, samuti menetluskulud summas 285 eurot. Avaldaja palub välja mõista menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Avaldaja on nõus tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses.
4.Kohus võttis 18.05.2022.a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse. Puudutatud isik sai avalduse ja kirjaliku vastuse nõude kätte 30.06.2022 TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras pereliikme, so elukaaslase Y kaudu. Puudutatud isik kirjalikku vastust ja/või vastuväidet avaldusele ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 20.07.2022. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
7.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga Estonia pst 30-xx, Kohtla-Järve (registriosa nr xxxxxxxx). Puudutatud isik on jätnud perioodil 01.04.202131.03.2022 tasumata majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu, elekter, remondifond) kokku 1 294,87 eurot, sh põhiosa 1 191,54 eurot ja viivis 103,33 eurot.
8.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest, puudutatud isikule väljastatud arved (6 arvet), avaldajale teenuste osutajate OÜ Järve Biopuhastus, Eesti Energia AS ja VKG Soojus AS poolt esitatud arvetest, korteriühistu Põhikirja, korteriühistu üldkoosolekute protokollid/otsused, kinnistusraamatu väljavõtte. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 1 191,54 eurot perioodi 01.04.2021-31.03.2022 eest. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 1 191,54 eurot.
11.Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised.
12.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13.Avaldaja on arvestanud viivist 103,33 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 103,33 eurot. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
15.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud nende põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 285 eurot, sh tasutud riigilõiv 65 eurot, õigusabikulud 200 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Avaldaja palus välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna hagita menetluse avalduse esitamisel moodustab riigilõiv 50 eurot, mitte 65 eurot, nagu avaldaja on tasunud, siis kohus selgitab, et avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4 alusel õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu, summas 15,00 eurot (65-50) tagastamiseks.
16.Kohus, tutvudes avaldaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldaja esindaja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks alljärgnevat õigusabikulu: • Arve nr 30446/22 – avalduse koostamise ajakulu 2,0 tundi, maksumusega 100 eurot tund, kokku 200 eurot. Kohus, võttes arvesse, et kohtule esitatud avaldus ei ole mahukas, tavapärasest laiemate reavahedega, avaldaja lepingulise esindaja jaoks on tegemist nn trafaretse avaldusega, peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 tunni, maksumusega 100 eurot. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 100 eurot. Koos riigilõivuga ja maksekäsu kiirmenetluse kuludega on puudutatud isikult väljamõistetavad avaldaja menetluskulud 170 eurot (100+50+20).
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 170 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (170 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
19.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma
kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.