Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

töövõime kaotuse tõttu oli võimalik eeldada, et tema majanduslik olukord ei muutu paremaks. Võlgnikule tuli tagada tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Mittearestitav summa pidi olema 656 eurot (820 eurot min palk - 20%). Kuna antud summa oli suurem kui avaldaja töövõimetustoetus, siis töövõimetustoetus arestimisele ei kuulunud. Kohtutäitur alusetult ei arvestanud ülalpeetavate olemasoluga. Võlgnik ei pidanud tõendama ülalpidamise andmist. Seadusest tulenevalt peab ta andma ülalpidamist kolmele alaealisele lapsele. Avaldaja polnud kohustatud tõendama kohtutäiturile lastele kulutuste tegemist, kuna kulutuste tegemist eeldatakse. Seega kohtutäituri etteheide, et avaldaja ülalpidamise andmist ei tõendanud, oli asjakohatu. Mis puudutas kohtutäituri etteheidet, et avaldaja ei esitanud kohtutäituri poolt palutud dokumente, siis ka see asjaolu ei andnud alust sissenõude pööramiseks mittearestitava sissetuleku osale. Kui kohtutäitur leiab, et avaldaja oli kohustatud esitama dokumente või andmeid, siis sai ta nõuda vara nimekirja esitamist. Puudutatud isikute seisukohad

Maakohtu määrus ja põhjendused

sissetulekute, väljaminekute ja ülalpeetavate kohta, ei olnud kohtutäituril võimalik hinnata tegelikke asjaolusid kogumis ega võtta neid arvesse arestimise määra kindlakstegemisel. Avaldaja määruskaebus

ülalpidamist muul viisil. Kuna tõendatud ei ole, et võlgnik täidaks seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust laste ees, ei pea ülalpeetavaid töövõimetoetuse mittearestitava sissetuleku arvutamisel arvestama. Kohtutäituril tuli TMS § 131 lg 2 eesmärgipärase tõlgendamise kaudu arvestada konkreetse täitemenetluse poolte, eelkõige võlgniku ja sissenõudja, õigustatud huve ja majanduslikku olukorda, et teha õiglane otsus. TMS § 131 lg 2 kohaldamisel oli tegemist kohtutäituri diskretsiooniotsustusega, mis allus TMS § 218 alusel esitatava kaebuse kaudu kohtulikule kontrollile. Töövõimetoetusele sissenõude pööramise lubatavust otsustades tuli kohaldada TMS § 131 lg-t 2 koos TMS § 132 lg-ga 1 2. Analüüsida tuli nii seda, kas sissenõude pööramine on lubatav TMS § 131 lg 2 järgi, kui ka seda, millises täpsemas ulatuses võib töövõimetoetusele sissenõude pöörata. TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. TMS § 26 lg 1 järgi on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluses vajalikku suulist ja kirjalikku teavet. Kohtutäitur on kohustatud tegema kindlaks kõik võlgniku sissetulekud, et otsustada selle üle, töövõimetoetuse näol on tegemist tema ainukese sissetulekuga ning kas laekunud summale sissenõude pööramine ning kinnipidamiste tegemine võib kahjustada võlgniku toimetulekut. TMS § 26 lg 1 alusel on kohtutäituril võimalik võlgnikult teavet nõuda ka ilma vara nimekirja nõude esitamiseta. Teabe nõudmiseks ei pea ilmtingimata eelnema vara nimekirja nõude esitamine ja/või selle kinnitamine kohtu poolt. Õige on järeldus, et kuna avaldaja jättis esitamata küsitud ja vajalikud tõendid enda ja laste kohta, siis ei olnudki kohtutäituril ega maakohtul võimalik neid sisuliselt hinnata. Kuna võlgnik ei esitanud mingeid kontrollitavaid andmeid ega tõendeid oma majandusliku olukorra kohta, siis polnud alust hinnata tema sissetuleku arestimist ebaõiglaseks. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur ei arestinud võlgniku sissetulekut maksimaalses määras. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, et kohtutäitur on asjaolusid arvestades otsuse tegemisel kaalunud piisavalt poolte huvisid ega rikkunud diskretsioonipiire. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et maakohtu lahend oli õiguspärane ja puuduvad maakohtupoolsed rikkumised, mis annaksid aluse määruskaebuse rahuldamiseks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.