OÜ Windair hagi Morrison Invest AS vastu võla nõudes
Menetlusosalised, nende esindajad
HAGEJA
OÜ Windair, rk 11228226, seaduslik esindaja A.B
KOSTJA
AS Morrison Invest, rk 10378065, lepinguline esindaja Raivo Salumäe
Hagihind
189,72 eurot
RESOLUTSIOON:
Mitte rahuldada OÜ Windair hagi AS Morrison Invest vastu võla nõudes. Menetluskulud Jätta kostja AS Morrison Invest menetluskulud asjas täielikult hageja OÜ Windair kanda ja hageja OÜ Windair menetluskulud tema enda kanda. Välja mõista hagejalt OÜ Windair kostja AS Morrison Invest kasuks õigusabikulude katteks 75 eurot. Välja mõista hagejalt OÜ Windair kostja AS Morrison Invest kasuks viivis menetluskuludelt (75 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord: Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.OÜ Windair esitas 29.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AS Morrison Invest vastu võlgnevuse nõudes ning seoses makskäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse ületulemisena 18.02.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt on hageja hoonete tehnosüsteemide hoolduse ja remondiga tegelev ettevõte, kellelt kostja tellis 20.10.2018 kanalisatsiooni avariilise ummistuse likvideerimise aadressile Xxxx. Tööde tellimisel teavitati kostjat ummistuse likvideerimise hinnast. Hageja täitis tellimuse, töö akteeriti 20.10.2018 ning 21.10.2018 esitas hageja kostjale arve nr 182508 summas 113,40 eurot, maksetähtajaga 29.10.2018. Akt kinnitab tööde vastuvõtmist. Võlgnik ei ole arvet tasunud. Hageja tugineb VÕS § 637 lg 3, mille kohaselt muutub töövõtja tasu sissenõutavaks töö valmimisest. Seega 20.10.2018 akti kohaselt muutus tasu sissenõutavaks 21.10.2018 ja see ei ole TsÜS § 147 lg 3 järgi aegunud. Lepingu rikkumisest tuleneva täitmise nõudena soovib hageja kostjalt välja mõista põhinõude katteks 113,40 eurot, 23.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise katteks 26,81 eurot, lisanduva viivise TsMS § 367 alusel alates 24.01.2022, sissenõudmiskulud 40 eurot ja menetluskulud.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista. Esiteks leiab kostja, et nõue on aegunud kuna arve maksetähtaeg oli 29.10.2018 ja hagi on esitatud 18.02.2022, seega on möödunud üle 3 aasta. Teiseks pole aktis tellija esindajaks märgitud isik kostja töötaja ega ka volitatud isik. Nõue on alusetu, õiguslikult põhjendamata ja esitatud halvas usus. Hageja pole kontrollinud tööde tellija volitusi ja esindusõigust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
4.Kohus ei nõustu kostja väitega, et nõue on aegunud. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisest, siis hakkab aegumistähtaeg kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2019 ning aegunuks hiljemalt 31.12.2021. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 29.12.2021, seega tähtaegselt ja see ei ole TsÜS § 147 lg 3 järgi aegunud. Sõltumata sellest, millal hagimenetlusse ületulnud asjas tegelikult hagi kohtusse jõudis, loetakse see TsMS § 486 lg 2 alusel (ja koosmõjus §-ga 362) menetlusse esitatuks maksekäsukiirmenetluse alustamisest. Seega on õigus hagejal kui ta ütleb, et on nõude 29.12.2021 esitanud tähtaegselt.
5.Selleks et hinnata, kas hagejal on õigus nõuda õiguskaitsevahendite kasutamist lepingu täitmiseks, tuleb esmalt hinnata, kas, millal, milline ja kelle vahel leping sõlmiti. Kuna kirjalik leping puudub, siis vaidluse korral selle üle, milles kokku lepiti, tuleb lepingut tõlgendada VÕS § 29 alusel. Ühist tahet peab tõendama pool, kes seda väidab ehk antud juhul hageja.
6.Hageja esitatud elektronkirjavahetusest (dtl 28) nähtuvalt on kostja suhteliselt vahetult pärast hageja 22.10.2018 saadud arvet (dtl 27), esitanud hagejale küsimuse, kes selle töö tellis. Ehk et hiljemalt 06.11.2018 seisuga oli hagejal teada, et poolte vahel on tõusetunud vaidlus lepingu sõlmimisest. Hageja ei ole pidanud vajalikuks tõendada, kas ja mida ta sellele meilile vastas.
7.Hageja on kostja vastusele antud seisukohas märkinud, et avarii kõrvaldamine toimus kostja valduses oleval kinnistul. Vastuseks kostja väitele, et tellijal puudub seos kostjaga, on hageja oma kostja vastusele esitatud seisukohas märkinud, et soovib akti (dtl 26) allkirjastanud ja vajadusel ka töö teostanud isikute ütluste kuulamist, et täpsustada, mis põhjusel mainitud isik kostjale kuuluva kinnisvara korrashoidmiseks ja kahju suurenemise vältimiseks hagejalt teenuse tellis.
8.Kohus on selle peale hagejale nii 01.04.2022 kui ka 17.05.2022 kohtunõuetes selgitanud tunnistajate kui tõenditega seonduvat ja andnud vastavad menetluslikud korraldused ja tähtajad. Hageja ei ole kohtunõudeid täitnud, mistõttu kohus realiseerib 17.05.2022 kohtunõudes antud hoiatuse ja jätab tõendi kogumise taotluse tähelepanuta.
9.Seeläbi tuleb järeldada, et vaieldava asjaolu osas - kes sõlmis lepingu ja millistel tingimustel ei ole hageja täitnud oma tõendamiskoormist.
10.Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas pooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Eelkõige tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingu tõlgendamisel arvesse võtta ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat.
11.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kelle vahel ja mille kohta on või ei ole lepingut sõlmitud. Kirjaliku lepingu puudumise tõttu tuleb juhinduda muudest asjakohastest tõenditest.
12.Hageja on esitanud töö tegemise ja vastuvõtmise akti ja väidab sel alusel, et kostja on tellinud töö. Kostja poolt meilis esitatud küsimus „kes tellis selle töö“ näitab, et pooltel puudub ühtne arusaam lepingu sõlmimisest. Kuna igasugune aktile/arvele eelneva suhtluse toimumine ei ole tõendatud, siis ei saa ka kasutada nn mõistliku inimese lepingust arusaamise põhimõtet.
13.VÕS § 29 tähenduses puudub käesolevas vaidluses tuvastatav poolte ühine tahe ja lepingulist suhet ei saa lugeda tõendatuks.
14.Eeltoodust tulenevalt puudub alus hagi rahuldamiseks, sest lepingulisest suhtest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, sh ka tasu nõudmise õigust VÕS § 637 lg 3 alusel, saab esitada vaid lepingu poolte vahel ja hageja ei ole käesoleval juhu tõendanud, et ta oleks sõlminud kostjaks nimetatud isikuga töövõtulepingu Xxxx ummistuse likvideerimiseks.
15.Isegi kui käsitleda akti ja/või arve esitamist konkludentse pakkumisena lepingu sõlmimiseks TsÜS § 68 lg 2 ja VÕS § 16 lg 1 tähenduses (vt Tartu Ringkonnakohtu lahendi nr 2-19-100834 p.
7), siis lakoonilise akti/arve puhul ei ole ofert VÕS § 16 lg 1 tähenduses piisavalt määratletud, mistõttu ühine tahe peab selguma isikute vahel akti/arve esitamisele eelnevas suhtluses, mille abil saab tuletada aktis/arves endas puuduvaid lepingutingimusi.
16.Kuna kostja on vaidlustanud akti sisu, siis ei saa üksnes akti, ja hilisemalt selle alusel esitatud arve, esitamisega väita, et kostja on aktsepti esitanud.
17.Alles peale seda kui on selgitatud lepingu pooled ja lepingu sisu, saab hinnata kas tasu on muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 tähenduses ehk kas töö on valminud ja üle antud või üleantuks/vastuvõetuks loetud. Seda peab tõendama hageja. Kuna antud juhul ei saa lugeda tõendatuks, et lepingu pooleks oli kostja, siis edasiselt tasu sissenõutavust enam alust hinnata ei ole. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele, jäävad hageja kanda nii tema enda kui ka kostja menetluskulud.
19.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustab kostja õigusabikulu 1,5 tunni eest kokku 80 eurot (käibemaksuga). Kostja palub kohtul välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
20.Kohtu hinnangul on kostja mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 50 eurot (ilma käibemaksuta) väljakujunenud kohtupraktika seisukohalt äärmiselt mõistliku suurusega. Õigusabikulu vastab esitatud menetlusdokumentide ja menetluses osalemise mahule. Kohus on kontrollinud, et AS Morrison Invest on käibemaksukohustuslane, ja saab seega tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulud summas 75 eurot.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab kostja taotluse.
22.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.