Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. august 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-14684
Kohtuasi
RAMANTIUS GRUPP OÜ hagi X vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 1. veebruari 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
RAMANTIUS GRUPP OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
48 670 eurot 60 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant)
RAMANTIUS
GRUPP
OÜ (registrikood 11271297), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada RAMANTIUS GRUPP OÜ apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 1. veebruari 2021. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-17-14684 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.RAMANTIUS GRUPP OÜ (hageja, osaühing) esitas 3. oktoobril 2017 Harju Maakohtule X (kostja, osaühingu juhatuse liige) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 48 670 eurot 60 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja alates 29. novembrist 2006 kuni 11. juunini 2014 hageja ainuke juhatuse liige. Alates 11. juunist 2014 oli hageja juhatuse liikmeks Q (uus juhatuse liige). Kostja ei andnud uuele juhatuse liikmele, hoolimata viimase korduvatest pöördumistest, üle hageja raamatupidamisdokumente ega -registreid. Alates 1. oktoobrist 2013 puuduvad hagejal mistahes andmed raamatupidamisarvestuse kohta. Uus juhatuse liige pöördus 24. jaanuaril 2015 kostja poole, nõudes hiljemalt 28. jaanuaril 2015 dokumentide üleandmist, kuid kostja ei vastanud pöördumisele. Uus juhatuse liige esitas 3. märtsil 2015 korduva nõude raamatupidamisdokumentide ja sularahakassa väljaandmiseks, kuid kostja ei vastanud ka sellele. Hageja raamatupidamisega tegeles kuni 30. septembrini 2013 OÜ Rödl&Partner, kelle käest sai uus juhatuse liige enda valdusesse kuni selle ajani raamatupidamise algdokumendid. Dokumente kontrollides selgus, et hagejal pidanuks olema sularahakassa 231 874 eurot 46 senti. Kuna kostja ei andnud sularahakassat üle, pöördus hageja sularaha üleandmiseks kohtu poole (tsiviilasi nr 2-15-9188). Samas kohtuasjas nõudis hageja kostjalt ka ajavahemikku alates 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2013 puudtavate raamatupidamise algdokumentide väljaandmist. Selles kohtuasjas kinnitas kostja vande all, et ta on raamatupidamisdokumendid ja sularahakassa hageja uuele juhatuse liikmele üle andnud, ning esitas uue juhatuse liikme kinnituskirja, mis osutus ekspertiisi käigus võltsituks ning kostja suhtes alustati võltsimise ja teadvalt valeütluste andmise tõttu kriminaalmenetlust. Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt on alates 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2013 tehtud hageja raha arvel hulgaliselt tehinguid (100 kirjet), mida ei ole raamatupidamises dokumenteeritud ja mille kohta puuduvad hagejal algdokumendid. Kokku on tehtud tehinguid 48 670 euro 60 sendi väärtuses, sh on kostja võtnud sularahas välja 13 920 eurot, kandnud enda pangakontole 1275 eurot, kandnud 15 200 eurot üle Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le, mille juhatuse liige ja osanik ta oli, ning teinud 18 275 euro 60 sendi ulatuses kolmandatele isikutele ülekandeid, mille kohta ei ole hagejal raamatupidamisdokumente, mille alusel järeldada, et need on tehtud hageja majanduslikes huvides. Kostja peab tõendama, et tehingud on tehtud hageja huvides. Olukorras, kus juhatuse liige on teinud kulutusi ühingu arvel, ei pea ühing tõendama, et kulutused ei ole tehtud ühingu huvides. Ühingu huvides kulutuste tegemist peab tõendama juhatuse liige.
1.2.Jättes hageja nimel tehinguid tehes need dokumenteerimata, on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, samuti on kostja rikkunud lojaalsuskohustust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 ja äriseadustiku (ÄS) § 187 tähenduses. Hageja pangakontolt sularaha välja võttes ja raha enda või endaga seotud äriühingu pangakontole kandes on kostja teinud hageja arvel tehinguid enda huvides, mitte osaühingu majanduslikes huvides. Kuna kostja ei ole uuele juhatuse liikmele andnud üle raamatupidamise algdokumente ega esitanud selgitusi,
2-17-14684 mis kinnitaksid, et raha kasutati hageja majanduslikes huvides, ei saa tehtud kulutusi seostada hageja majanduslike huvidega. Hagejale on ülalnimetatud rikkumisega tekkinud kahju 48 671 eurot. Selle summa võrra on kostja rikkumiste tõttu hageja vara vähenenud. Kui kostja ei oleks hageja arvel kulutusi teinud, oleks hagejal olnud käibevahendeid selle summa võrra rohkem pangakontol. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt tegi G talle ettepaneku hakata osaühingu kaudu opereerima Zelluloosi spordiklubi, mida hakkas volitatud esindajana juhtima F, kes korraldas ühtlasi ka raamatupidamist ja rahaasju. 2013. a novembris läksid kostja ja G tülli ning 2013. a detsembris otsustati spordiklubi tegevus üle anda G-ga seotud ühingule ning hageja likvideerida. 2014. a juunis võõrandas kostja oma osaluse tasuta Q-le, kes asus ka hageja juhatuse liikmeks. Kostjale oli üllatus, kui neil asjaoludel asus Q, kes pidi olema hageja likvideerija, esitama kostja vastu nõudeid. Tegemist on kättemaksuga kostjale. Kahetsusväärne on teises kohtuasjas tehtud ekspertiis, mille käigus tuvastati, et kostja poolt kohtule esitatud kinnituskiri selle kohta, et kostja on andnud üle raamatupidamisdokumendid ja hagejal ei ole kostjale pretensioone, on võltsitud, st allkiri oli kinnituskirjale antud enne teksti trükkimist. Kinnituskiri anti kostjale üle kostja tegevuskohas ning kostjal ei olnud alust kahelda selle ehtsuses. Kostja on sattunud sellega olukorda, kus tal puudub kirjalik tõend raamatupidamisdokumentide üleandmise ja pretensioonide puudumise kohta, ning hageja on asunud dokumentide saamist eitama.
2.2.Hageja pangakontolt tehtud ülekanded on olnud seotud hageja majandustegevusega. Hageja pangakontolt väljavõetud ja kostja kontole ülekantud raha (kokku 15 195 eurot) on vastusooritus selle eest, et kostja võõrandas hagejale Zelluloos OÜ-lt omandatud jõusaali seadmeid. Kostjal on hageja vastu 22 920 euro suurune nõue. Seadmete eest tasumine toimus osade kaupa, vastavalt kostja vajadustele. Hiljem võõrandas hageja need seadmed Z-Spordiklubi OÜ-le. Lisaks on kostjal säilinud koopiad kassa väljamineku orderitest, millest nähtub, et hageja maksis sularahas töötasusid. Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le on raha (15 200 eurot) ülekantud laenulepingu täitmiseks. Hageja ja Bekkeri Ärikinnisvara OÜ sõlmisid 2. detsembril 2013 suulise laenulepingu, mille alusel kohustus hageja andma Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le 15 200 eurot laenu, intressimääraga 8% aastas, tagasimaksetähtajaga 8 kuud laenu andmisest. Leping sõlmiti suuliselt, sest kostja oli mõlema äriühingu juhatuse liige ega pidanud kirjalikku lepingut vajalikuks. Muud ülekanded kolmandatele isikutele (kokku 18 275 eurot 60 senti) on seotud hageja igapäevase majandustegevusega. Hageja jätkas 2013. aasta lõpuni majandustegevust ning kandis kulusid seoses raamatupidamise, valveteenuse, kaupade ostmise ja transpordiga, spordiklubi korrashoiuga ja sporditarvete ostmisega. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 1. veebruari 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:
2-17-14684 -
kostja oli alates 29. novembrist 2006 kuni 11. juunini 2014 hageja ainuke juhatuse liige; hageja pangakonto väljavõtte kohaselt on alates 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2013 tehtud ülekandeid 48 670 euro 60 sendi ulatuses; hagejal ei ole 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2013 raamatupidamise algdokumente; kostja omandas 1. novembri 2013. a lepingu alusel Zelluloos OÜ-lt erinevaid jõusaali seadmeid ja võõrandas need hagejale ning hageja võõrandas need hiljem Z-Spordiklubi OÜ-le.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rikkus kostja juhatuse liikme kohustust dokumenteerida majandustehingud ja säilitada raamatupidamise dokumendid ajavahemikul
1.oktoobrist kuni 31. detsembrini 2013. Hageja on nõudnud kostjalt raamatupidamise algdokumente, sh vaidlusaluse ajavahemiku kohta, kuid kostja ei ole neid hagejale esitanud. Kostja ei ole täitnud juhatuse liikme kohustusi sellise hoolega, et oleks olnud täidetud raamatupidamise seaduse § 4 p-des 2 ja 5 sätestatud kohustused. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks dokumenteerinud vaidlusaluse ajavahemiku tehingud ja säilitanud kõik sel ajavahemikul pangakonto väljavõttelt nähtuvate tehingute aluseks olnud raamatupidamisdokumendid. Samas ei saa majandustehingute dokumenteerimise ja raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustuse rikkumine olla põhjuslikus seoses hageja väidetud kahjuga. Ei ole alust järeldada, et juhul, kui kostja oleks need kohustused täitnud, oleks hageja pangakontol endiselt olnud 48 670 eurot 60 senti.
3.3.Kostja ei ole kohustatud tasuma hagejale 48 670 eurot 60 senti. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et kui juhatuse liige teeb äriühingu pangakontolt ülekandeid ja võtab välja sularaha, siis sellise tegevusega peaks juhatuse liige olema kindlasti rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Õige ei ole hageja arusaam, et kui puuduvad raamatupidamise algdokumendid tehingute kohta, siis ei ole kindlasti võimalik järeldada, et hageja pangakontolt tehtud ülekanded on tehtud hageja huvides. Kuna hageja on teinud kolmandatele isikutele ülekandeid 18 275 euro 60 sendi ulatuses, siis on mõistlik eeldada, et kõik need on olnud seotud hageja ja kolmanda isiku vahelise õigussuhtega. Hageja ei ole toonud kohtu ette ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kõik või osad neist ei ole olnud seotud hageja majandustegevusega või et hageja ei ole saanud tehingu alusel vastusooritust. Kostja on veenvalt põhistanud, et ülekanded olid seotud hageja majandustegevusega. See, et hageja on seadnud kahtluse alla, kas kõik tehingud on olnud vajalikud hageja majandustegevuses, ei luba arvata, et üks või teine tehing ei oleks pidanud toimuma. Olukorras, kus hageja ei nõustunud kostja vande all ülekuulamisega, et kostja saaks kinnitada, et tehingud on tehtud hageja huvides, ei ole kohtul dokumentaalsetele tõenditele tuginedes põhjust eelistada hageja väiteid kostja väidetele, et tehingud ei olnud seotud hageja majandustegevusega. Hageja ei ole tõendanud, et tal on 13 920 euro sularahas väljavõtmise ja 1275 euro kostja pangakontole kandmisega tekkinud kahju. Kostja põhistas sularaha väljavõtmist ja raha enda pangakontole kandmist sellega, et kostja omandas 11. novembri 2013. a lepingu alusel Zelluloos OÜ-lt jõusaali seadmed ning võõrandas need hagejale. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et kostja ja Zelluloos OÜ vahel sõlmitud leping ei ole võltsitud. Asjaolu, et jõusaali seadmed väärtusega 19 653 eurot 49 senti olid juba 30. septembri 2013. a seisuga hageja bilansis kajastatud, ei anna alust järeldada, et lepinguid ei sõlmitud ja hagejal ei olnud kohustust nende eest tasuda. Kostja on põhistanud, et kokkuleppel toimus kostjale tasumine osade kaupa.
2-17-14684 Veenev on kostja väide, et tegelikult oli tal hageja vastu 22 920 euro suurune nõue, mida hageja tasus osade kaupa. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et kostja ei võinud võtta hageja pangakontolt sularaha ega teha endale ülekannet. Hageja ei ole tõendanud, et talle on tekkinud Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le 15 200 euro ülekandmisega kahju. Kostja põhistas veenvalt, et see raha kanti üle hageja ja Bekkeri Ärikinnisvara OÜ vahel sõlmitud suulise laenulepingu alusel, mille kohaselt andis hageja viimasele 15 200 eurot laenu, intressimääraga 8% aastas, tagasimaksetähtajaga 8 kuud laenu andmisest. Mõistlik on arvata, et kui laenusaaja on kohustatud laenu tagastama, ei saa olla hagejal kahju tekkinud.
3.4.Menetluskulud jääva hagi rahuldamata jätmise korral tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tegi maakohus väärad järeldused raamatupidamiskohustuse rikkumise tagajärgede kohta ning jaotas vääralt tõendamiskoormise. Olukorras, kus kostja rikkus raamatupidamise korraldamise kohustust, oli kostjal kohustus tõendada, et tehingud olid seotud hageja majandustegevusega. Kuna hagejal ei ole raamatupidamisdokumente, ei saanud ega pidanud hageja tõendama, et tehingud ei ole hageja majandustegevusega seotud.
4.2.Maakohus jättis otsuse olulises osas põhjendamata. Hageja tõi hagiavalduses esile hageja pangakontolt nähtuvad 100 majandustehingut, mis ei olnud hageja hinnangul seotud hageja majandustegevusega, ning tõi kohtuistungil esile, milliste tehingute kohta ei ole endiselt asjas kogutud või esitatud raamatupidamise algdokumente. Maakohus ei ole hageja väiteid analüüsinud. Samuti esitas hageja konkreetsed vastuväited teatud kulude kohta. Maakohus ei ole hageja väiteid käsitlenud ega kulude aluseks olevaid tõendeid hinnanud, kuigi see oli asja lahendamisel keskne küsimus. Kohtuotsuse alusel ei ole jälgitav, millisel tõenduslikul alusel luges maakohus tehingud seotuks hageja majandustegevusega.
4.3.Maakohus asus vääralt seisukohale, et Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le laenu andmine oli seotud hageja majandustegevusega ega põhjustanud hagejale kahju. Laenu andmine ei olnud hageja huvides. Bekkeri Ärikinnisvara OÜ ei ole laenu tagastanud ega tasunud intressi. Kostja ei ole hageja juhatuse liikmena tähtaja möödudes 4. juunil 2014 laenu tagasi nõudnud ega teavitanud hageja uut juhatuse liiget sellest, et laen tuleks tagasi nõuda. Kostja varjas väidetava laenulepingu infot hageja eest.
4.4.Maakohus jättis käsitlemata hageja vastuväited jõusaali seadmete müügilepingu ebausaldusväärsuse ja teiste tõenditega vastuolu kohta. Sularaha väljavõtmised ei ole seostatavad selle lepinguga. Puuduvad kassa väljamineku orderid. Seadmed olid juba enne tehingu tegemist hageja bilansis. Kuna ühtki raamatupidamise dokumenti ei ole, siis viitab suures ulatuses sularaha väljavõtmine kiirele raha väljaviimisele äriühingust.
4.5.Maakohus kohaldas vääralt TsÜS § 35 ja ÄS § 187 ja järeldas vääralt, et hagejale ei ole kostja rikkumiste tõttu kahju tekkinud.
2-17-14684 Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta arvestamata hageja väited selle kohta, et kostja jättis laenu tagasi nõudmata, kuna hageja ei esitanud neid väiteid maakohtus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 656 lg 1 p 5 alusel rahuldada ning maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on vaidlust lahendades eksinud selgitamiskohustuse täitmisel ning teinud asjas otsuse enne, kui see oli lahendamiseks valmis. Seetõttu on otsus jäänud ka olulises osas põhjendamata. Rikkumiste ulatust arvestades ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
7.Ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus vaidlust lahendades tõendamiskoormise jaotamisel, kui leidis, et hageja peab hagi rahuldamiseks tõendama, et vaidlusalusel ajavahemikul tehtud tehingud ei olnud seotud hageja majandustegevusega ega hageja huvides. Nii 5. septembri 2018. a eelistungi protokollist (I kd, tl 186 pöördel) kui ka maakohtu otsusest nähtub, et maakohtu hinnangul pidi hageja tõendama, et kostjale etteheidetud tehingud ei olnud tehtud hageja majandustegevuse raames ega hageja huvides. Iseenesest on õige maakohtu arusaam, et üldjuhul peab hageja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama kõik asjaolud, millele tugineb tema nõue. Negatiivse asjaolu tõendamise puhul võib aga tõendamiskoormus pöörduda. Lisaks tuleb praegusel juhul arvestada seda, et kostja jättis hageja juhatuse liikmena täitmata raamatupidamise korraldamise ja dokumentide säilitamise kohustuse ning raamatupidamisdokumendid juhatuse liikme volituste lõppemise järel hagejale üle andmata. Seetõttu ei ole hagejal raamatupidamise algdokumente ning hagejal ei ole võimalik tehtud tehingute seotust hageja majandustegevusega teada saada ega tõendada. Olukorras, kus kostja on juhatuse liikmena rikkunud raamatupidamise korraldamisega seotud kohustusi, peab kostja tõendama hageja pangakontolt nähtuvate ülekannete ja sularaha väljavõtmise õigusliku aluse, s.o tehingu, mille täitmiseks hageja raha kasutati. Sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika, mille kohaselt on juhatus kohustatud korraldama ühingu raamatupidamist, st tagama, et ühingu puhul oleks nõuetekohaselt täidetud raamatupidamise seadusest tulenevad kohustused. Sellest tulenevalt lasub juhatuse liikmel kohustus tagada, et mittetulundusühingu raamatupidamist peetaks nõuetele vastavalt, et iga juhatuse liikme tehtud väljamakse aluseks olevad algdokumendid oleksid olemas ja et iga väljamakse tehtaks üksnes juhul, kui selleks on õiguslik alus. Kui juhatuse liige jätab nõuetekohased raamatupidamisdokumendid vormistamata, sh sularahakäibe raamatupidamises kajastamata, rikub ta seadusest tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. Juhatuse liikmel lasub tõendamiskoormis selles, et tema sularahana välja võetud summasid on kasutatud hageja huvides (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 16 ja 21. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-3478, p 14). Praegust vaidlust lahendades ei ole maakohus ülaltoodud tõendamiskoormist pooltele kohtuasja läbivaatamisel selgitanud ega sellest ka otsust tehes juhindunud, mistõttu on maakohus jätnud hagi vääralt rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid
2-17-14684 tõendanud. Samuti on maakohus 30. septembri 2019. a kohtuistungil, mis hageja endiselt väitis, et ta ootab kostja selgitusi, milleks on vaidlusalused kulutused tehtud, otsustanud, et kohus ei võta enam täiendavaid tõendeid vastu ning ootab üksnes kostja selgitusi (II kd, tl 100). Selliselt ei ole maakohus andnud kostjale võimalust esitada oma väidete kinnituseks tõendeid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb juhinduda ülaltoodud tõendamiskoormisest ja seda pooltele vastavalt selgitada ning anda kostjale täiendav võimalus selgitada ja tõendada vaidlusalusel ajavahemikul tehtud tehingute õiguslikku alust ja seda, et tehingud olid hageja huvides. Samuti tuleb anda hagejale võimalus kostja väidete ja tõendite ümberlükkamiseks.
8.Kuigi ringkonnakohtul on alus tühistada maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ainuüksi eeltoodud eksimuse tõttu, märgib kolleegium apellatsioonkaebuse ülejäänud väidete kohta veel järgmist.
8.1.Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus jättis ülekannete aluseks olevad tehingud sisuliselt hindamata ja hageja vastuväited kostja selgitustele analüüsimata, mistõttu on maakohtu otsus olulises osas põhjendamata. Maakohus jättis tõendamiskoormist vääralt jaotades ja kostja paljasõnalistele selgitustele tuginedes sisuliselt hindamata kõik tehingute õiguslikku alust puudutavad asjas esitatud ja kogutud tõendid. Kolleegium möönab, et osade tõendite alusel võinuks maakohus asuda ilmselt seisukohale, et osad tehingud olid tehtud ilmselt hageja majandustegevuse raames ja huvides, kuid selleks tulnuks maakohtul ka vastavaid tõendeid hinnata. Samuti tulnuks maakohtul võtta seisukoht hageja poolt kostja selgituste kohta esitatud vastuväidete kohta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul pärast seda, kui kostjale on antud täiendav võimalus tõendada ülekannete ja sularaha väljamaksete õiguslikku alust, selgitada välja, milliseid tehinguid ja miks peab hageja endiselt hageja huvide vastaselt tehtuks, ning anda hagejale võimalus oma väiteid tõendada. Seejuures ei saa kohus kostja poolt ülekande õigusliku aluse tõendamata jätmise korral mõistlikult eeldada, et küllap oli see tehtud hageja majanduslikes huvides. Olukorras, kus kostja on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust, tuleb kostjal kohtumenetluses tõendada, millisel õiguslikul alusel on hageja kontolt tehtud hagejale ja kolmandatele isikutele ülekandeid ning võetud välja sularaha.
8.2.Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud ka hageja etteheited maakohtule seoses väidetavalt Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le laenulepingu alusel ülekantud summadega. Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et laenulepingu alusel raha ülekandmine ei tekita üldjuhul äriühingule kahju, arvestades seda, et eelduslikult tagastab laenusaaja laenusumma ja tasub intressi. Küll aga võib juhatuse liige olla laenu andes võtnud ülemääraseid riske või tegutsenud enda või endaga seotud äriühingu huvides, mida saab pidada vastavalt hoolsus- või lojaalsuskohustuse rikkumiseks. Riigikohus on leidnud, et üksnes asjaolust, et lepingupartner jätab lepingu järgi saadud laenusumma (osaliselt või täielikult) tagastamata ja pankrotistub hiljem, ei saa järeldada juhatuse liikme kohustuse rikkumist. Küll aga võib juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks pidada seda, kui ta ei püüagi võlga lepingupartnerilt sisse nõuda. Seejuures võib laenu andmise korral tagatiskokkuleppe sõlmimata jätmine vastavalt asjaoludele kujutada endast liigset riski, et lepingupartner jätab oma kohustuse täitmata, ja sellise riski võtmine on üldjuhul hoolsuskohustuse rikkumine (vt Riigikohtu 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 21, 15. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16, p 14 ja 18. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474, p-d 21-22).
2-17-14684 Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõiki poolte esile toodud ja tõendatud asjaolusid arvestades hinnata, kas kostja rikkus endaga seotud äriühingule laenu andes hoolsus- või lojaalsuskohustust. Mh märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus kostja väitel otsustati 2013. a lõpus hageja likvideerida, võib suulise laenulepingu alusel kostjaga seotud äriühingule ülekannete tegemine olla tehtud eesmärgiga viia raha äriühingust enda huvides välja.
8.3.Õige on ka apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus jättis kohaselt hindamata hageja vastuväited jõusaali seadmete müügilepingu kohta ja asus paljasõnaliselt, tuginedes üksnes kostja selgitusele, seisukohale, et hageja pangakontolt väljavõetud sularaha arvel on tasutud kostjale võlg, mis tekkis seadmete müügist. Kohtuotsusest ei ole võimalik mõista, kas ja kuidas on sularaha väljavõtmine seotud kostjale kohustuse täitmisega. Ühtlasi on kostja väitnud, et väljavõetud sularaha eest tasuti ka tööjõukulusid.
9.Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest ulatuslike eksimuste tõttu asja menetlemisel ei saa ringkonnakohus asjas ise lahendit teha.
10.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.