Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja saatis hagejale kompromissiettepanek, milles väljendas oma nõusolekut leppetrahvid ära tasuda ning palus ajatada võlgnevuse tasumist (vastuse lisa 1). Kiri oli saadetud Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonda aadressile [email protected], kust kostja oli eelnevalt saanud teate OÜ Europark Estonia maksekäsu kiirmenetluse kohta. Kostja kirjale tuli vastus, et Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on kostja elektronkirja vastu võtnud. Sellest tegi kostja järelduse, et ajatamistaotlus on töösse võetud ning jäi ootama maksegraafiku ettepanekut. Arvestades antud asjaolu, jäi kostjale arusaamatuks, miks OÜ Europark Estonia esitas hagi kohtusse. Hagi koormab asjatult kohut. Kostja on nõus tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel. Kostja soovis kompromissi ja tasuda 91,5 € 24 -kuulise graafiku alusel. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 järgi (põhinõue alla 3500 € ja kõrvalnõuded alla 3500 €), siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgu on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Parkimislepingu on VÕS § 271 mõttes üürilepinguks, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise eest tasu. Vaidlus puudus selles, et a) kostjale kuuluv sõiduk registrimärgiga nr XXXXXX (edaspidi ka sõiduk) oli pargitud 1) 18.02.2019, Punane 6, Tallinn, mille eest oli kostjal tasumata ja hageja tegi kostjale leppetrahvi number 0781 8021 9105 8255 summas 30 €, mille maksetähtaeg oli 04.03.2019, (Lisa 1); 2) 12.09.2019, Punane 6, Tallinn, mille eest oli kostjal tasumata ja hageja tegi kostjale leppetrahvi number 1411 2091 9112 0372, mille maksetähtaeg oli 26.09.2019, 3) 02.03.2021, Maxima, Smuuli 9, Tallinn, mille eest oli kostjal tasumata ja hageja tegi kostjale leppetrahvi number 1350 2032 1135 7195, mille maksetähtaeg oli 16.03.2021, b) hageja opereerib ülalviidatud kohtades parkimist, c) kostja jättis ülalviidatud leppetrahvid kokku 90 € hagejale tasumata, d) hageja sissenõudmiskulud on 1,5 €, mis on kostja poolt hagejale tasumata.

Eeltoodu tõttu ei ole kohtul vaja hinnata hagiavalduse lisadeks 1 - 7 olevaid hageja tõendeid (väljatrükid leppetrahvidest, fotod, parkimistingimustest fotod, nõudekirjad kostjale 11.05.21, 22.09.22 ja väljavõtted päringutest Transpordiametile). Seega oli poolte vahel sõlmitud VÕS § 8 lg 1-2, § 271 järgi ülalviidatud parklates ja märgitud aegadel sõiduki parkimislepingud ning millede kohaselt on kostjal kohustus tasuda parkimise eest ja tasumata jätmise korral kohustus tasuda leppetrahvi ning hagejal on õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi iga rikkumise eest 30 € kui võlgnik ei ole tasunud parkimistasu. Vaidlustamata asjaolude kohaselt jättis kostja tasumata ülalviidatud parklates ja märgitud aegadel parkimise eest parkimistasu ning et hageja esitas kostjale leppetrahvinõuded kokku 90 €. Viimased on ka tasumata. Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevat parkimistasu maksmise kohustust ja selle kohustuse rikkumise eest leppetrahvi maksmise kohustust VÕS § 100 mõttes. Selle tõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi kostjalt kohustuse täitmist - leppetrahvi tasumist. Eeltoodu alusel on hageja leppetrahvide nõue kokku 90 € tõendatud ja põhjendatud. Kuna pooled kompromissi ei saavutanud, ei oma tähtsust, millise kompromissi ettepaneku tegi kostja ja seetõttu ei hinda kohus seda kompromissi ettepanekut, mille kostja saatis maksekäsu kiirmenetluses (kostja vastuse lisa). Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud 1,50 € seoses kostja sõiduki ja kostja andmete saamiseks ja nõude esitamiseks kostjale enne kohtumenetlust (lisad 6-7). Vaidlust pole selles, et kostjal on need hagejale hüvitamata. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 113.2 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulusid 1,5 €. Pooled ei ole kompromissi saavutanud. Kostja pole väitnud, et ta oleks hagejale midagigi menetluse käigus hüvitanud. Seega on hageja nõue tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 90 € ja sissenõudekulusid 1,50 €. Lihtmenetluse otsus kuulub TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotamine, rahaline suurus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1,2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud ja § 484.2 järgi

maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 €. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude avaldust. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kandnud menetluskulusid. Seega jääb tema menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata ja kulud jäävad tema enda kanda TsMS § 162 lg 1, 2 järgi. Kuna hageja menetluskulud jäävad kostja enda kanda, määrab kohus kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud, kuid kohus kontrollib nende põhjendatust. Asja materjalide kohaselt tasus hageja lõivu 100 €, seega on need põhjendatud kulud. Lisaks on põhjendatud hageja kuluks 20 €, mis tuleneb TsMS § 484.2 ja hõlmab endast avaldaja muid kulusid (mitte lõiv) maksekäsu kiirmenetluses. Menetluskulude nimekirja (mis sisaldub hagiavalduses) järgi on esindajal kulunud käesolevas hagimenetluses aega töö tegemiseks 2 töötundi, kokku 160 € + käibemaks, mis teeb 192 €. Esindaja tasu määr on 80 € tunni kohta + käibemaks, mis on mõistlik. Kohtu hinnangul vastab tehtud töö (2 tundi) asja mahule ja sisule, olles seega põhjendatud TsMS §175 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TsMS § 162 lg 1, 2, § 175 lg 1, 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1, § 484.2 järgi kokku (100+20+192) 312 €. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.