Asjaõigus › Omandiasjad

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 16.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Lepingu kohaselt oli kinnistu müügihind 24505 eurot (p 2.1), millest 4600 eurot tasuti enne müügilepingu sõlmimist notari deposiitkonto kaudu (p 2.2). Ülejäänud ostuhinna 19905 eurot pidi kostja tasuma igakuiste 350 euroste ülekannetega hagejale 15. maiks 2025. a (p 2.3). Kostja rikkus pidevalt maksekohustust. Kostja on 2020. a kohustuslikust 5-st igakuisest maksest tasunud vaid 2 makset, 2021. a kohustuslikust 12-st maksest vaid 3, mis on tehtud kokkulepitust väiksemas summas. 2022. a ei ole kostja ühtegi makset teinud. Kostja on tasunud kinnistu hinnast vaid 6100 eurot. Lepingu kohaselt on müüjal ehk hagejal õigus lepingust taganeda, kui ostja on rikkunud vähemalt 5 osamakse tasumise tähtaega (p 2.9). Lepingu kestvuse jooksul oleks pidanud kostja igakuiste maksetega tasuma 7350 eurot, kuid on tasunud vaid 1500 eurot. Tasumata osamaksete summa on 5850 eurot. Lepingu kohaselt on müüjal ehk hagejal õigus lepingust taganeda, kui tasumata osamaksete summa kokku on vähemalt 1050 eurot (p 2.9). Seega oli hagejal õigus lepingust taganeda kahel alusel. Hageja oli kostjaga maksete hilinemise teemal kontaktis ning proovis olukorda lahendada kohtuväliselt. Hageja andis 01. aprillil 2022. a kostjale täiendava tähtaja maksekohustuse täitmiseks. Kostja ei asunud lepingulist kohustust ka peale täiendavat tähtaega täitma. Kuna kostja hageja heatahtlikku vastutulekut ei hinnanud ning jätkas lepingu rikkumist, siis taganes kostja notariaalse taganemisavaldusega 19. mail 2022. a, mis toimetati kostjale kätte samal päeval. Lepingu kohaselt seati kinnistule omandiõiguse ülekandmise nõuet tagav eelmärge. Kostja sai kinnistu valduse 17. juulil 2020. a ja hagejale teadaolevalt elab kinnistul tänaseni. Hageja lepinguline esindaja saatis kostjale 20. mail 2022. a kirja, milles selgitas kostjale tema kohustusi ning palus teavitada, mis ajaks kostja notari aja saab, et vabatahtlikult kustutada kinnistule seatud eelmärge. Eelmärke kustutamise kohustus 15 päeva jooksul tulenes ka lepingust (p 5.6). Kostja ei võtnud selle peale kontakti ei hagejaga ega tema lepingulise esindajaga. Kuivõrd hageja on kinnistu omanik, on hagejal õigus nõuda kinnistu vabastamist ning selle valduse üleandmist. Hageja palub kohustada S. S. andma tahteavaldus kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx (xxxxx:xxx:xxxx) III jakku kantud omandiõiguse ülekandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks. Kohustada S. S. lõpetama ebaseadusliku valduse teostamine aadressil xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxx-xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx (kinnistu nr xxxxxx) asuvale kinnisasjale ja selle olulistele osadele ja päraldistele ning valduse üleandmisest keeldumise korral tõsta kostja koos temaga elavate isikutega nimetatud kinnistul asuvatest elamuhoonetest välja. Mõista S. S.’lt välja lepinguline leppetrahv summas 2450,50 eurot. Mõista S. S.lt A. I. OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis summas 1773,90 eurot. Mõista S. S.lt A. I. OÜ kasuks välja viivis leppetrahvilt summas 2450,50 eurot hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates otsuse tegemisest kuni nõude täieliku täitmiseni seadusejärgses viivisemääras. Jätta kõik asja menetluskulud S. S. kanda ning määrata menetluskulud kindlaks vastavalt A. I. OÜ poolt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Määrata menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 1. juuliks 2022. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.

Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51, puuduvad. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 8 kohaselt isikul, kelle omandit eelmärge puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 80 lõike 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 34 lg 1 kohaselt valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. Kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, hageja ei ole välistanud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, siis on tekkinud olukord, kus hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra ja kohustab S. S. lõpetama ebaseadusliku valduse teostamine aadressil xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxx-xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx (kinnistu nr xxxxxx) asuvale kinnisasjale ja selle olulistele osadele ja päraldistele ning valduse üleandmisest keeldumise korral tõsta kostja koos temaga elavate isikutega nimetatud kinnistul asuvatest elamuhoonetest välja. Juhul kui kostja kinnistu valdust vabatahtlikult üle ei anna, tuleb kostja täitemenetluse seadustikuga ette nähtud korras kinnistult välja tõsta, seejuures koos tema vara ja võimalike kolmandate isikutega. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on menetluskuludeks riigilõiv 840 eurot ja esindaja kulu 608 eurot. Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Lepingulise esindaja kulud on põhjendatud, sest need on vastavuses asja keerukuse astmega ja need on esitatud seega põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.