Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused (24.08.21, lk 2, 04.10.21, lk 4, 28.02.22, lk 63, 18.03.22, lk 79) Hageja ja kostja vahel sõlmiti 14.10.2019 müügileping ning tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks lepiti kokku maksegraafikus. Võlgnik on tasunud graafikujärgsest summast 19 947,59 eurot vaid 3324,60 eurot. Hagivalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 16 622,99 eurot. Hageja esitas kostjale 22.07.21 pankrotihoiatuse, milles nõudis võlasuma tasumist 10 tööpäeva jooksul. Kostja vaidles vastu, esitades asjakohatuid vastuväiteid, võlasummat ei vaidlustanud, võlga ei tasunud, ei väitnud, et oleks maksejõuetu. Kostja väitis, et talle pole esitatud arveid. See ei vabasta maksegraafikujärgsete maksete tasumist. Seepeale esitas hageja vaidluste vältimiseks võla nõudmiseks arve kostjale 06.08.21 16622,99 € tasumiseks. Tähtaeg võla tasumiseks oli 11.08.21, kuid kostja võlga ei tasunud. Kostja tasus osa nõutavast summast 3324,60 €, seega on ta kohustust täitnud. Kostja tugines vastuses pankrotihoiatusele ise lepingu sätetele, justkui oleks hageja lepingut rikkunud, ja on viidanud, et kõik osamaksed on tasutud. Arvele, mis on esitatud hagiavalduse lisas 5, ei ole kostja samuti vastuväiteid esitanud. Alles kohtumenetluses muutis seisukohta, justkui poleks pooltel lepingut. Kostja saatis 14.10.19 enda poolt allkirjastatud müügilepingu hagejale. Isegi kui lepingut pole allkirjastatud, on see sõlmitud konkludentselt tahteavalduste vahetamise teel. Kostja on ise tunnistanud, et võlg oli lepingu sõlmimise hetkel 19947,59 € ja on põhjendanud graafikujärgsete maksete tasumata jätmist sellega, et hageja on esitanud arveid ainult kostja poolt tasutud ulatuses ning et ülejäänu on maksmata põhjusel, et hageja ei ole tasumata osas arveid esitanud ning et osamaksete tasumine toimub arvete alusel. Antud juhul on leping sõlmitud ja võlgnevuse tasumise graafikus kokku lepitud. Juhul kui seda poleks allkirjastatud, siis tuleks see lugeda sõlmituks tahteavalduste vahetamise teel. Seaduslik esindaja P. K. selgitas, et kostja oli kauba tellimise ajal nii uus firma, et talle ei oleks kaupa müüdud. Nii tellis hageja kauba ja kostja sai kauba. Kostjal tekkis hageja ees rahaline võlgnevus. Kostja võlgnevus tuli vormistada ning kuna pooled ei kasutanud lepingu sõlmimise hetkel õigusabi, siis nimetasid nad lepingu müügilepinguks, kuigi see vastab kõige rohkem VÕS § 396 lg 2 toodud laenulepingule ning sel on ka võlatunnistuse (VÕS § 30) tunnused. 2 (9)

Hageja leiab, et pooled on sõlminud lepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Isegi kui leping oleks sõlmutud suulises vormis, siis tuleks see tulenevalt TsÜS § 68 lg 2 lugeda kehtivaks, sest pooled on teinud vastastikkuseid tahteavaldusi ning selgesti järeldatav on kostja tahe lepingut vastavalt koostatud graafikule täita. Tekib põhjendatud küsimus, miks kostja on asunud väitma, et lepingut pole sõlmitud, kui ta on seda täitma asunud ning on asunud ka vastuväiteid esitama tuginedes lepingule. Selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 1 ja VÕS § 6). Lepingu vormiga seonduvalt tuleb lähtuda ka TsÜS § 83 lg 2, mis sätestab, et kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Antud juhul seadus poolte vahelisele lepingule mingit kohustuslikku vormi ei ole kehtestanud. Isegi kui asuda seisukohale, et kirjalikku lepingu vormi on rikutud, on pooled siiski kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud lepingut täitnud. Antud juhul kannab poolte kokkulepitud vorm üksnes tõendamisfunktsiooni, tagades, et hiljem oleks võimalik tehingu sisu selgelt ja üheselt mõistetavalt kindlaks teha. Seega ei saa kostja tugineda sellele, et leping on poolte poolt allkirjastamata. Leping on sõlmitud kirjalikult taasesitatavas vormis. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 16 622,10 eurot, alates hagi esitamisest tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised seadusejärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja palub kohtuotsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (22.09.21, lk 21, 17.11.21, lk 38, 14.03.22, lk 73). Hageja ei ole tõendanud müügilepingu sõlmimist ja raha maksmise kohustuste rikkumist. Lepingus, mille hageja esitas, on kirjas vaid poolte andmed, lepingut ei ole allkirjastatud ega nähtu kuidas leping sõlmiti. Ka lepingu lisaks olev maksegraafik ei tõenda lepingu sõlmimist. Kostja lepingut ei rikkunud. Isegi kui leping oleks sõlmitud, pole hageja tõendanud, et hageja oleks ise müügilepingut täitnud, s.o võimaldanud müügieseme (mis-iganes see ka poleks – lepingust ei selgu, kirjas üksnes „Kaubad“) omandi ülemineku kostjale VÕS § 208 lg 1 ja § 209). Kostja on sellisel juhul õigus keelduda omapoolse (raha maksmise) kohustuse täitmisest ( VÕS § 111 lg 1). Seega ei saa hageja nõuda ka viivist. Leping pidi olema sõlmitud kirjalikult (p 5.7, 5.1). Seega on tehing tühine TsÜS § 83 lg 2 järgi. Vastus, mille kostja saatis hagejale enne kohtumenetlust, on vaid kompromissi ettepanek. Arve, mille hageja esitas kostjale, ei tõenda lepingu sõlmimist, sõlmutama sellest, kas kostja vaidles vastu või ei. Kostja vaikimist ei saa lugeda nõustumuseks. Saksa äriühingu arved ei tõenda kauba üleandmist, need pärinevad 2018. aastast ehk enne seda kui sõlmiti väidetava müügileping (2019). Kohtu põhjendused Vaidlustamata asjaolud 3 (9)

Kostja on tasunud on hagejale 3324,60 eurot. Hageja esitas kostjale arve 06.08.21 võla tasumiseks, milleks andis tähtaja 11.08.21, kuid kostja ei tasunud arves märgitud summat 16587,59 € ega ole tasunud hagetavat 16622,10 €. Vaidlus VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. TsÜS § 67 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus, lg 2 järgi on tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. TsÜS § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse anda mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisti, lg 2 järgi on otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, lg 3 kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg, lg 4 järgi vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. VÕS § 8 lg 1 järg on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi, lg 2 järgi kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm, lg 4 järgi on kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Hageja poolt kohtule esitatud kirjalikust dokumendist, mis on dateeritud 14.10.2019 (lk 5, 27), nähtub, et pooled on kokku leppinud selles, hageja müüb kostjale tasu eest ja kooskõlas käesoleva lepingu tingimustega ostjale, tooteid (edaspidi „Kaup”, “Kaubad”) vastavalt lisatud saatelehtedel nr 18/15126 ja 18/15493 kajastatud loetelule hinnaga kokku summas 16 623 € (p 1.1.-1.2) ja graafiku järgi pidi kostja maksma hagejale kokku 19947,59 €, mis sisaldab käibemaksu (3324,60 €). Selle lepingu järgi kohustub kostja tasuma kauba eest vastavalt lisatud maksegraafikule, eeldusel, et vähemalt 5 päeva enne maksetähtaja saabumist on müüja esitanud ostjale osamakse 4 (9)

arve (p 2.2-2.3). Lepingu p 3 järgi on kaubad lepingu sõlmimise eelselt ostja valduses. Lepingu p -s 5.1 on sätestatud, et lepingu muudatused ja täiendused jõustuvad mõlema poole poolt allakirjutamise hetkest ja p 5.7 järgi on leping poolte esindajate poolt allkirjastatud. Koos selle lepingu tekstiga on esitatud ka graafik ja saatelehed/arved (Rechnung) nr 18/15493, nr 18/15126 (lk 28-35), mis on viidatud lepingu tekstis. Need dokumendid on allkirjastatud digitaalselt lepingus märgitud kostja esindaja K. K. poolt 14.10.2019.a. Hageja esitas kohtule 04.10.21 sama lepingu teksti koos maksegraafikuga ja IsoCell arvetega nr 18/15493, nr 18/15126 (mis on digitaalselt allkirjastatud K. K. poolt) koos kostja e-kirjaga 14.10.19, millega kostja saatis eelviidatud lepingu teksti, graafiku ja arved hagejale e-postiga. Selles e-kirjas märkis kostja, et kokkulepe on võimalik vaid neil tingimustel, palus saata arve ja dokument allkirjastada ja tagasi saata. Kohtule ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks lepingu ja eelmärgitud lepingu lisad, mille kostja saatis hagejale 14.10.19 e-kirjaga, alla kirjutanud. Hageja juhatuse liige P. K. andis kohtule seletusi (lk 97), et sellele dokumendile kirjutas ta kindlasti alla, kuid ilmselt on see kaotsi läinud. Ta seletas, et tal polnud mitte mingit põhjust jätta dokument alla kirjutamata, sest kostja oli jäänud võlgu ning hagejal oli valida, kas teha just selline maksegraafik või ta ei saa üldse raha. Vaidlusalusest lepingust nähtuvalt pidi kostja maksma hagejale kauba eest 16623 € + käibemaks, kokku 19947,59 € ja vaidlustamata asjaolude kohaselt on ta maksnud hagejale ära 3324,60 €. Kostja ei ole miskit viisi esile toonud, et ta oleks maksnud hagejale mingil muul põhjusel 3324,60 €, mis ei seostu eelviidatud lepingu dokumentide ja graafikuga. Hageja esitas kohtule kostja 02.08.21 vastuse pankrotihoiatusele, milles kostja esindaja on viidanud just sellele samale lepingu dokumendile 14.10.2019 (lk 9). Kirjas on kostja viidanud just selle lepingu rikkumisele hageja poolt (lepingu p 5.2, 5.3 rikkumine) ja mis annab kostjale justkui õiguse keelduda tasu maksmisest. Samuti on kostja viidanud sellele, et tema arvates on kõik võlad tasutud (kirja p 3,4,13,21) ning et hageja jättis lepingu p 2.2 järgi arved esitamata, mis on eelduseks tasu maksmiseks (kirja p 26). Lisaks eelöeldule, on kostja märkinud kirjas, et hageja on esitanud osamaksete tasumiseks arveid summas 3360 € ning kostja on viidanud kirjas konkreetselt 7 arvele ning märkinud, millised arved on tasutud ja millal on need tasutud (12 korda, kirja vastuse p 27, 28 ja nende alapunktid). Kuigi kostja on kirjas märkinud, et ta on tasunud 3360 €, ei ole sellise summa tasumise kohta tõendeid kostja menetluses esitanud, kuid kindlalt polnud vaidlust, et 3324,60 € on tasutud. Hageja on esitanud tõendina kostjale 22.07.21 tehtud pankrotihoiatuse (hagiavalduse lisa 3, lk 7), milles on viidanud märgitud lepingule 14.10.19 ja maksegraafikule ning esitanud ka arve nr 2210075 tasumiseks 06.08.21, milles on märgitud “maksmata osa vast. müügilepingule 14.10.19“ (lk 13). Lisaks on hageja esitanud poolte e-kirjavahetuse 10.12.1911.12.19 (lk 66), millest nähtuvalt arutlevad pooled selle üle, et maksete tegemise eelduseks on arved ning kostja on nõudnud hagejalt arveid ning arve ümbertegemist vastavalt graafikule. Hinnates kostja allkirjastatud lepingut ja selle lisaks olevat graafikut ja arveid nr 18/15493, nr 18/15126, kostja 02.08.21 vastust pankrotihoiatusele, kostja e-kirja 14.10.19 kogumis, asub kohus järeldusele, et kostja on avaldanud TsÜS § 68 lg 1 järgi otsest tahet (tahteavaldus) ja teinud selge ja konkreetse pakkumuse hagejale lepingu sõlmimiseks selle 14.10.19 e-kirjaga tema enda poolt allkirjastatud lepingu ning selle lisade saatmisega 14.10.19 lepingu dokumendis ja selle lisades märgitud tingimustel (tasuda graafiku alusel hagejale kauba eest vastava summa) et olla hagejaga õiguslikult seotud. 5 (9)

Kohtu hinnangul ongi 14.10.19 saadetud dokumentides avaldatu puhul tegemist kostja poolt hagejale VÕS § 9 lg 1, 16 lg 1 järgi pakkumuse esitamisega olla nendel tingimustel hagejaga lepinguga seotud. Hinnates neid samu eeltoodud tõendeid (kostja allkirjastatud leping, selle lisaks olev graafik ja arved 18/15493, 18/15126, vastus pankrotihoiatusele, kostja e-kiri 14.10.19) koos hageja poolt kohtule esitatud ja kostjale saadetud pankrotihoiatuse sisuga, hageja seletustega vande all, kostjale saadetud arvega nr 2210075 16587,59 € 06.08.21 ja poolte e-kirjavahtuse sisuga 10.12.1911.12.19, asub kohus järeldusele, et hageja on avaldanud kostjale oma käitumisega TsÜS § 68 lg 3 järgi kaudset tahet sõlmida kostjaga nendel samadel tingimustel leping. Nii on tegemist VÕS § 9 lg 1 järgi hageja poolse nõustumusega kostja pakkumusele, sest mitte kuskilt ei nähtu, et hageja oleks kostja pakkumuse tagasi lükanud VÕS § 19 lg 1 järgi (pakkumus lõpeb, kui sellele pole antud nõustumust, või kui pakkumise esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate). Veelgi enam. Hageja poolt kohtule esitatud kõik tõendid kinnitavad, et kostja on ka selles 16.10.19 lepingus ja lisades toodud tingimustel asunud kohustusi täitma ning täitnud kohustusi osaliselt (nõudnud arveid, tasunud makseid), sealjuures tuginenud ise lepingu tingimustele. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kostja, avaldades hagejale oma otsest tahet kirjalikult lepingu sõlmimiseks ning hageja, avaldades oma käitumisega kostjale tahet selliste kostja pakutud tingimustega nõustumiseks, siis vahetasid pooled TsÜS § 67 lg 2 II lause ja § 68 lg 2, 3, järgi vastastikuseid tahteavaldusi olla õiguslikult seotud ning pooled sõlmisidki VÕS 9 lg 1, § 8 lg 1 järgi lepingu, mille tingimused on määratletud 14.10.19 dokumendis, selle graafikus ja lisatud arvetes/saatelehtedes. Kostja väitis, et leping on tühine, kuna sellel pole hageja allkirja. TsÜS § 77 lg 1 järgi tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi ja lg 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Lepingu p 5.1 sätestab, et lepingu muudatused ja täiendused jõustuvad poolte poolt allakirjutamise hetkest ja lepingu p 5.7 järgi on leping poolte esindajate poolt allkirjastatud/digitaalselt allkirjastatud. Käesoleval juhul nähtub esitatud lepingu tekstist, et tegemist on müügilepinguga VÕS § 208 lg 1 järgi, kuna hageja müüs kaupa kostjale ja kostja pidi maksma selle eest tasu. Sellise kauba müügilepingu kohustuslikku vormi seadusest ei tulene, seega võisid pooled sõlmida lepingu mistahes vormis VÕS § 11 lg 1, TsÜS § 77 lg 1 järgi. 6 (9)

TsÜS § 83 lg 2 sätestab, et kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Nagu eelpool kohus tuvastas, vahetasid pooled vastastikuseid tahteavaldusi olla õiguslikult seotud ning pooled sõlmisid kohtu hinnangul VÕS 9 lg 1, § 8 lg 1, § 208 lg 1 järgi müügilepingu. Kuna hageja ei ole sellele alla kirjutanud, kuid avaldas tahet lepingu sõlmimiseks konkludentselt ja täitis seda lepingut (esitas arveid, nõudis pankrotihoiatuses tasu maksmist kostjalt lepingule tuginedes), kostja täitis ka lepingut (tasus makseid osaliselt, nõudis arveid, viitas vastuses pankrotihoiatusele lepingu tingimustele), siis ei saa kohtu hinnangul asuda järeldusele, et pooltel oli vahetatud vastastikused tahteavaldused selles, et leping peab olema sõlmitud üksnes kirjalikus vormis ja seetõttu ei saa rääkida sellest, et kirjaliku vormi mittejärgimisel tõttu on tegemist TsÜS § 83 lg 1 järgi tühise tehinguga. Kohus leiab, et poolte vaheline leping on sõlmitud tegelikult suulises vormis ja selle tingimused on määratletud, nagu kohus märkis, 14.10.19 dokumendis ja selle lisas (graafik, arved/saatelehed), sõltumata sellest, et kostja on ka neile alla kirjutanud. Nii ei nõustu kohus kostjaga, et leping on tühine. Kuna leping ei ole tühine, tuleb seda VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, 3 järgi täita. Kostja väitis, et hageja pole kaupa üle andud ja et ta pole saatelehe järgseid kaupu saanud, ent see on vastuolus lepingus kokkulepituga, kuna selle tingimuste p 3.1 järgi on kaubad ostja, antud juhul kostja valduses; lisaks on lepingus viide kaubale, mis on seotud saatelehtedega või nn arvetega nr 18/15493, 18/15126 (p 1.2). Need samad saatelehed/arved on ka lepingu lisadeks. Seda kinnitas ka hageja P. K. vande all, et kaup jõudis kostja lattu. Kohus märgib, et lepingu p 3.1 järgi on need just lepingu eelselt ostja (kostja) valduses. Asjaolu, et need saatelehed/arved pärinevad 2018.a ehk varasemast ajast kui müügileping sõlmiti (2019), ei võimalda järeldada, et neil arveil/saatelehtedel pole lepingu alusel müüdud kaubaga seost, sest need saatelehed/arved on kostja ise lisanud lepingu ja maksegraafiku digikonteinerisse, mille kostja allkirjastas 14.10.19. Eeltoodu aluse leiab kohus, et kostja on justnimelt selle kauba ka vaidlusaluse lepingu järgi kätte saanud ja kostja väited, et pole kauba saanud, on eeltoodud tõenditega ümber lükatud. Nii pole kostjal õigus tugineda VÕS § 101 lg 1 p 2, § 110 lg 1, § 111 lg 1 ja keelduda tasu maksmisest hagejale. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113, § 94 järgi kohustuse täitmist, viivist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja väitis, et hageja jättis mingil hetkel graafikujärgsete maksete tasumise eelduseks oleva lepingu p 2.2, 2.3 täitmata ehk ei esitanud arveid. Hageja on tõendanud kohtule esitatud arvega 2210075 (lk 13), 16587,59 €, et esitas võla tasumiseks arve ja selle tasumise tähtaeg oli 11.08.21. kostja pole väitnud, et ta seda arvet pole saanud. Seega on muutnud hageja poolne tasunõue arve nr 2210075 järgi 16587,59 € lepingu p 2.2., 2.3 ja VÕS § 82 lg 7 1. lause järgi sissenõutavaks 11.08.21 (kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist). 7 (9)

Hageja on väitnud, et summa 16622,99 € on tasumata, kostja ei ole seda vaidlustanud. Nii asub kohus järeldusele, et kostja on rikkunud lepingust ja VÕS § 208 lg 1, § 76 lg 1, 2, 3 tulenevat müügihinna tasumise kohustust 16622,99 € hageja ees VÕS § 100 mõttes. Seega saab hageja nõuda VÕS § 208 lg 1, 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 järgi kohustuse täitmist ning seadusjärgset viivist võlalt alates hagi esitamisest, so alates 24.08.21 kuni võla tasumiseni. Oma haginõudes palub hageja kostjalt välja mõista 16622,10 €. Kohus ei saa ületada nõude piire. Eeltoodu alusel on hagi põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 16622,10 eurot ning alates 24.08.2021 viivist eeltoodud võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldas hagi, siis jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on 27,75 tunni eest esindaja tasu 4125 (ilma käibemaksuta) € ja riigilõiv 750 € (lk 99). Kostja leidis, et hageja kulud on üle paisutatud. TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust. Hageja esindajal kulus asjas töö tegemiseks 27,75 tundi, mis on 8 -tunnise tööpäeva arvestuse juures ca 3,5 tööpäeva. Kohus leiab, et vajalik ja põhjendatud aeg asja materjalidega tutvumiseks, kliendiga nõu pidamiseks ja hagiavalduse koostamiseks, arvestades hagiavalduses sisalduvate faktiliste väidete lühidust ja 4 tõendit, on piisav 5 tundi. Kostja esialgse vastusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks on piisav ja vajalik aeg 4 tundi. Ettevalmistuseks korraldavaks istungiks on kohtu hinnangul piisav aega 1 tund, kuna materjalide hulk ei olnud selleks ajaks suurenenud, sest kostja oli esitanud sisuliselt samasuguse vastuse nagu esimene vastus hagile. Hageja on viidanud oma arvestuses 23.02.22 seisukoha koostamisele, tegelikult on see esitatud 28.02.22. Arvestades kohtu antud korraldusi (istungil), koostatud dokumendi sisu ja taotlust, on põhjendatud aeg sellise dokumendi koostamiseks, esitamiseks ja kliendiga nõupidamiseks kokku 4 tundi, kuivõrd selles ei olnud uusi väiteid esitatud. Hageja on viidanud, et tutvus kostja 14.02.22 vastusega 1,25 tundi, kuigi dokument on esitatud 14.03.22. Selle dokumendi sisuga tutvumiseks piisab 1 tunnist, kuna kostja on esitanud samasisulisi väiteid ja on andnud vaid oma hinnangu hageja väidetele ja tõenditele. Hageja on viidanud, et koostas 17.03.22 seisukoha, kuid see on koostatud 18.03.22 kuid milleks kulus väidetavalt 2,75 tundi. Dokument sisaldab palvet istungi määramiseks ja enamjagu samasisulisi väiteid, mis on juba 28.02.22 dokumendis esitatud, mistõttu sellise dokumendi koostamiseks piisab 1 tunnist. Hageja on märkinud, et kohtuistungi ettevalmistamiseks kulus 3 tundi ja nõupidamine kliendiga 0,5 tundi. See on ebamõistlikult pikk ettevalmistamise aeg, arvestades asjaolu, et kõik kirjalikud dokumendid olid esitatud ning asjas ei olnud esitatud mahukaid kirjalikke tõendeid. Istung ise kestis mitte 2 tundi, vaid ca 1,5 t (11.06-12.20). Seega on kliendiga nõupidamiseks ja istungi ettevalmisemiseks piisav aeg kokku 1,5 tundi. Sellele lisanduvad korraldava istungi ja kohtuistungi aeg kokku 2 tundi ja 15 minutit (1 tund ja 30 minutit + 45 minutit). Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik aeg, mis esindajal kulus töö tegemiseks, 15 tundi ja 45 minutit. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 € + käibemaks; hageja 8 (9)

nõudis tasu käibemaksuta. Selline tasumäär on lubatav. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud lepingulise esindaja tasu TsMS § 175 lg 1, § 144 p 1 järgi kokku 2362,50 € (15*150 + 45*150/60). Hageja on tasunud lõivu 750 eurot, mis on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2 järgi menetluskuluks. Seega tuleb kostjalt TsMS § 162 lg 1, 2, § 175 lg 1 ja § 144 p 1 § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2 järgi hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 3112,5 eurot. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja mõista võlgnetavatelt kuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kostja esindajad (neid oli erinevatel aegadel 3) on kulutanud aega esinduseks, kompromissi pakkumiseks ja kulude nimekirja koostamiseks 12 tundi, mis on vaid veidi vähem kui kohtu poolt vajalikuks peetud hageja esindaja tööaeg. Kohtu hinnangul on kostja esindajate töö aeg vajalik ja põhjendatud ja kooskõlas asja materjalidega. Tunnitasu määr on olnud erinevate esindajate puhul 140 € ja 160 € tunnis ilma käibemaksuta. Selline tasu määr on lubatav. Eeltoodu alusel on kostja põhjendatud lepinguliste esindajate tasu TsMS § 175 lg 1, § 144 p 1 järgi koos käibemaksuga 2304 eurot. Need kulud jäävad kostja kanda, kuna hagi jäi rahuldamata.

(digitaalne allkiri) Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 06.10.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 12.08.2022 kohtuotsus.

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.