K. K. a hagi A. K. vastu hageja isiklike õiguste rikkumise ja majandustegevusse sekkumise lõpetamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K. K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat L. M.-T. (Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co); e-post: XXX Kostja A. K. (isikukood XXX), elukoht XXX
Asja läbivaatamine
15.juunil 2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. K. a hagi A. K. vastu.
2.Kohustada A. K. t 3 päeva jooksul käesolevas tsiviilasjas tehtava otsuse jõustumisest eemaldama A. K. isiklikult Facebooki kontolt kõik K. K. at kujutavad fotod ja kommentaarid K. K. a kohta.
3.Kohustada A. K. t 3 päeva jooksul käesolevas tsiviilasjas tehtava otsuse jõustumisest eemaldama Facebooki lehelt nimega „Kaabakas, Lurjus ja Goebels“ hagejat kujutavad fotod ja kommentaarid K. K. a kohta.
4.Kohustada A. K. t hoiduma mis tahes info või kommentaaride avaldamisest K. K. a kohta A. K. poolt avaldatavas raamatus või mis tahes muud väljaandes või infokanalis.
5.Kohustada A. K. t hoiduma tulevikus K. K. at kujutavate fotode mis tahes viisil kasutamisest ja avalikustamisest.
6.Kohustada A. K. t hoiduma tulevikus uute veebilehekülgede, sh Facebooki lehekülgede tegemisest, mille sisuks on mis tahes hageja isiklike andmete, sh nime, kujutise, majandustegevuse kasutamine või kajastamine.
7.Kohaldada A. K. le lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat ning keelata A. K. l viibida K. K. ale lähemal kui 300 meetrit.
2-21-13237
8.Kohaldada A. K. le liikumispiirangut tähtajaga 3 aastat ja keelata A. K. l viibida K. K. a ettevõtluse asukohtades aadressidel XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX.
9.Kohaldada A. K. le suhtlemispiirangut tähtajaga 3 aastat ning keelata A. K. l igasugune suhtlus K. K. aga telefoni, kirja ja muude sidekanalite vahendusel ja keelata A. K. l kasutada K. K. aga suhtlemiseks K. K. a otsejoones sugulasi, sh K. K. a ema (E. P. ) ja lapsi (M. K. ja C. E. ). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Jätta K. K. a menetluskulud A. K. kanda.
11.Määrata K. K. a menetluskulude suuruseks 4028 eurot.
12.Mõista A. K. lt välja menetluskulu 4028 eurot ja viivised menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni K. K. a kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded
1.Hagiavaldusest nähtub, et K. K. (hageja) ja A. K. (kostja) olid abielus kuni 2001. aasta sügiseni. Poolte ühine vara jagati notariaalselt kinnitatud lepingu alusel. Pooltel on kaks ühist täisealist poega. Kostja on kolinud elama Saksamaale. Aastate jooksul on kostja teatud perioodilisusega saatnud hagejale ja tema emale ähvardava sisuga kirju. Samuti sekkub kostja kirjade saatmisega hageja majandustegevusse. Hagejale kuulub ja hageja on juhatuse liige Medicik OÜ-s, mis haldab järgmisi apteeke: Elva Apteek, Männilinna Apteek, Valga Haigla Apteek ja Valga Selveri Apteek (sh haruapteek Sangastes). 1.1 Hagiavaldusest nähtub, et 2019. aasta aprillis saatis kostja hageja emale kirja, mis oli täis hagejat laimavaid ja valesid väiteid. Muu hulgas oli kirjas info, et kostja on hageja vastu esitanud avalduse politseisse, kuid seda ei võetud menetlusse. Lisaks oli kirjas väide, et kostjal on valmis raamat, mis aitavat olukorda lahendada. Kirja lõpus oli lause: „Teie tütrel on aega 12.05.2019. kui ma selleks ajaks temalt kirjalikku ülestunnistust ei saa, on see märgiks et mul edasiseks vabad käed on.“ 2019. aastal on kostja loonud avaliku Facebooki lehe nimega „Kaabakas, Lurjus ja Goebels“. Nimetatud lehekülje informatsioonina on kirjutatud
2-21-13237 „vägivaldsed naised“ ning 16. oktoobril 2019 on lehel avalikustatud hageja pilt pealkirjaga „Saage tuttavaks: Kodanik K. Kaabakas“. 20. juulil 2020 saatis kostja hagejale ja tema emale kirja, mis oli adresseeritud „pr Kaabakas“ ja mille sisuks oli „Palun tagastada minult varastatud esemed ja raha.“ 14. veebruaril 2021 saatis kostja apteekidesse postkaardid, mille peal oli hageja nägu ja alla kirjutatud „varganägu“. 2021. aasta märtsis saatis kostja hageja emale järjekordse kirja, milles väitis, et hageja on kriminaal, lisaks mainis juba teist korda, et on valmis kirjutanud raamatu, mis sisaldab erinevaid ebakohaseid väiteid ja valesid fakte hageja kohta. Kiri sisaldas taaskord ähvardust hageja elule: „See seest mädanev tegelane lõpetab oma salasitasahitamise. Võimalik, et pärast seda, kui auto on temast üle rollonud ...“. Samuti sisaldas kiri viidet, et kostja plaanib veel rohkem hageja laimamiseks avalikkust kasutada: „kas Te tõesti tahate, et avalikkus sellele probleemile lahenduse leiab? Kuna muud variandid on läbiproovitud ja need ei toimi, lähen selle SSS’i looga avalikkuse ette...“. Läbivalt sisaldas kiri veel mitmeid valeväiteid ja solvanguid. Kostja isiklikul Facebooki kontol on viimase aasta jooksul kuni käesoleva hagi esitamiseni avalikustatud vähemalt 36 korral pilt hagejast. Paljude piltide juures on kas solvav või valeväide, mitmel korral on pildi juures viidatud kui „Autorollo farmatseudile“. Samuti on piltide juures viiteid hageja majandustegevusele ehk apteegipidamisele, näiteks 17. aprillil 2021 avalikustatud pildi juures on tekst: „Elva, Valga ja Otepää inimesed saate kergendust, kui ravimid minu käest ostate... kui ei aita, tuleb rohkem ravimeid osta... kõik ju teavad, et üks süst toob vabaduse tagasi...“. 22. aprilli 2021 pildi juurest on tekst „Elva kitsekasvataja annab teada, et tema ei ajanud tablette segamini... ja et tema ei vastuta rohtude võtmise või võtmata jätmise eest...“. 27. aprillil 2021 avaldatud pildi juures on tekst „Täna on Elva kitsekasvataja peres tähtis sündmus... seepärast on kõik teenused ja tooted 25 + 5% odavamad...“. Vähemalt ühel korral on hageja pildi avalikustamise kohta ka huvi tuntud. 15. aprillil 2021 kostja avalikustatud hageja pildi alla on vabakutseline ajakirjanik A. M. B. kirjutanud küsimuse: „Kes see on?“ millele kostja vastas: „See on Autorollo farmatseut... kurjuse kehastus siin ilmas, tuntud ka Elva Kitsekasvataja nime all...“. Seega tundis kostja hagejast tehtud postituse kohta huvi ajakirjanik ja on olemas võimalus, et kostja postituste kohta võidakse hagejat ka laiemas meedias käsitleda. 1.2 3. mail 2021 saatis hageja lepingulise esindaja kaudu kostjale nõude hageja isiklike õiguste rikkumise lõpetamiseks. Nõudekirjas tõi hageja välja eelnevalt kirjeldatud asjaolud ja nõudis, et kostja lõpetaks hageja isiklike õiguste rikkumise ja majandustegevusse sekkumise. Hageja nõudis, et kostja hoiduks igasugusest suhtlusest hageja või tema emaga. hoiduks kontaktidest, mis seisnevad muus kui apteegiteenuse kasutamises hageja poolt hallatavate apteekide ja nende koostööpartneritega; hoiduks mis tahes info avaldamisest hageja kohta enda poolt avaldatavas raamatus; eemaldaks koheselt, kuid mitte hiljem kui 10. maiks 2021 igasuguse info hageja kohta Facebooki lehelt nimega „Kaabakas, Lurjus ja Goebels“ ning fotod hagejast koos kommentaaridega kostja isiklikult Facebooki lehelt; hoiduks tulevikus uute veebilehekülgede tegemisest, mille sisuks on mis tahes hageja isiklike andmete kasutamine ja muul viisil hagejast tehtud fotode postitamisest. Kostja ei reageerinud kuidagi sellele nõudekirjale, vaid hoopis jätkas oma tegevust, saates taaskord apteekidesse postkaardid hageja pildiga, mille all oli kirjas „varganägu“ Uue nõudekirja saatis hageja 12. mail 2021 ning 18. mail 2021 teate, et pöördub hagiavaldusega kohtusse. Kostja on teate kätte saanud, mida tõendab serveriteade, kuid ei ole oma õigusvastast tegevust lõpetanud, vaid hoopis veel intensiivsemalt asunud postitama ühte ja sama pilti hagejast, kohati koos kommentaaridega. 18. augustil 2021 jõudis hageja emale postkaart järgmise, ähvardava tekstiga: „loodab, et kõik on valmis 01.09.21. toimuvaks Suureks Klaarimiseks. Külalisi saabub rohkelt, nii lähedalt, kui kaugeltXXX!!!“. 1.3 Kostja on õigusvastaselt rikkunud hageja isiklikke õigusi ja avaldanud ebaõigeid andmeid. Kostja on teotanud hageja au, sealhulgas ebakohaste väärtushinnangutega ja avaldanud
2-21-13237 ebaõigeid andmeid esitades muu hulgas väiteid, et hageja on varas või sidudes teda meelevaldselt Autorollo skandaaliga. Hageja ei ole kunagi kostjalt midagi varastanud, poolte ühisvara jagati notariaalselt, samuti ei ole hagejal isiklikku kokkupuudet nö Autorollo skandaali osalistega. Seega on tegemist otseste valeväitega ning sellised adresseeringud hageja suunal sisaldavad ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja on õigustamatult kasutanud hageja nime ja kujutist, esiteks sellega, kui lõi Facebooki lehekülje nimega „Kaabakas, Lurjus ja Goebels“, kus kajastab hageja isikuandeid. Teiseks sellega, et on korduvalt, vähemalt 36 korral, avaldanud fotosid hagejast oma isiklikul Facebooki lehel, seejuures on avaldatav pilt pärit hageja erakogust ja hageja ei ole andnud luba pildi kasutamiseks. Kolmandaks on kostja õigustamatult kasutanud hageja nime ja kujutist sellega, kui saatis kahel korral avalikud postkaardid apteekidesse, millel oli peal pilt hagejast ja all sõna „varganägu“. Mitme kostja kirjades sisaldunud lause puhul tunnetas hageja korduvalt reaalset ohtu oma elule ja tervisele kostja poolt. Hageja jaoks on kostja käitumine täiesti arusaamatu ja põhjendamatu, hageja ei ole teinud midagi, mis annaks kostjale põhjust olla kostja peale vihane ja õigustaks kostja pidevat sekkumist hageja eraellu isiklike õiguste rikkumise kaudu. Kostja on viidanud, et tal ei võimaldata suhelda poolte ühiste lastega, kuid lapsed on täiskasvanud, täpsemalt, poeg M. on XXX ja poeg C. XXX ning hagejal puudub igasugune roll selles, kas ja kuidas lapsed oma isa ehk kostjaga suhtlevad. Hageja ja kostja abielu lahutati 2001. aastal ehk 20 aastat tagasi ja nende eludes ei ole ühtegi sellist ühisosa, mille tõttu peaks hageja kostja kirjeldatud käitumist taluma või üleüldse kostjaga suhtlema. 1.4 Hageja pildi ja „varganäo“ tekstiga postkaartide saatmisega apteekidesse sekkus kostja hageja majandus- ja kutsetegevusse, sest neid, ebakohast väärtushinnangut sisalduvaid postkaarte nägid mitmed isikud – postitöötajad, kaubanduskeskuste infoleti töötajad ja ka apteekide töötajad. Samuti saab sekkumiseks pidada Facebooki piltide juures olevaid kommentaare hageja ametitegevusele. Lisaks on kostja korduvalt ähvardanud, et avaldab peagi raamatu, kus toob esile veel sarnaseid, ebaõigeid ja au teotavaid väiteid hageja kohta. 1.5 Inimese nimetamine kaabakaks, varganäoks, kriminaaliks ja kasutades inimese suunal muid äärmiselt negatiivse tooniga sõnu, loob temast negatiivse kuvandi kui isikust, kes ei ole usaldusväärne ja kellelt võib oodata õigusvastaseid tegusid. Midagi sellist ei ole hagejale omane ja just sel põhjustel ei ole ka politsei ühtegi kostja vastavasisulist avaldust menetlusse võtnud. Seega on väära negatiivse kuvandi loomine hagejast õigusvastane. Saates hageja kui apteeke haldava ettevõtte osaniku ja juhatuse liikme apteekide asukohta postkaardi, millel on peal tema nägu ja all kirjas „varganägu“, kahjustas kostja hagejat ning tema majandus- ja kutsetegevust. Selline väärtushinnang on avaldatud põhjendamatult, see ei põhine faktilistel asjaoludel. 1.6 Kostja on ebaseaduslikult avaldanud hageja isikuandmeid. Kostjal ei ole õigust kasutada ja avalikustada hageja isikuandmeid ilma hageja nõusolekuta. Hageja ei ole poliitik ega muu avaliku elu tegelane vaid tavainimene, mis tähendab, et hageja eraelu puutumatusse sekkumise lävi on eriti kõrge ja sekkumine peab olema tingitud kaalukast põhjusest ja olulisest avalikust huvist. Samas ei ole kostja ajakirjanik ja kostja Facebooki lehel tehtud postitused ei ole kindlasti kantud avalikust huvist. Seega on kostja tegevus lisaks muute seadusesätete rikkumisele vastuolus ka IKS §-ga 4 ja kostja on ebaseaduslikult töödelnud hageja isikuandmeid. 1.7 Hagejal on õigus nõuda kostjalt õigusvastase tegevuse lõpetamist ja abinõude kohaldamist. Kostja on korduvalt rikkunud hageja isiklikke õigusi ja sekkunud tema majandus- ja kutsetegevusse. Kostja kirjad sisaldavad ähvardusi hageja elule ja viiteid hagejale kehavigastuste tekitamisele ja tervise kahjustamisele. Korduv viide raamatu avaldamisele, mis sisaldaks taaskord valeväiteid ja ebakohaseid väärtushinnangudi hageja kohta, on oma sisult
2-21-13237 ähvardus jätkuvalt rikkuda hageja isiklikke õigusi ja sekkuda tema majandus- ja kutsetegevusse. Hagejal on põhjust karta rikkumiste jätkumist ja süvenemist, sest hoolimata nõudest rikkumised lõpetada on kostja hoopis veel intensiivsemalt hakanud postitama oma Facebooki kontole pilti hagejast. Lisaks on kostja saatnud postkaardi, kus viitab, et
1.septembril 2021 toimub „Suur Klaarimine“. Piltide postitamine ei kanna muud eesmärki, kui hageja eraelu häirimine ehk tegemist on hageja kiusamisega ja vaimse vägivalla kasutamisega. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja veel raamatut avaldanud, kuid kostja on sellele korduvalt viidanud ja hagejal on põhjust uskuda selle täideviimist. 1.8 Lähtudes eelnevast taotleb hageja, et kostja lõpetaks hageja isiklike õiguste rikkumise ja majandustegevusse sekkumise. Selleks tuleb kostja suhtes rakendada suhtlemiskeeldu, lähenemiskeeldu ja liikumispiirangut. Hageja on seisukohal, et igaühel on õigus elada häirimatult ja turvaliselt. Keegi ei pea tundma hirmu ahistamise, ähvardamise või vägivalla tõttu. Hageja taotleb lähenemiskeelu kohaldamist, mille kohaselt oleks kostjal keelatud olla hagejale lähemal kui 300 meetrit; liikumispiirangu kohaldamist selliselt, et kostjal keelataks viibida hageja kodus ning hageja ettevõtluse asukohtades; suhtlemiskeelu kohaldamist, mille kohaselt oleks kostjal keelatud igasugune suhtlus hagejaga telefoni, kirja ja muude sidekanalite vahendusel. Samuti oleks kostjal keelatud hageja otsejoones sugulaste (PKS § 80 lg 1) kasutamine kostja poolt hagejaga suhtlemiseks ehk hagejaga suhtlemine hageja ema ja poolte ühiste laste vahendusel. Eelkirjeldatud abinõud võimaldaksid ära hoida hageja isikuõiguste jätkuvat rikkumist ja jätkuvat sekkumist hageja majandustegevusse ja ei oma ebaproportsionaalselt suurt mõju kostjale. Pooltel ei ole otsest vajadust omavahel suhelda ning kostja kasutab suhtlemist ainult hageja kiusamiseks, mis tähendab, et ka suhtlemispiirang on proportsionaalne. Suhtluspiirang ei takistaks kuidagi kostja ja poolte ühiste, täisealiste laste suhtlust muudel teemadel, kui hagejale sõnumite edastamine.
2.Hageja esitas taotluse ka esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kostja kohtu nõudele vaatamata enda seisukohta esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse kohta ei esitanud. Kohus kohaldas esialgset õiguskaitset 31. augustil 2021. Kostja vastus hagiavaldusele
3.Kostja vaidles 16. detsembril 2021 esitatud vastuses hagiavaldusele vastu. Kostja vaidlustas kohtualluvuse ning soovis asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja nõue on „pastakast väljaimetud“. Hageja on tõlgendanud kostja tegemisi mingis ainult talle mõistetavast seisukohast. Kosta soovib kasutada mitmeid tunnistajaid ja rohkelt dokumente. Dokumendid on valdavalt saksakeelsed ja pärinevad kahest paralleelsest kohtuasjast, mis olid aktiivsed kuus aastat tagasi. Poolte ühisvara jagamise notariaalses lepingus on asjade hinnad märgitud odavamad, kui need tegelikult olid. Selle lepingu järgi sai kostja laevamudeli pudelis, 70VHS kassetti ja paarsada CD, mis oli vist 2/3 kogu kogusest. Ülejäänud vallasvara läks hagejale. See on üks põhjustest, miks hagejat võib hellitusnimega „Varganägu“ kutsuda. Hageja esitatud taotlused on jaburad, kuid mõistetavad, kui arvestada, et hageja on siiani pääsenud vastutusest. Kostja suhtes pandi 1999. aastal toime kuritegu, mis ei aegu ning kostja on ammu kahtlustanud hageja seotust ka selle kuriteoga. Kostja esitas taotluse üle kuulata tunnistajad E. P. , C. E. , M. K. ja L. A. . Kostja soovib esitada ka vastuhagi, kuid piiratud finants- ja ajaressurss ei võimalda hetkel seda teha. Samuti kahtleb kostja sügavalt Eesti Vabariigi õigussüsteemis. 3.1 16. veebruaril 2022. a menetlusdokumendis lisas kostja, et hageja ei ole tema huviorbiidis, sest kostja huvi on suhelda oma lastega. Funktsionaalne lugemisoskus jätab soovida nii hagejal kui tema esindajal. Kui lugeda kostja saadetud kirju, siis saab aru, mis on kostja soov. Võimalik,
2-21-13237 et hageja kognitiivsest dissonantsist tulenevalt on tema põhimureks raha. Ta võib oma „reaalsuses“ edasi elada, kuid lõppema peab tema, kui mitte kriminaalne, siis vaimselt nihkes tegevus. Hageja seisukoht kostja vastusele
4.Tsiviilasi allub Eesti kohtule ja tuleb lahendada Eestis. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
12.detsembri 2012. a määrus (EL) nr 1215/2012 reguleerib kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 7 lg 2 kohaselt isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. Kostja on Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Saksamaal, kuid hagiavalduse aluseks olevad kostja tegevused on seotud Eestiga. 4.1 Poolte ühisvara lepingu kohaselt jagati ühisvara selliselt, et hageja lahusvaraks jäi 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnistust asukohaga XXX. Mõttelise osa väärtuseks hinnati 350 000 krooni. Lisaks jäi hageja lahusvaraks enamus ühisvara lepingu lisaks olevast vallasvarast, mis oli peamiselt elumaja sisustus ja mille väärtuseks hinnati 234 200 krooni (maha on arvestatud vallasvara väärtus, mis jäi kostjale). Kostja lahusvaraks jäi teine osa ehk 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnistust. Mõttelise osa väärtuseks hinnati 350 000 krooni. Lisaks jäi kostja lahusvaraks OÜ Kalibo osa nimiväärtusega 1 115 000 krooni ja OÜ Kalibo Holding osa nimiväärtusega 40 200 krooni. Lisaks mõningad esemed vallasvarast, väärtusega 14 500 krooni. Lepingus hinnati ettevõtete väärtuseks nende nimiväärtus. Pooled leppisid kokku kinnistu kasutuskorras, mille kohaselt kinnistul asuvat väiksemat maja ja maad 2 meetri ulatuses ümber nimetatud maja kasutas ja valdas kostja. Ühisvara jagamise tulemusena sai kostja vara väärtusega 97 126 eurot 53 senti. Hageja sai vara väärtusega 37 337 eurot 19 senti. Hageja sai ühisvara tulemusena ligi kolm korda väiksema väärtusega vara kui kostja. Kostja suhtes kuulutati välja eraisiku pankrot, mistõttu läks kostja osa kinnistust pankrotimenetluse raames müüki. Selleks, et hageja ei peaks kinnistut jagama võõraste inimestega, taotles ta pangast laenu ning ostis kostja osa kinnistust välja. 4.2 Kriminaalmenetlus kostja avalduse alusel hageja vastu jäi algatamata aluse puudumise tõttu. Politsei poolt saadetud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise kohaselt süüdistas kostja kolme isikut ja hagejat 231 untsi kulla omastamises. Teatisest selgub, et hageja väidetav süü asjas oli selles, et hageja ei olnud lahutusega päri ja tahtis kostja vara endale. Teatises on selgelt öeldud, et kostja poolt esitatud avalduses ei ole küllaldaselt andmeid, et ükski kostja poolt süüdistatavatest isikutest oleks toime pannud KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega on politsei asjaolusid uurinud ja tuvastanud, et hagejal ei ole süüd võimaliku kostjale tekkinud kahju tekkimise osas ja kostjal ei ole õigust nimetada hagejat „varganäoks". 4.3 Hageja avaldas õiguspäraselt Saksamaal toimunud kohtumenetluse raames infot kostja kohta. Kostja väidab, et hageja on „kaabakas“, sest hageja andis nimetatud kohtumenetluses infot, et poolte abielu ajal esines perevägivalda. Märkimist väärib, et kostja ei eita, et perevägivald esines, vaid tema etteheide hagejale on, et hageja seda tõepärast infot jagas. Kostja on otsustanud hagejat omavoliliselt ja õigusvastaselt karistada selle eest, et hageja julges rääkida nende peres esinenud perevägivallast. 4.4 Hageja on 21. aprilli 2022. a menetlusdokumendis esile toonud, et 24. oktoobril 2021 avaldas kostja oma Facebooki lehel järjekordselt hageja pildi. Kostja avaldas hageja pildi
2-21-13237 hoolimata sellest, et Tartu Maakohtu 31. augusti 2021. a kohtumäärusega rahuldati hageja taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Kohtu eelmenetlus
5.Kohus jättis 22. märtsil 2022 rahuldamata kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Kohus andis kostjale tähtaja esitada enda väiteid kinnitavad tõendid. Kohus korraldas 15. juunil 2022 kohtuistungi.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et K. K. a hagi A. K. vastu on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Hageja on esitanud hagi isiklike õiguste rikkumise ja majandustegevusse sekkumise lõpetamise nõudes. Samuti palub hageja kohaldada lähenemiskeeldu ja suhtluskeeldu.
7.Hageja nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg-ga 1 ja VÕS § 1055. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4). VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus peab tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ja lg 2). Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
8.VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on korduvalt rikkunud eeltoodud sätteid. Kostja on teotanud hageja au, sealhulgas ebakohaste väärtushinnangutega ja avaldanud ebaõigeid andmeid esitades muu hulgas väiteid, et hageja on varas või sidudes teda meelevaldselt Autorollo skandaaliga. 2019. aasta aprillis saatis kostja hageja emale kirja, kus muu hulgas oli info, et kostja on hageja vastu esitanud avalduse politseisse, kuid seda ei võetud menetlusse ning väide, et kostjal on valmis raamat, mis aitavat olukorda lahendada. Kirja lõpus oli lause: „Teie tütrel on aega 12.05.2019. kui ma selleks ajaks temalt kirjalikku ülestunnistust ei saa, on see märgiks et mul edasiseks vabad käed on.“ (tl 11). 2019. aastal on kostja loonud avaliku Facebooki lehe nimega „Kaabakas, Lurjus ja Goebels“ (tl 12). Lehe informatsiooniks on märgitud „vägivaldsed naised“ ning 16. oktoobril 2019 on lehel avalikustatud hageja pilt pealkirjaga „Saage tuttavaks: Kodanik K. Kaabakas“. 20. juulil 2020 saatis kostja hagejale ja tema emale kirja, mis oli adresseeritud „pr Kaabakas“ ja mille sisuks oli „Palun tagastada minult varastatud esemed ja raha.“ (tl 13). 14. veebruaril 2021 saatis kostja apteekidesse postkaardid, mille peal oli hageja
2-21-13237 nägu ja alla kirjutatud „varganägu“ (tl 14, 41). 2021. aasta märtsis saatis kostja hageja emale järjekordse kirja, milles väitis, et hageja on kriminaal, lisaks mainis juba teist korda, et on valmis kirjutanud raamatu, mis sisaldab erinevaid ebakohaseid väiteid ja valesid fakte hageja kohta. Kiri sisaldas taaskord ähvardust hageja elule: „See seest mädanev tegelane lõpetab oma salasitasahitamise. Võimalik, et pärast seda, kui auto on temast üle rollonud ...“. Samuti sisaldas kiri viidet, et kostja plaanib veel rohkem hageja laimamiseks avalikkust kasutada: „kas Te tõesti tahate, et avalikkus sellele probleemile lahenduse leiab? Kuna muud variandid on läbiproovitud ja need ei toimi, lähen selle SSS’i looga avalikkuse ette...“. (tl 15-16). Hageja on esile toonud, et kostja isiklikul Facebooki kontol on viimase aasta jooksul kuni hagi esitamiseni avalikustatud vähemalt 36 korral pilt hagejast. Paljude piltide juures on kas solvav või valeväide, mitmel korral on pildi juures viidatud kui „Autorollo farmatseudile“. Samuti on piltide juures viiteid hageja majandustegevusele ehk apteegipidamisele, näiteks 17. aprillil 2021 avalikustatud pildi juures on tekst: „Elva, Valga ja Otepää inimesed saate kergendust, kui ravimid minu käest ostate... kui ei aita, tuleb rohkem ravimeid osta... kõik ju teavad, et üks süst toob vabaduse tagasi...“. (tl 23). 22. aprilli 2021 pildi juurest on tekst „Elva kitsekasvataja annab teada, et tema ei ajanud tablette segamini... ja et tema ei vastuta rohtude võtmise või võtmata jätmise eest...“. (tl 24 pöördel). 27. aprillil 2021 avaldatud pildi juures on tekst „Täna on Elva kitsekasvataja peres tähtis sündmus... seepärast on kõik teenused ja tooted 25 + 5% odavamad...“ (tl 26 pöördel). 18. augustil 2021 jõudis hageja emale postkaart järgmise, ähvardava tekstiga kiri: „loodab, et kõik on valmis 01.09.21. toimuvaks Suureks Klaarimiseks. Külalisi saabub rohkelt, nii lähedalt, kui kaugelt. Kohtumisel tuleb teha kõik, et A. ka edaspidi ei saaks oma lastega suhelda! Elagu XXX!!!“ (tl 44).
9.Hageja selgitab, et ta ei ole kunagi kostjalt midagi varastanud, poolte ühisvara jagati notariaalselt, samuti ei ole hagejal isiklikku kokkupuudet nö Autorollo skandaali osalistega. Oma väite kinnitamiseks on hageja esitanud poolte ühisvara jagamise ja asjaõiguslepingu (tl 78-82), millest nähtub, et pooled on ühisvara jaganud kokkuleppel. Ühisvara jagamise lepingu kohaselt jagati ühisvara selliselt, et hageja lahusvaraks jäi 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnistust XXX väärtusega 350 000 eesti krooni (22 369 eurot). Hagejale jäi ka vallasvara väärtusega 234 200 eesti krooni (14 968 eurot). Kostjale jäi samast kinnistust 1⁄2 samasuure väärtusega, lisaks sai kostja OÜ Kalibo osa nimiväärtusega 1 115 000 eesti krooni (71 264 eurot) ja OÜ Kalibo Holding nimiväärtusega 40 200 krooni (2569 eurot), lisaks sai kostja vallasvara väärtusega 14 500 krooni (926 eurot). Hageja toob esile, et ühisvara jagamise tulemusena sai kostja 97 123 eurot 53 senti, aga hageja sai vara väärtusega 37 337 eurot 19 senti. Kuivõrd poolte ühisvara jagati kokkuleppel ning kostja sai ühisvara tulemusena suurema osa, ei ole kuidagi põhjendatud hageja nimetamine „varganäoks“. Ka kostja hinnangul aegumatu kriminaalasja algatamine, ei võimalda hagejat nimetada „varganäoks“. Kriminaalmenetlust (kriminaalasjas nr XXX) ei alustatud sel põhusel, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudus alus. Hageja kohtule esitatud teatisest nähtub, et kriminaalmenetlus on alustamata jäetud seetõttu, et kostja esitatud avalduses ei ole küllaldaselt andmeid, et ükski kostja poolt esitatud süüdistavatest isikutest oles toime pannud KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, mitte seetõttu, et väidetav kuritegu oleks aegunud kriminaalmenetluse alustamise ajaks (tl 95). Seetõttu nõustub kohus, et tegemist on otseste valeväidetega ning need sisaldavad ebakohaseid väärtushinnanguid. Kohtu hinnangul on kostja avaldatu väärtushinnang, mitte faktiväide.
10.Kohus selgitab, et isiklike õiguste rikkumine on VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamisega. Kohtupraktikas eristatakse kahte au teotamise koosseisu: 1) au teotava ehk ebakohase väärtushinnangu avaldamist (VÕS § 1046 lg 1) ning 2) au teotava tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamist
2-21-13237 (VÕS § 1047 lg 2) (vt Riigikohtu 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (Riigikohtu 31. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10 ja 11). Kohus selgitab, et väärtushinnang on eeldatavasti ebakohane, kui: a) see on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel; b) see põhineb küll teistel andmetel, kuid on oma sisult põhjendamatult negatiivne; c) jäetakse petlik mulje, et avaldajale on teada mingid asjaolud, millel väärtushinnang põhineb; d) väärtushinnang võib olla ebakohane ka üksnes oma väljendusviisi tõttu, nt on eeldatavasti õigusvastane isiku sõimamine avalikuse ees; d) isik, kelle koha väärtushinnang avaldati ei ole andnud selleks põhjust, st avaldajal ei ole mõistlikku õigustust adressaati avalikuse ees negatiivselt kajastada. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada.
11.Kohus on seisukohal, et kostja on õigustamatult kasutanud hageja nime ja kujutist, esiteks sellega, kui lõi Facebooki lehekülje nimega „Kaabakas, Lurjus ja Goebels“, kus kajastab hageja isikuandmeid. Teiseks sellega, et on korduvalt, vähemalt 36 korral, avaldanud fotosid hagejast oma isiklikul Facebooki lehel. Ka on kostja õigustamatult kasutanud hageja nime ja kujutist sellega, kui saatis kahel korral avalikud postkaardid apteekidesse, millel oli peal pilt hagejast ja all sõna „varganägu“. Inimese nimetamine kaabakaks, varganäoks, kriminaaliks ja kasutades inimese suunal muid äärmiselt negatiivse tooniga sõnu, loob temast negatiivse kuvandi kui isikust, kes ei ole usaldusväärne ja kellelt võib oodata õigusvastaseid tegusid.
12.Hagiavaldusest nähtub, et kostja on korduvalt ähvardanud, et avaldab peagi raamatu, kus toob esile veel sarnaseid, ebaõigeid ja au teotavaid väiteid hageja kohta. Kohtuistungil kostja ei eitanud, et tal on plaan raamat välja anda. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja veel raamatut avaldanud, kuid kostja on sellele korduvalt viidanud ja hagejal on põhjust uskuda selle täideviimist. Raamatu välja andmise kohta selgitas kostja kohtuistungil: „Kui ma raamatuga välja tuleksin, siis see ei oleks temast vaid see on minuga seotud ja teistest asjadest. Sellest ei saa midagi parata, et mingi periood me olime koos.“ (tl 131 pöördel). Kohus nõustub hagejaga selles, et kostjal tuleb keelata mis tahes info või kommentaaride avaldamine hageja kohta kostja avaldatavas raamatus või mis tahes muud väljaandes või infokanalis.
13.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Hageja pildi ja „varganäo“ tekstiga postkaartide saatmisega apteekidesse sekkus kostja hageja majandus- ja kutsetegevusse. Ebakohast väärtushinnangut sisalduvaid postkaarte nägid nii postitöötajad, kaubanduskeskuste infoleti töötajad ja ka apteekide töötajad. Ka Facebooki piltide juures olevaid kommentaare saab pidada sekkumiseks hageja ametitegevusse. Saates hageja kui apteeke haldava ettevõtte osaniku ja juhatuse liikme apteekide asukohta postkaardi, millel on peal tema nägu ja all kirjas „varganägu“, kahjustas kostja hagejat ning tema majandus- ja kutsetegevust. Selline väärtushinnang on avaldatud põhjendamatult, see ei põhine faktilistel asjaoludel.
14.Kohus on seisukohal, et kostja on korduvalt rikkunud hageja isiklikke õigusi ja sekkunud tema majandus- ja kutsetegevusse. Kostja kirjad sisaldavad ähvardusi hageja elule ja viiteid hagejale kehavigastuste tekitamisele ja tervise kahjustamisele. Korduv viide raamatu
2-21-13237 avaldamisele, mis võib sisaldada jällegi valeväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid hageja kohta, on oma sisult ähvardus jätkuvalt rikkuda hageja isiklikke õigusi ja sekkuda tema majandus- ja kutsetegevusse. Hageja on esile toonud, et tal on põhjust karta rikkumiste jätkumist ja süvenemist. Lisaks on kostja saatnud postkaardi, kus viitab, et 1. septembril 2021 toimub „Suur Klaarimine“. Kostja ei osanud kohtuistungil selgitada enda tegude tagamaid arusaadaval viisil. Seega nõustub kohus hagejaga, et piltide postitamise eesmärgiks on hageja eraelu häirimine.
15.Hageja taotleb kostja suhtes suhtlemiskeeldu, lähenemiskeeldu ja liikumispiirangut. TsMS § 544 lg 1 kohaselt kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg 1 teise lause kohaselt võib kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõtte kohaselt ei pea õigusrikkumine olema toime pandud, vaid piisab ka sellest, kui isiku senine käitumine annab alust arvata, et ta tulevikus võib rikkuda avaldaja isikuõigusi. Lähenemiskeeld võib lisaks füüsilise lähenemise keelule hõlmata ka muid tingimusi, sh keeldu kaitstava isikuga suhelda nii telefoni kui ka muude sidekanalite vahendusel. Kohtul on lähenemiskeelu või muude kaitseabinõude seadmise asjade lahendamisel lai diskretsiooniõigus ja seepärast võib abinõude seadmise avalduse ka osaliselt rahuldada või määrata avaldaja poolt taotletud meetmega võrreldes teistsuguse sisu või ajalise ja ruumilise ulatusega meetme. Riigikohus on 5. novembri 2014 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14 selgitanud, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile.
16.Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sätte sõnastusest, et teises lauses sisalduva lähenemiskeelu rakendamise taotluse nõudenormi kohaldamise eelduseks on ka esimeses lauses märgitud asjaolude olemasolu st, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Kahju õigusvastase tekitamise ähvarduse hindamisel tuleb normi tõlgendamisel lähtuda selle kaitse eesmärgist. Avalduse lahendamiseks tuleb tuvastatud asjaolude põhjal jõuda järeldusele, kui suur on risk, et lähenemiskeeldu taotleva isiku jaoks võib esineda kahju tekitaja poolt tegelik oht. Õiguste rikkumine peab olema kestev või peab olema oht selle esmakordseks või korduvaks toimepanemiseks. Kohus kordab, et lähenemiskeeldu kohaldades peab arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Kohtu hinnangul on hageja kohtule põhistanud, et kostja käitumisest lähtub temale tõepoolest tajutav oht või ähvardused. Igaühel on õigus elada häirimatult ja turvaliselt. Keegi ei pea tundma hirmu ahistamise, ähvardamise või vägivalla tõttu.
2-21-13237
17.Kohtuistungil selgitas kostja, et tema jaoks on hagejaga lahendamata teema see, et kosta ei saa oma laste ja lastelastega suhelda. Kostja selgitas kohtule: „Minu soov on suhelda laste ja lastelastega ja et nad suhtleksid ka minu poolsete vanavanematega.“ (tl 130). Hageja õiguste rikkumise kohta selgitas kosta: „Ma tahan lihtsalt lastega suhelda. See Facebook’is pildid, ei olnud ekstra mõeldud proua K. a mõjutamiseks. See oli rohkem huumoriks. Kui neid postitusi lugeda, siis see oli ju ajakohane. Käis kõva vaktsineerimise kampaania.“ Ja edasi selgitas kostja: „Proua K. on loonud oma legendi ja oma reaalsuse, mis ei vasta tõele. Minu poolt saadetud kaardil oli konkreetselt kirjas see, mida mina asjast arvan. See vastab tõele, minu poolt vaadatuna vähemalt.“ Kohtu küsimusele, kas kosta otsis üksnes hagejaga kontakti vastas kostja: „Kuidas sellise inimesega kontakti saada? Kohtu kaudu jne, aga raha mul polnud ja siis ma jah tuletasin meelde. Piltlikult ma hüüdsin: „hallo (lehvitab), proua K., varganägu.“ Tuletasin ennast meelde.“ (tl 132).
18.See, et kostja siiski täies ulatuses ei mõista enda tegevuse tagajärgi ilmneb ka 22. juunil 2022 kohtule esitatud vastuväidetes menetluskuludele. Kostja kirjutab: „Kostja on kogu täisealise elu pidanud maksma hageja soovide ja kulutuste eest. Kooselu ajal täielikult ja peale kooselu kaudselt. Kui hageja ei ole kriminaal siis kannatab hageja tugevalt kognitiivse dissonantsi all.“ Mis aga viitab üheselt sellele, et kostja soovib siiski hageja eraellu sekkuda, andes hageja kohta hinnanguid ning selgitus, et tema käitumise taga on üksnes soov enda täisealiste lastega suhelda, oli kohtule kohtuistungil esitatud olukorra ilustamiseks.
19.Hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et kostja on juba pikemat aega sekkunud intensiivselt hageja eraellu ja rikkunud tema isiklikke õigusi. Kostja on ähvardanud hageja elu ja tervise kahjustamist ning eraellu ning majandustegevusse sekkumise veelgi intensiivsemat riivet, ähvardades avaldada raamatu ja viidanud „Suurele Klaarimisele“, mis peaks toimuma
1.septembril 2021. Hageja elab pidevas hirmus, et mida kostja järgmisena ette võtab. Hageja taotleb lähenemiskeelu kohaldamist, mille kohaselt oleks kostjal keelatud olla hagejale lähemal kui 300 meetrit; liikumispiirangu kohaldamist selliselt, et kostjal keelataks viibida hageja kodus ning hageja ettevõtluse asukohtades; suhtlemiskeelu kohaldamist, mille kohaselt oleks kostjal keelatud igasugune suhtlus hagejaga telefoni, kirja ja muude sidekanalite vahendusel. Samuti oleks kostjal keelatud hageja otsejoones sugulaste kasutamine kostja poolt hagejaga suhtlemiseks ehk hagejaga suhtlemine hageja ema ja poolte ühiste laste vahendusel. Kohus nõustub hagejaga selles, et nimetatud nõuded on põhjendatud. Eelkirjeldatud abinõud võimaldaksid ära hoida hageja isikuõiguste jätkuvat rikkumist ja jätkuvat sekkumist hageja majandustegevusse ja ei oma ebaproportsionaalselt suurt mõju kostjale. Kohus märgib, et kuivõrd pooled elavad pikemat aega lahus ja neil ei ole ühiseid alaealisi lapsi, ei ole neil otsest vajadust omavahel suhelda. Kostja kasutab suhtlemist ainult hageja kiusamiseks, mistõttu on ka suhtlemispiirang on proportsionaalne. Suhtluspiirang ei takistaks kuidagi kostja ja poolte ühiste, täisealiste laste suhtlust muudel teemadel, kui hagejale sõnumite edastamine. Lähenemiskeeld võib kaitstava isiku kõrval laieneda ka teatud paikadele, mis on kaitstava isikuga tihedalt seotud (nt isiku elu-, õppimis- või töökoht, tavapärane liikumistee vmt). Samuti võib lähenemiskeeld lisaks füüsilise lähenemise keelule hõlmata ka muid tingimusi, näiteks keeldu kaitstava isikuga suhelda (sh telefoni või muude sidekanalite vahendusel või kirja teel). Eelkirjeldatud abinõude rakendamine ei ole liiga intensiivne kostja suhtes, sest kostja püsiv elukoht on Saksamaal, mis tähendab, et tema igapäevased tegevused ei oleks kuidagi lähenemiskeelust, liikumispiirangust ja suhtlemiskeelust piiratud, kuid hagejale võimaldaks see olulist turvatunnet, et juhul kui kostja otsustab Eestisse tulla, oleks tal keeld hagejale ja temaga seotud kohtadele läheneda.
2-21-13237
20.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ükski kosta esitatud vastuväidetest ei selgita arusaadavalt tema tegevuse tagamaid ega lükka ümber hageja nõudeid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
22.Hageja esitas 15. juunil 2022 menetluskulude nimekirja, milles taotles kostjalt välja mõista 4028 eurot, millest riigilõiv on 550 eurot. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta. Riigilõivu maksmise kohustus ning suurus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
23.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
25.Hageja lepinguline esindaja advokaat Liina Männiste-Tordik osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 111 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja ajamisega. Hageja palub kohtul määrata, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnihind 111 eurot on põhjendatud. Samuti on põhjendatud õigusabi osutamisele kulunud aeg 31 tundi 20 minutit (nimekirjas väljatoodule lisaks 45 minutit seoses kohtuistungil osalemisega). Õigusabikulu suurus vastab tervikuna käesoleva tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kostja pole hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid esitanud.
26.TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel
2-21-13237 tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et nõuab menetluskulusid ilma käibemaksuta. Õigusabikulud 3 478 eurot (111 eurot x 31 tundi 20 minutit) tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks järelikult 4028 eurot (õigusabikulud 3478 eurot + riigilõiv 550 eurot).
27.Kooskõlas hageja taotlusega ning vastavuses TsMS § 177 lõikega 4 tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 4028 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.