(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 10.08.2022.a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-138536
Kohtuasi
Pärnu linn, A.H. Tammsaare pst 36 korteriühistu avaldus X vastu 1266,47 euro ja viiviste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21.09.2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Pärnu linn, A.H. Tammsaare pst 36 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Pärnu linn, A.H. Tammsaare pst 36 korteriühistu (registrikood 80009956, aadress A.H. Tammsaare pst 36, Pärnu linn, Pärnu maakond), lepinguline esindaja Jelena Smorodina (epost:XXX) Puudutatud isik (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Eduard Kakko (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 21.09.2021.a määrus jätta muutmata.
2.Pärnu linn, A.H. Tammsaare pst 36 korteriühistu määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta Pärnu linn, A.H. Tammsaare pst 36 korteriühistu kanda. Jätta menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-20-138536 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Pärnu linn, A. H. Tammsaare pst 36 korteriühistu (avaldaja) esitas 19.10.2020.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult X (puudutatud isik) 1294,61 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 26.10.2020.a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 06.11.2020.a e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik X esitas 16.11.2020.a avaldaja nõudele vastuväite. 26.11.2020.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond maksekäsu kiirmenetluse ja andis Pärnu linn, A. H. Tammsaare pst 36 korteriühistu nõude X vastu 1294,61 euro saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Avaldaja esitas 14.12.2020.a Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlgnevuse 1266,74 eurot, viivised 8% aastas põhivõlgnevuselt 1266,74 eurot perioodi 20.05.2020.a-13.12.2020.a (208 päeva) eest summas 57,59 eurot ja edasiulatuvalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni võla täieliku tasumiseni.
2.1.Avalduse kohaselt on Pärnu linnas A.H.Tammsaare pst 36 majas 02.10.1997.a moodustatud korteriühistu, mille liikmeks on asjast puudutatud isik alates korteriomandi nr 20 omanikuks saamisest ehk alates 09.12.2008.a. Korteriühistu kehtiv põhikiri kinnitati 18.06.2019.a üldkoosoleku otsusega.
2.2.10.05.2001.a toimunud korteriühistu üldkoosolekul otsustati terve maja torude süsteem rekonstrueerida ja vahetada. Raha koguti võrdselt korterite vahel. Korterite nr 17, 20, 26, 29 omanikud, korteriühistu ja töövõtja OÜ Kiwi Ehitus leppisid aga kokku, et ei soovi torude vahetust. Nende poolt seni sissemakstud torude remondi raha maksti ühistu poolt omanikele tagasi. Püstikutorude avarii korral aga tasuvad nimetatud korterite omanikud kõik remondiks väljaminevad kulud. Korteri nr 20 tollane omanik Y allkirjastas eelnimetatud kokkuleppe 05.03.2002.a. Eelnimetatud kokkuleppe kohaselt tegi korteriühistu II trepikoja ühetoaliste korterite omanikele, sh asjast puudutatud isikule, sissemakstud torude remondiraha osas tasaarvestuse edaspidi nõutud majandamiskuludega.
2.3.11.03.2020.a avastati II trepikoja keldri osas kanalisatsiooni torus suur pragu ja üks tükk torust oli välja kukkunud ning külma- ja sooja vee torud olid läbi roostetanud ja metall oli murenenud, millest oleks iga hetk võinud tekkida veeuputus ja seetõttu tuli torud võimalikult kiiresti vahetada. Avaldaja arvates peavad teostatud remonditööde eest tasuma remonditud püstiku korteriomanikud, kes on 2002.aastal loobunud sama püstiku remonditööde tegemast ning saanud tagasi selleks remondiks kogutud raha. Ühistu teavitas viivitamatult teavitas korteriomanikku remonditööde vajadusest ning informeeris remonditööde käigust. Remonditööd teostas Danko Ehitus OÜ ja 17.04.2020.a remondiarve nr 165 summas 4990,07 eurot jagati korterite nr 17, 20, 23, 26 ja 29 vahel järgmiselt: korterid 17, 20 ja 23 igaüks 1266,74 eurot; korter nr 26 üksinda 978,74 eurot ja korter nr 29 üksinda 211,12 eurot.
2-20-138536
2.4.Nagu nähtub korteriühistu 29.06.2020.a üldkoosoleku protokollist, sai puudutatud isiku soov, et remondiarve oleks detailselt lahti kirjutatud (arve nr ja kuupäev, kauba soetaja, teenuse saaja, teenuse kirjeldus, kauba kogus ja hind, mitu trepikoda) protokolli kirja, kuid üldkoosolek ei ole otsustanud, et remondiarves peaks sisalduma eelnimetatud read. Otsust ei ole vaidlustatud. Küll aga kinnitati remonditööde maksumus ja selle nõudmine just sama püstiku korteriomanikelt 02.-09.05.2021.a toimunud üldkoosolekul. Vastava otsuse poolt hääletas 36 korteriomanikku 55-st.
2.5.Remonditööde summat 1266,74 eurot nõutakse puudutatud isikult alates 20.05.2020.a ehk arve nr 178 tasumise tähtajast. Vaatamata korduvatele nõudmistele ning korteriühistu selgitustele ei ole puudutatud isik käesoleva ajani tasunud oma osa remonditööde arvest. Avaldaja nõude aluseks ei ole korteriühistu ja korteriomanike, sh korteri nr 20 omaniku, vahel 2002.aasta märtsi kuus sõlmitud kokkulepe. Korteriühistu nõue põhineb korteriomanike kohustusest kanda majandamiskulud ja seda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi ka KrtS) § 40 lg 1 alusel. Puudutatud isiku seisukoht
3.Puudutatud isiku seisukoha kohaselt sai ta 17.03.2020.a avaldajalt kirja püstaku torude vahetamise kiire vajaduse kohta. Seda avariilist olukorda ei tutvustatud kellelegi asjaosalistest korteriomanikest. Samuti ei esitatud avariiolukorra kirjeldusega akti. Korteriomanikega midagi kokku ei lepitud, ka esitatud hinnapakkumistest ei teavitatud. Järgmine kiri tuli juba koos arvega. Keegi ei olnud teatanud võimalikest kulutustest ja töö teostamise ajast. Puudutatud isik tegi ühistu esimehele pöördumise, et selgitada, kuidas selline rahaline tulem kujunes ja palus maksekõlbulikku arvet. Arvel soovis puudutatud isik näha tehtud töid koos ajakulu ja tunnihinnaga, materjalide kulu ja maksumust jne. Arvet, töö vastuvõtmisakti ega avariiakti ei ole esitatud ka kohtumenetluse ajal. Vaidlusalusele tööle ei ole võimalik adekvaatset hinnangut anda, kuna puudub remonditööde kirjeldus ning materjalide kulu- ja hinnaarvestus. Teemat arutati ühistu 29.06.2020 üldkoosolekul, kus jäi ka teiste ühistu liikmete kinnitusel kõlama soov, et see arve kirjutataks lahti. Seda ettepanekut aga ei protokollitud ega täidetud. 02.-09.05.2021.a toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid puudutatud isik vaidlustanud ei ole. Puudutatud isikul on õigus keelduda kandmast kulusid, kui nende kandmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna tegemist on majanduskava välise summaga, tulnuks selle osas mitte ainult hääletada, vaid saavutada ka asjaosalistega kokkulepe. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus rahuldas 21.09.2021.a määrusega avaldaja avalduse osaliselt (resolutsiooni punkt 1), mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1266,74 eurot ning viivised nimetatud summalt alates 10.05.2021.a kuni summa tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras (resolutsiooni punkt 2); jättis rahuldamata avaldaja avalduse viivise nõudes ajavahemiku 20.05.2020.a–09.05.2021.a eest (resolutsiooni punkt 3), jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, v.a avaldaja menetluskulud summas 220 eurot, millise summa mõistis kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Maakohus määras, et nimetatud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni summa tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (resolutsiooni punkt 4).
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus KrtS § 34 lg-tele 1 ja 2, § 37 lg-tele 1 ja 2, § 40 lg-tele 1 ja 2 ning §-le 41.
2-20-138536
6.Käesolevas asjas esitatud asjaoludel puudub vaidlus selles, et märtsis 2020 avastatud avaldaja hallata oleva kortermaja 2. trepikoja torustiku avariilisus vajas kiiret sekkumist ja remonti. Sellist ootamatut olukorda reguleerib kohtu hinnangul KrtS § 37, mille lg 1 ja 2 koostoimes võib korteriühistu juhatus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid ka korteriomanike ja ühistu enda nõusolekuta, kui viivitamine tekitaks kaasomandi esemele olulist kahju.
7.Remondikulutuste kandmine käib üldjuhul KrtS § 40 lg 1 ja § 41 (eelkõige selle lg 1 p 4) läbi (ette)maksete tegemise majanduskava alusel vastavalt iga korteriomandi kaasomandi osa suurusele. Samas näeb KrtS 40 lg 2 ette erandi nimetatud põhimõttest järgmiselt: Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
8.Sellele põhimõttele vastab kohtu hinnangul avaldaja kehtiva põhikirja p 4.2.3.6., mille kohaselt on ühistu liige (milleks on seaduse järgi ka puudutatud isik korteriomanikuna) kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulude katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Elamu remondi puhul võetakse arvestuse aluseks üldkoosoleku otsus iga remondi kohta eraldi. Seega pidi ka kõnealuste remonttööde puhul nii selle lõppmaksumuse kui korteriomanike vahel jagamise aluseks olema vastu võetud üldkoosoleku otsus. Selle otsuseni jõudis avaldaja alles 02.-09.05.2021.a koosolekut kokku kutsumata korraldatud ühistu üldkoosolekul.
9.Varasemalt, 29.06.2020.a üldkoosolekul, oli päevakorra punkti 4 all kavas „2. trepikoja ühetoaliste korterite püstaku remondi selgitamine“. Samas ei võetud siis vastu ühtki otsust. Seda silmas pidades oli puudutatud isiku käitumine arve tasumisest keeldumisel ja KrtS § 40 lg 3 sätetele tuginemine igati põhjendatud. Nimetatud sätte kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Selgitused lakooniliselt koostatud Danko Ehitus OÜ arve nr 165 (kuupäev 17.04.2020.a) sisu ehk tehtud remonttööde materjalide ja tööde olemuse kohta on ühistu avanud alles käesoleva kohtumenetluse käigus (maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 19.10.2020.a, avaldus hagita menetluses 14.12.2020.a).
10.02.-09.05.2021.a ühistu üldkoosolekul võeti päevakorra p 6 all vastu otsus, mille kohaselt maksavad elamu 2.trepikoja püstiku remondi eest ühetoaliste korterite omanikud. Koosoleku kutses (mille tekst on kantud ka protokolli), on teemat täpsemalt avatud ning selgitatud, et: trepikoja ühetoaliste korterite veetorustiku vahetamine summas 4990,07 kinnitamine ja jagamine sama püstiku korterite vahel vastavalt tehtud tööde ulatuses. Püstiku remondi eest ei pea maksma terve maja remondifondist, kuna selle töö eest on tasunud kõik ülejäänud korteriomanikud võrdselt 2002. aastal. Koostoimes Danko Ehitus OÜ arvega nr 25, millelt nähtub ka remondiarve summa jagunemine korterite vahel, on otsus arusaadav ning pidi olema mõistetav ka puudutatud isikule. Kohus leidis, et puudutatud isikule pandud kulutuste nõue ei ole hea usu põhimõttega vastuolus ning puudub alus kahelda selles, et Danko Ehitus OÜ arvel näidatud töid ei tehtud, materjale ei kulutatud või oleks kulutused ülepaisutatud. Mis puutub 02.-09.05.2021.a üldkoosoleku otsuse võimalikku tühisusse, siis ei ole puudutatud isik oma
2-20-138536 vastuväidetes selliseid asjaolusid esile toonud. Kohus rahuldas avaldaja nõude vastavalt arvel nr 165 toodud jagunemisele ning mõistis puudutatud isikult välja 1266,74 eurot.
11.Rahalise kohustuse mittetäitmisel on õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 alusel, kusjuures viivist saab arvutada arvates selle kohustuse sissenõutavaks muutumisest (VÕS § 113 lg 1). Kuivõrd nõude aluseks on ülaltoodud põhjendustel 02.-09.05.2021.a üldkoosoleku otsus, siis ei pidanud kohus põhjendatuks määrata viivise tasumise algusaega 29.04.2020.a arve maksetähtajaga, vaid kõnealuse otsusega ehk alates 10.05.2021.a kuni nõude kohase täitmiseni.
12.Menetluskulude jaotamisel tugines kohus TsMS § 172 lg-le 1. Kuivõrd menetluses on 2 menetlusosalist ning kuni 02.-09.05.2021.a üldkoosoleku otsuseni ei olnud avaldaja nõudel õiguslikku alust (vajadust otsuse tegemiseks selgitas kohus ise), pidas kohus õiglaseks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a avalduselt tasutud riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulud ja kulud lepingulisele esindajale osas, mis tehti pärast kõnealuse otsuse tegemist (alus: TsMS § 138 lg 2 ja § 144), v.a 12.05.2021.a ärakuulamisega seonduv (ärakuulamine oli määratud varasemalt). Muus osas ei olnud avaldajal põhjust kulude kandmiseks. Kulude summa osas – riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot (TsMS § 144 p 7 viitega § 4842) ja arvel nr 50 märgitud esindaja tegevus kokku 150 eurot (19.05.2021.a menetlusdokumendi ja menetluskulude nimekirja koostamine, kokku 1,5 tundi) – ei olnud kohtul kahtlust, õigusabi tunnitasumäär ega toiminguteks kulutatud aeg ei ole ülemäärane. Kohus põhjendas menetluskulude osalist väljamõistmist puudutatud isikult sellega, et ka pärast kõnealust üldkoosoleku otsust ei soostunud puudutatud isik summat tasuma, samal ajal otsust teadlikult mitte vaidlustades. Seega on alus arvata, et ühistul tulnuks nõude maksmapanekuks kohtuteed alustada ka pärast 09.05.2021.a otsust. Määruskaebus
13.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4 osas, v.a puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõistetud 220 euro osas ning teha uus määrus, millega mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivis perioodi 20.05.2020.a -09.05.2021.a eest summas 98,40 eurot, jätta kõik menetluskulude puudutatud isiku kanda ning temalt avaldaja kasuks välja mõista lisaks menetluskulud summas 1400 eurot ning nendelt viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tulnuks jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus on alusetult asunud seisukohale, et enne korteriühistu 02.-09.05.2021 üldkoosoleku otsuse tegemist ei olnud avaldaja nõudel õiguslikku alust. Kuivõrd kohus pidas õiglaseks jätta võlgniku kanda need menetluskulud, mis on kantud korteriühistu poolt maksekäsu kiirmenetluses, mis oli algatatud korteriühistu avalduse alusel enne korteriühistu 02.-09.05.2021.a üldkoosoleku otsuse tegemist, siis on loogiline jätta ka hagita menetluses kantud menetluskulud täies ulatuses asjast puudutatud isiku kanda, seda enam, et põhinõude rahuldas kohus täies ulatuses.
15.Kohtumääruse põhjendamisel viitas maakohus korteriühistu kehtiva põhikirja punktile 4.2.3.6., mille kohaselt elamu remondi puhul võetakse arvestuse aluseks üldkoosoleku otsus iga remondi kohta eraldi. Maakohus jättis tähelepanuta, et otsus terve maja torude süsteemi rekonstrueerimiseks ja remondikulude jaotamiseks korteriomanike vahel oli võetud vastu juba 10.05.2001.a toimunud üldkoosolekul. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud korteriühistu 10.05.2001.a üldkoosoleku otsust ega 2020.aastal tehtud remondikulude jaotust korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi osa suurusele. Seetõttu 29.06.2020.a toimunud üldkoosolek ei ole
2-20-138536 pidanud vajalikuks teha II trepikoja ühetoaliste korterite kanalisatsioonipüstiku remondi kohta korduvat otsust. Korteriühistu 29.06.2020.a üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud. Võlgnik sai teada püstiku remondi vajadusest ning remondi tasumise kohustusest korteriühistu 17.03.2020.a kirjast.
16.Kohtu arvates võlgniku rahaline kohustus muutus sissenõutavaks alates korteriühistu 02.09.05.2021.a otsuse tegemisest. Kohus jättis tähelepanuta, et korteriühistu ei ole 02.09.05.2021.a teinud uut otsust või parandanud varem tehtud otsust, vaid kinnitanud korteriühistu üldkoosoleku otsuse 10.05.2001.a, 2002.aastal sõlmitud korteriomanike kokkuleppe ja Danko Ehituse 17.04.2020.a arve nr 165 alusel 2020.aasta aprilli kuus tehtud remondikulude jaotuse korteriomanike vahel. Seega korteriühistu nõue muutus sissenõutavaks korteriarve nr 178 tasumise tähtajast ehk alates 20.05.2020.a.
17.Vaidluse tekkimise momendist oli korteriühistu nõus remondikulude osade kaupa tasumisega, millest teatas võlgnikule enne kohtusse pöördumist, kuid tulemusteta korteriomanik loobus ka sellest võimalusest ega ole ise pakkunud midagi tekkinud vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Seetõttu oli korteriühistu sunnitud pöörduma kohtu poole. Kohtumenetluse käigus ei ole võlgnik tasunud teostatud remonditööde eest sentigi. Võlgnik viivitas tahtlikult remondikulude eest tasumisega ja peab viivised summas 98,40 eurot perioodi 20.05.2020.a -09.05.2021.a eest tasuma. Menetlusosaliste seisukohad
18.Puudutatud isik ei pidanud kaebust õigeks ning palus selle uus nõudeid mitte arvestada. Puudutatud isik on pärast otsuse saamist tasunud avaldajale vastavad summad. Puudutatud isik ei saanud vaidlustada 2001.a otsuseid, sest ostis korteri alles 2008.a. ning lepingus ei ole ühtegi viidet, mis seoks teda eelmiste korteriomanike võlgnevustega. Puudutatud isiku kahele pöördumisele ei vastatud, juhatuselt kolmandale pöördumisele saadud vastus ei pakkunud lahendust. Menetluse edasine käik
19.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega kohus jättis rahuldamata avaldaja avalduse viivise nõudes ajavahemiku 20.05.2020.a-09.05.2021.a eest ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasi kaebamata jõustunud tulenevalt TsMS § 466 lg-st 3.
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2-20-138536
22.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus tuvastas ebaõigesti avaldaja nõude sissenõutavaks muutumise aja.
23.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tugineb avaldaja sellele, et 11.03.2020.a avastati II trepikoja keldri osas kanalisatsiooni torus suur pragu, üks tükk torust oli välja kukkunud, külma- ja sooja vee torud olid läbi roostetanud, metall murenenud ning kuna sellest oleks iga hetk võinud tekkida veeuputus, tuli torud võimalikult kiiresti vahetada. Avaldaja on esile toonud ka selle, et kehtiv põhikiri kinnitati 18.06.2019.a üldkoosolekul. Põhikirja p 4.2.3.6. kohaselt võetakse elamu majandamise jooksvate kulude katteks maksete arvestamise aluseks elamu remondi puhul üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsus iga remondi kohta eraldi.
24.Arvestades avaldaja eelnimetatud põhikirjalist kokkulepet ning asjas esitatud avaldaja üldkoosoleku otsuseid, on maakohus õigesti järeldanud, et avaldaja nõude aluseks on 02.09.05.2021.a üldkoosoleku otsus, kuna sellest nähtuvalt on esmakordselt otsustatud konkreetse, 11.03.2020.a avastatud avariilise olukorraga seotud remonttööde maksumuse ja selle jagunemine korteriomanike, sh puudutatud isiku vahel.
25.Eelnevast tulenevalt ei ole avaldaja nõude aluseks avaldaja poolt viidatud varasem, so 10.05.2001.a üldkoosolekul vastu võetud otsus ega ka korteri nr 20 endise omaniku poolt 05.03.2002.a allkirjastatud kokkulepe ühistu juhatusega ning asjas ei oma tähtsust, et puudutatud isik ei ole avaldaja viidatud 2001.a ja 2020.a üldkoosolekute otsuseid vaidlustanud.
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa nõustuda seisukohaga, et avaldaja ei teinud 02.09.05.2021.a uut otsust ega parandanud varasemat otsust, kuna tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldaja liikmed oleksid varasemalt otsustanud, et Danko Ehituse 17.04.2020.a arvel nr 165 märgitud remonttöödega seotud kulud jaotatakse ainult II trepikoja püstikus asuvate 1-toaliste korterite omanike, sh puudutatud isiku vahel.
27.Kuivõrd avaldaja liikmed on konkreetset avariiolukorda likvideerivate remonttöödega seotud tööde maksumuse ja korteriomanike vahel jagamise aluseks oleva üldkoosoleku otsuseni jõudnud alles 02.-09.05.2021.a koosolekul, on maakohus õigesti järeldanud ka seda, et avaldaja nõue muutus puudutatud isiku vastu sissenõutavaks alates 10.05.2021.a, mitte puudutatud isikule arve nr 178 esitamisega 20.05.2020.a.
28.Võttes arvesse, et avaldajal puudus puudutatud isikule 20.05.2020.a arve nr 178 esitamisel õiguslik alus (so vastav üldkoosoleku otsus eelnimetatud remonttööde maksumuse jagamiseks korteriomanike, sh puudutatud isiku vahel), VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, on maakohus õigesti jätnud avaldaja viivisenõude perioodi 20.05.2020.a– 09.05.2021.a eest rahuldamata.
29.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga ka selles, et kõik menetluskulud tulnuks jätta puudutatud isiku kanda.
30.Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.12.2013.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18).
2-20-138536
31.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Arvestades avaldaja nõude tekkimise aega, milleks oli 02.-09.05.2021.a üldkoosolek, mitte puudutatud isikule arve nr 178 esitamise aeg 20.05.2020.a ning asjaolu, et maakohus ei rahuldanud kõiki avaldaja nõudeid, menetluses osales kaks menetlusosalist, jättis maakohus menetlusosaliste menetluskulud (v.a. avaldaja menetluskulud summas 220 eurot), õigesti TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.10.2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14).
32.Avaldaja põhinõude rahuldamine ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks, arvestades, et 02.-09.05.2021.a üldkoosoleku otsuseni jõudis avaldaja üksnes maakohtu selgituste tulemusena, olgugi, et avaldaja kehtiva põhikirja p 4.2.3.6. selgelt sätestab, et elamu remondi puhul võetakse arvestuse aluseks üldkoosoleku otsus iga remondi kohta eraldi ning kuni eelnimetatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseni oli puudutatud isikul seaduslik alus keelduda avaldaja esitatud arve tasumisest eelnimetatud avariilise olukorraga seotud remonttöid puudutavas osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
33.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt avaldaja kanda. Arvestades, et määruskaebusmenetluses ei ole puudutatud isik menetluskulude nimekirja esitanud, puuduvad kindlaks määratavad menetluskulud. Edasikaebeõigus
34.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 617 lg-st 1 ja § 178 lg-st 1 ning TsMS § 643 lg 4 alusel koosmõjus TsMS §-iga 659.