Virbus Unitis OÜ hagi Appoint Invest OÜ (pankrotis) vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks Appoint Invest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetluse liik
Kohtuistung 13.06.2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Virbus Unitis OÜ (registrikood 11980332, asukoht Pihelga tee 2, Suurupi küla, 76907 Harku vald, Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson (Advokaadibüroo Kasak & Lepikson, e-post: XXX) Kostja: Appoint Invest OÜ (pankrotis, registrikood 10491677), võlausaldajate üldkoosolekul valitud isik vandeadvokaat Toivo Viilup (e-post:XXX)
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
13.06.2022 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta hageja Virbus Unitis OÜ hagi Appoint Invest OÜ (pankrotis) vastu 01.03.2022 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks Appoint Invest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata.
2.Jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui
apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hagi kohaselt, mis esitati kohtule 11.03.2022, kuulutas Harju Maakohus 29.04.2021 kohtumäärusega välja Appoint Invest AS-i pankroti. Võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 30.11.2021, mille raames osutus tunnustatuks hageja nõue summas 1 200 000 eurot. Võlgniku võlausaldajad X OÜ ja X OÜ saatsid 23.12.2021 võlgniku pankrotihaldurile taotluse, milles nõudsid, et haldur vaataks uuesti läbi hageja, XOÜ ja X OÜ juba tunnustatud nõuded. Taotlejad heidavad pankrotihaldurile ette, et pankrotihaldur ei ole teavitanud taotlejaid nõuete kaitsmise koosolekust, vaid on avaldanud teate üksnes Ametlikes Teadaannetes. Vajadusel kaaluvad pankrotihalduri vastu kahjunõude esitamist summas 500 000 eurot. Taotlejad soovisid hageja nõudele esitada nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid, kuid ei märganud teadet nõuete kaitsmise koosoleku toimumisest, jätsid sellel osalemata ning otsustasid tagantjärgi kahjunõude ähvardusel nõuda pankrotihaldurilt täiendava nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimist. Pankrotihaldur on taotluse esitanud võlausaldajaid 04.01.2022 ja 07.01.2022 teavitanud, et ei pea võimalikuks uue koosoleku kokkukutsumist PankrS § 106 lg 2 alusel. Taotluse esitanud X OÜ ja X OÜ pankrotihalduri selgitustega ei nõustunud ning esitasid 21.01.2022 täiendava taotluse, nõudes sel korral üksnes hageja nõude teistkordset läbivaatamist PankrS § 106 lg 2 alusel. Pankrotihaldur pidas viidatud taotlust põhjendatuks, ühines sellega ning kutsus PankrS § 106 lg 2 alusel kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolek toimus 01.03.2022. Koosoleku päevakorrapunktis 3 vaadati PankrS § 106 lg 2 alusel teistkordselt läbi hageja nõue. Koosolekul esitasid hageja nõudele terves ulatuses vastuväited pankrotihaldur ning taotlejad X OÜ ja X OÜ. Hageja on seisukohal, et kaitstud nõude teistkordne kaitsmisele panemine ei ole õiguspärane ega põhjendatud, kuna antud juhul ei esine ühtegi PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud alust nõude teistkordseks läbivaatamiseks. Seega on võlgniku võlausaldajate 01.03.2022 üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 arutamine ja selle raames vastu võetud otsused - viia läbi hageja nõude kaitsmine ning tuvastada pankrotihalduri ja võlausaldajate poolt hageja nõudele esitatud vastuväited - kehtetud. Hageja on seisukohal, et antud juhul ei ole esmase nõuete kaitsmise koosolekuga seonduvalt mistahes uusi asjaolusid ilmnenud, samuti puuduvad igasugused viited ja tõendid selle kohta, et nõue põhineks võltsitud andmetel. Asjaolu, et nõude sisulise põhjendatuse üle võiks teoreetiliselt pidada vaidlusi, ei anna alust PankrS § 106 lg 2 kohaldamiseks.
2.Võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on pankrotihaldur pidanud võimalikuks PankrS § 106 lg 2 kohaldamist ja põhjendanud hageja kaitstud nõude teistkordset kaitsmist alljärgnevate taotlejate väidetega: •
Leping on vormistatud tagantjärele 02.07.2018. kuupäevaga, millele viitab asjaolu, et avaldus pankroti väljakuulutamiseks esitati 04.05.2018, Harju Maakohus võttis pankrotiavalduse menetlusse 29.05.2018 ning määras eelistungi pankrotiavalduse arutamiseks 26.06.2018. Seega oli lepingu sõlmimise aja seisuga teada nii võlgniku suhtes pankrotiavalduse menetlemine kui ka asjaolu, et eksisteerib võimalus lähiajal ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Hagejale jääb täies ulatuses arusaamatuks, kuidas eeltoodud asjaolud viitavad lepingu kuupäeva väidetavale võltsitusele. Tavapäraselt on lepingu kuupäeva võltsimise motiiviks lepingu paigutamine minevikku, aega, mil selle sõlmimine oleks võltsijale soodsam. Antud juhul langeb lepingu sõlmimine aega, mil oli juba teada, et võlgniku suhtes on algatatud pankrotimenetlus. Millise eelise peaks sellise ajahetke valik andma, jääb selgusetuks. Lepingu järgi X OÜ osaluse omandama pidanud isik X OÜ hoiustas 04.10.2018 suurema osa ostusummast ehk 1 200 000 eurot notari deposiiti, mida tõendab vastav hoiustamiskviitung. Ostusumma deponeerimine vastab ka lepingus sätestatule nii sisu kui tähtaja osas (lepingu p 5.5.) Eeltoodu viitab üheselt, et leping on sõlmitud selles märgitud
ajal, kuivõrd vastupidisel juhul ei oleks kõnealust rahasummat notari deposiiti kantud. Ühtlasi, kuna rahasumma kanti deposiiti 04.10.2018. a., siis ei saa olla vaidlust, et vähemalt 04.10.2018. a. seisuga oli leping sõlmitud. •
Lepingu p 5.3 ja 5.4 kohaselt olid osapooled teadlikud, et lepingu esemeks olev X OÜ osa on koormatud pandiga ning et osa käsutamiseks on vajalik lisaks pandipidaja nõusolekule saavutada ka X OÜ enamusosaniku U OÜ heakskiit (osanike nõusolek). Eeltoodu vastab tõele, tehingu osapooled olid tõepoolest nimetatud asjaoludest teadlikud. Samas ei viita selline teadlikkus kuidagi lepingu võltsitusele. Ühtlasi oli nõude aluseks olev leping ja sellest nähtuv teada juba nõude esmakordsel kaitsmisel, mistõttu ei ole tegemist uute ilmnenud asjaoludega.
•
Appoint Invest AS-il puudus mistahes loogiline ja eluliselt usutav põhjus lepingu sõlmimiseks sellistel tingimustel nagu see sõlmitud on. Tegemist on vastuväitega lepingu sisu osas, mis nõuab hinnangu andmist lepingu mõistlikkusele ja põhjendatusele. Isegi juhul, kui lepingu sõlmimine oleks olnud võlgnikule kahjulik või oma sisult ebamõistlik (millega hageja ei nõustu), siis ei ole lepingu sisu ja selle väidetav ebamõistlikkus aluseks nõude uuesti läbivaatamiseks PankrS § 106 lg 2 alusel.
•
Hageja ei ole avaldanud nõudeavalduses seda, millal on lepingu lisa sõlmitud ning lepingu lisa ei ole enne selle esitamist nõudeavalduse lisana avaldatud mitte ühestki käimasolevas menetluses. Asjaolu, et lepingu lisa sõlmimise kuupäeva pole avaldatud ega asjaolu, et lepingu lisa ei ole enne nõudeavalduse esitamist esitatud, ei ole uued ilmnenud asjaolud, samuti ei viita need mistahes viisil lepingu võltsitusele.
•
Lepingu vormistamisele tagantjärele varasema kuupäevaga viitab täiendavalt ka fakt, et õigustatud isiku poolt esitatud leppetrahvinõuded on vormistuslikult identsed ning vormistatud paberkandjal. Hageja märgib, et kõik kõnealused alusdokumendid, mh. leppetrahvinõuded, olid lisatud juba esialgsele nõudeavaldusele. Seega ei ole ilmnenud mistahes uusi asjaolusid, mis õigustaks nõude teistkordset läbivaatamist PankrS § 106 lg 2 alusel.
•
Appoint Invest AS ei ole pöördunud U OÜ poole ettepanekuga nõusoleku saamiseks lepingu alusel X OÜ osaluse võõrandamiseks ega taotletud pandipidajalt nõusolekut osa pandist vabastamiseks. Esiteks ei vasta selline väide tõele, kuna Appoint Invest AS juhatuse liige A. L. on korduvalt suhelnud nii pandipidaja kui U OÜ-ga, sooviga kõnealust osalust võõrandada. Samas ei oma eeltoodu antud vaidluse kontekstis tähtsust, sest isegi juhul, kui Appoint Invest AS ei teinud kõike endast olenevat lepingu täitmiseks, ei viita ega tõenda see lepingu võltsitusele.
Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja hinnangul puudub hagejal üleüldse kaebeõigus, mistõttu tuleks hagi jätta läbi vaatamata. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud, kusjuures võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Käesoleval juhul mitte ühtegi viidatud alustest ei esine. Hageja on põhjendanud kaebeõiguse olemasolu sellega, et väidetavalt puudus hageja nõude uuesti läbivaatamiseks PankrS § 106 lg 2 sätestatud õiguslik alus. Samas ei ole hageja nõude aluseks olevate asjaolude üle sisulise vaidluse pidamine võimalik käesolevas menetluses, vaid tegemist on eraldiseisva nõude tunnustamisele suunatud hagi menetluse esemega.
4.PankrS § 106 lg-st 2 ei tulene nõuet justkui õigustaks alusetult tunnustatuks osutunud nõude uueks läbivaatamiseks suunamist mingisugused ilmnenud „uued“ asjaolud, mida ei olnud ega saanudki olla teada nõuete kaitsmise koosoleku toimumise aja seisuga. Aluseks on üksnes see, et
nõude tunnustamine võltsitud andmetele põhinedes või nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise/läbiviimise korra rikkumine saab konkreetsele võlausaldajale/haldurile teatavaks pärast algse nõuete kaitsmise toimumist. Käesoleva menetluse raames ei ole võimalik asuda hindama sisuliselt hageja nõude olemasolu ega selle aluseks olevate andmete või nõude tõendamiseks esitatud dokumentide võltsitust. Juhul, kui PankrS § 106 lg 2 alusel on taotletud konkreetse nõude uuesti läbivaatamist ja haldur on pidanud seda talle esitatud info valguses põhjendatuks, siis ongi PankrS § 106 lg 2 toodud kriteerium nõude korduv kaitsmiseks täidetud. Olukorras, kus uuesti kaitsmisele suunatud nõue tunnustatuks ei osutu, peab võlausaldaja taotlema nõude tunnustamist üldises korras ja üksnes sellise nõude tunnustamisele suunatud hagi menetlemise raames hinnatakse nõude tõendatust, selle aluseks olevate andmete ja/või dokumentide võltsitust jms asjaolusid.
5.Vaieldamatult on X OÜ ja X OÜ poolt 23.12.2021 ja 20.01. 2022 esitatud taotlustes toodud põhjenduste õigsust eeldades võimalik lugeda usutavaks hageja nõude põhinemise võltsitud andmetel. Kostja hinnangul on X OÜ ja X OÜ argumendid enam kui usutavad ning argumentide õigsust eeldades põhineb hageja nõue ilmselgelt võltsitud andmetel. 02.07.2018 dateeritud osaühingu osa eelmüügilepingu tagantjärele varasema kuupäevaga vormistamisele viitab üheselt mh fakt, et müügileping on vormistatud näilikult üksnes eesmärgiga jätta mulje kostjal reaalselt väärtust omava vara olemasolust. Müügilepingule ja sellest tuletatud kostjale kuuluva X OÜ vähemusosaluse väidetavale väärtusele tuginedes üritas kostja saavutada alates 23.10.2018 tsiviilasjas nr 2-18-7020 enda saneerimismenetluse algatamist. Saneerimisavalduse esitamise eesmärgiks oli seejuures takistada kostja suhtes esitatud pankrotiavalduste alusel kostja pankroti välja kuulutamist. Hageja märgib õigesti, et dokumendi „paigutamine minevikku“ on reeglina suunatud tegelikkuse moonutamisele dokumendi koostajale sobivas suunas. Antud juhul müügileping täpselt seda eesmärki endas kandiski, st vormistati seotud osapoolega ilma mistahes kavatsuseta müügitehingut kunagi lõpule viia ning ainsa eesmärgiga jätta mulje justkui oleks keegi valmis omandama hagejale kuuluva vähemusosaluse hinnaga 1 750 000 eurot, mistõttu on kostja näol justkui tegemist maksejõulise isikuga, kelle suhtes pankroti väljakuulutamine pole põhjendatud ning saneerimismenetluse läbiviimine oleks perspektiivikas. Müügilepingu tagantjärele vormistamist toetab ka fakt, et väidetav ostja X OÜ hoiustas 04.10.2018 justkui müügilepingu alusel tasumisele kuuluva müügihinna katteks 1 200 000 eurot. Ostuhinna osalisel hoiustamisel puudus müügilepingu kontekstis mistahes arusaadav majanduslik eesmärk või sisu mh põhjusel, et hoiustamine leidis aset rohkem kui kolm kuud pärast müügilepingu väidetavat sõlmimist ning ostuhind hoiustati üksnes osaliselt, st hoiustamine ei taganud müügilepingu sõlmimise seisuga ostuhinna tasumist. Selle sammu ainsaks eesmärgiks oligi näiliku mulje loomine müügilepinguga justkui kavandatava tehingu toimumise tõenäolisusest. Kostja märgib, et „puhtjuhuslikult“ langes müügilepingu punktis 5.5 toodud ostuhinna osalise hoiustamise lõpptähtaeg kokku Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-18-7020 määratud kostja pankrotiavalduste kohtuistungil läbivaatamise kuupäevaga, st nn ostuhinna osaline hoiustamine oli ajastatud pankrotiavalduste läbivaatamisega samale kuupäevale eesmärgiga jätta kostjast näiliselt mulje kui maksejõulisest majandusüksusest, kellele on Müügilepingu alusel laekumas vähemusosaluse müügist suurem summa raha. Fakt, et müügileping just eelneval eesmärgil vormistati, nähtub üheselt tsiviilasjas nr 2-18-7020 ajutise halduri poolt koostatud aruandest ning 10.09.2018 kostja lepingulise esindaja E. L. poolt ajutise halduri järelepärimisele saadetud vastusest, millest nähtuvalt kostja esindajat. Müügilepingu olemasolu ei tunnista ja viitab X OÜ vähemusosaluse võõrandamiseks läbirääkimiste toimumisele „kolme erineva isikuga“. Juhul, kui 10.09.2018 seisuga oli müügileping väidetavalt juba sõlmitud, kusjuures müügilepingu punti 7.4 kohaselt puudus kostjal õigus müügilepingust ühepoolselt väljuda, siis on arusaamatu, et millisel moel oleks kostja saanud veel septembris 2018 pidada müügilepingu esemeks oleva vähemusosaluse võõrandamiseks läbirääkimisi „kolme erineva isikuga“. Seega on ilmne, et tegelikkuses 10.09.2018 seisuga müügilepingut veel vormistatud ega allkirjastatud ei olnud, vaid seda tehti ajaliselt hiljem ja müügileping dateeriti tagasiulatuvalt.
6.Hageja poolt kostja pankrotimenetluses esitatud rahaline nõue ei tulene tegelikkuses mitte müügilepingust, vaid Müügilepingu lisana nr 1 vormistatud dateerimata kokkuleppest teatud leppetrahvide tasumise kohta. Hageja oma hagiavalduses trahvide kokkuleppega seonduvat üldse ei käsitlegi ega ole viidatud dokumenti hagimaterjalide koosseisus kohtule isegi mitte esitanud. Kostjale arusaadavalt seonduvadki X OÜ ja X OÜ poolt esitatud seisukohad valdavalt trahvide kokkuleppe ja selle alusel hageja poolt väidetavalt esitatud leppetrahvi nõuete võltsitusega. Trahvide kokkuleppe ja leppetrahvide nõuete võltsimise tagantjärele vormistamisega eesmärgiks on vältida olukorda, kus hagejal tuleks kostja pankrotipessa teha mistahes makseid 27.06.2018 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel. Viidatud lepingu kohaselt loovutas kostja oma väidetava rahalise nõude X OÜ vastu hagejale, kusjuures lepingu punkti 4 kohaselt kohustus hageja omandatud nõude eest tasuma kostjale vastavalt lepingu lisale. Reaalsuses ei ole sellist lisa mitte kunagi vormistatud, kuid kostja seaduslik esindaja A. L. on 05.02.2020 tsiviilasjas nr 2-194619 tunnistajana ütlusi andes kinnitanud, et hageja on väidetavalt suuliselt sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustatud tasuma kostjale 50% loovutatud nõude summast. Müügilepingu, trahvide kokkuleppe ja leppetrahvide nõuete võltsimine kannabki endas eesmärki vabaneda viidatud tulevikus tekkida võiva rahalise kohustuse täitmisest, kuna fabritseeritud rahalise nõude tunnustamise saavutamine hageja poolt 1 200 000 euro ulatuses võimaldaks hagejal vähemalt teoreetiliselt loovutamise lepingust tulenev võimalik rahaline kohustus kostja ees täita tasaarvestuse teel. Kohtu põhjendused
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud hagi asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.
10.PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.
11.Kuivõrd hagi on esitatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kontrollib kohus avalduses toodud asjaolusid PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud eeldustest lähtuvalt. Vastavalt PankrS § - le 3 lg 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Kohtuistungist teatab kohus haldurile ja nõude esitanud isikule. Vastuväiteid saavad esitada PankrS §-s 83 märgitud isikud ning vaidlust ei ole, et toimkonda esindab toimkonna esimees või
üldkoosolekul valitud isik. Antud asjas on üldkoosolek valinud esindajaks vandeadvokaadi Toivo Viilup. PankrS § 83 lg 4 kohaselt vaatab kohus võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbi 10 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Kohus teatab kohtuistungist nõude esitanud isikule ja isikule, kes esindab pankroti võlgnikku. Hageja avaldas soovi kirjalikuks menetluseks ja kostja soovis kohtuistungil asja läbivaatamist. Kohus pidas asjas kohtuistungi 13.06.2022 ja teavitas, et teeb lahendi teatavaks 09.08.2022.
12.Asjaolud, mille osas vaidlus puudub ja kohus saab lähtuda, on järgmised: •
Appoint Invest AS pankrot kuulutati välja 29.04.2021 tsiviilasjas 2-18-7020;
•
Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 30.11.2021, mille raames osutus tunnustatuks hageja nõue summas 1 200 000 eurot;
•
Pankrotihaldur kutsus kokku uue võlausaldajate üldkoosoleku 01.03.2022, mille raames vaadati PankrS § 106 lg 2 alusel teistkordselt läbi hageja nõue;
•
Hageja nõudele esitasid terves ulatuses vastuväited pankrotihaldur ning X OÜ ja X OÜ.
13.Kohus lähtub TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt hagi faktilistest asjaoludest ja haginõudest. Hageja on hagi punktis 1.7 kirjeldanud, et kaitstud nõude teistkordne kaitsmisele panemine ei ole õiguspärane ega põhjendatud, kuna antud juhul ei esine ühtegi PankrS § 106 lõikes 2 sätestatud alust nõude teistkordseks läbivaatamiseks. Seega on võlgniku võlausaldajate 01.03.2022 üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 arutamine ja selle raames vastu võetud otsused, viia läbi hageja nõude kaitsmine ning tuvastada pankrotihalduri ja võlausaldajate poolt hageja nõudele esitatud vastuväited, kehtetud. Kohtu hinnangul võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus, nimetatud õigus tulenes võlausaldajate üldkoosoleku pädevusest. Üldkoosoleku otsus ei saa kahjustada võlausaldaja huve, pankrotimenetluses tuleb arvestada PankrS § 55 lg 2 kohaselt kõigi võlausaldajate huvidega, kuid seda seaduses sätestatud reeglitega. Üheks nõudeks on arvestada pankrotimenetluses sätestatud võimalusega vaadata nõue uuesti läbi seaduses sätestatud eelduse olemasolu esinemisel.
14.Kuivõrd pankrotimenetlus algas enne 01.01.2022, siis kohaldub käesolevalt kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS redaktsioon. PankrS § 106 lg 2 sätestab, et nõuet uuesti läbi vaadata juhul, kui ilmnevad uued asjaolud ja ilmnenud asjaoludest nähtuvalt põhineb varasem nõude tunnustamine võltsitud andmetel. Kohus nõustub kostjaga, et hinnatav ja aluseks on üksnes see, et nõude tunnustamine võltsitud andmetele põhinedes või nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise/läbiviimise korra rikkumine saab konkreetsele võlausaldajale/haldurile teatavaks pärast algse nõuete kaitsmise toimumist. Selle asjaolu üle vaidlust ei ole.
15.Kostja on kohtule esitanud taotluse asja läbi vaatamata jätmiseks, kuivõrd hagejal puudub kaebeõigus. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud, kusjuures võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Käesoleval juhul on hageja hagiavalduse punktis 1.7 esile toonud faktilised asjaolud, mida hinnata, kas esineb PankrS § 83 lg 1 sätestatud eeldusi, mis toob kaasa otsuse kehtetuse. Kohus on seisukohal, et hagejaga ei saa nõustuda selles, et hageja nõude uuesti läbivaatamiseks PankrS § 106 lg 2 sätestatud õiguslik alus puudus. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja nõude aluseks olevate asjaolude üle sisulise vaidluse pidamine ei ole käesolevas menetluse esemeks, vaid tegemist on eraldiseisva nõude tunnustamisele suunatud hagi menetluse esemega. Seega ei ole asjakohased kostja kohtuistungil esile toodud taotlused võimaliku ekspertiisi osas, mis on seotud müügilepingu ja trahvide kokkuleppega. Kohus on seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud hageja hagis kirjeldatud asjaolu, et nõude uuesti läbivaatamiseks puudus alus. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldajad X OÜ, X OÜ ja X OÜ 23.12.2021 esitatud pankrotihaldurile taotluse nõuete tunnustamise uuesti läbivaatamist nõuete kaitsmise koosolekul.
Taotluse põhjenduste kohaselt selgitasid võlausaldajad, et hageja nõudeavalduse aluseks olevad leppetrahvi nõuded on võltsimistunnustega olles koostatud tagantjärele varasema kuupäevaga. Pankrotihalduril oli kohtu hinnangul põhistatud alus uue koosoleku kokkukutsumiseks ja vastavasisulise teade avaldati 13.02.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ega seadust, hagejal on võimalus valida kohane õiguskaitse viis oma väidetava nõude tunnustamise osas.
16.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus taotlused, mis on lahendamata asja menetluse kestel. Kuivõrd kostja on esitanud taotluse asja läbi vaatamata jätmiseks esimese alternatiivina oma vastuse kohaselt, leiab kohus, et see tuleb jätta rahuldamata ja asi sisuliselt lahendada. Menetluskulud
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
19.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.