Võlaõigus › Kompromissilepingud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks avaldusest loobumist vastu võtta. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses esitatud hagist loobumise avaldusega. Hageja palub tagastada seoses hagist loobumisega pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 400 eurot. Arvestades asjaolu, et hageja on loobunud hagist, tuleb tasutud riigilõivust pool, s.o 200 eurot, hagejale tagastada. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 4 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 600 eurot. Hageja vaidleb kostja menetluskulude taotlusele vastu. Hageja hinnangul ei tegutsenud kostja esindaja FIE-na ega ole seotud äriühinguga, samuti ei ole menetluskulude nimekirjale lisatud kuludokumente. Kehtiva õiguse kohaselt saavad arveid esitada ainult juriidilised isikud või füüsilisest isikust ettevõtjad ehk FIEd. Hageja leiab, et kostja esindaja ei saa tasulist teenust füüsilise isikuna osutada, samuti ei ole kostja muude tõenditega tõendanud tasulise teenuse osutamise kokkulepe olemasolu ja nende täitmist. Kostja esindaja leiab, et tal ei ole nõuet omada FIE staatust või seotust äriühinguga. Füüsilised isikud saavad sõlmida lepinguid ja esitada arveid üldise tsiviilõigusvõime alusel. Teenuse osutamise kokkuleppe olemasolu kinnitab kostja poolt esindajale välja antud volikiri. Kohus nõustub kostja esindajaga ning leiab, et seadusest ei tulene piirangut, mis lubaks õigusteenuse osutamise eest esitada arveid üksnes füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingul. Kostja esindaja esindusõigust tõendab tema poolt esitatud volikiri koos haridust tõendava dokumendiga, mis vastavad tsiviilkohtumenetluse nõuetele. TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus

menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole kohus pidanud vajalikuks, et kostja esitaks kohtule menetluskulusid tõendavaid dokumente. Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi 7,5 tunni eest tunnitasuga 80 eurot, kokku summas 600. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu suurusega 80 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu juristile ning on põhjendatud. Samas leiab kohus, et hinnates esitatud vastuste sisu ja mahtu, on kostja lepingulise esindaja ajakulu 7,5 tunni ulatuses üle paisutatud ega vasta töö mahule. Kostja esindaja on välja toonud, et tal kulus hagiavaldusega tutvumiseks ja selle tutvustamiseks kostjale ja tema vanematele 2 tundi; vastuse koostamiseks 2 tundi; kostja tervislikku seisukorda kajastavate dokumentide väljanõudmiseks Eesti Töötukassast 1 tund, konsultatsiooniks Põhja-Eesti Autismi Liidus 1 tund ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning seal osalemiseks 1,5 tundi. Kohtu hinnangul võis kostja esindajal kõikide eelnimetatud toimingute tegemiseks kuluda kokku 5,5 tundi. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 5,5 tunni ulatuses, s.o summas 440 eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks hüvitamisele. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.