05. august 2022. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-9868
Tsiviilasi
S. M. kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik
S. M. (isikukood xxx)
Usaldusisik
I. R. (isikukood xxx)
Võlausaldajad
Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) Lepinguline esindaja A.K. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349) Lepinguline esindaja E. K. Danske Bank A/S (Taani Kuningriigi äriregistrikood 61126228) Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629) Telia Eesti AS (registrikood 10234957)
Lõpetada S. M. (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus.
5.Vabastada I. R. (isikukood xxx) usaldusisiku kohustustest.
6.Avaldada teade S. M. (isikukood xxx) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse 1 (6)
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Harju Maakohtu 23.05.2013 määrusega kuulutati välja S. M. (võlgnik) pankrot. Harju Maakohtu 02.01.2017 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus, algatati kohustustest vabastamise menetlus ning määrati I. R.t täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus pidas asjas 09.06.2017 kohtuistungi. Kohus on kohtuistungil ja menetluse kestel andnud selgitusi, sealhulgas võlausaldajatele võlgade tasumise kohta. Võlgnik on menetluse kestel esitanud kohtule aruandeid.
2.Võlgnik esitas 02.07.2022 taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks koos lõpparuandega. Aruannetest nähtuvalt töötas võlgnik ligikaudu miinimumpalga eest spetsialistina ja alates 01.01.2022 töötab vähem kui miinimumpalga eest (alla töötasu alammäära 654 eurot kuus) spetsialistina järgmiselt: müügiagendina Läti ettevõttes X aprill 2017 kuni detsember 2017 (töötasu keskmiselt 611,11 eurot kuus) ja alates 21.03.2021 töötab e-poe administraatorina OÜ-s X (töötasu 600 eurot kuus). Aruannetest nähtuvalt 2018, 2019 ja 2020. aastal võlgnik tööl ei käinud tervislikel põhjustel ja võlgniku sissetulek oli sugulaste toetus 200 eurot kuus. Aruannetest nähtuvalt muud sissetulekud võlgnikul puuduvad, raha kontodel puudub ja puuduvad seosed äriühingutega ning võlausaldajatele ei ole menetluse kestel tehtud mitte ühtegi väljamakset.
3.Kohus küsis 07.07.2022 võlausaldajatelt seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise taotlusele hiljemalt 18.07.2022. Danske Bank A/S avaldas 07.07.2022 vastuses, et nõue võlgniku vastu on loovutatud Osaühingule Aktiva Finants 16.03.2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Osaühing Aktiva Finants leidis 12.07.2022 seisukohas, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Osaühingu Aktiva Finants 12.07.2022 seisukohale oli lisatud Danske Bank A/S kinnitus nõude loovutamise kohta Osaühingule Aktiva Finants. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) leidis 13.07.2022 seisukohas, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Teised võlausaldajad ei esitanud kohtule seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise taotlusele kohtu määratud tähtpäevaks. II.
Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 198 lg 3 sätestab, et hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. TsMS § 210 lg 1 kohaselt hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. TsMS § 210 lg 2 kohaselt vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. TsMS § 210 lõikest 1 tuleneb, et hagi esitamine ja selle üle toimuv menetlus ei piira vaidlusaluse eseme võõrandamist. Lõike 2 kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme võõrandamine või loovutamine iseenesest asja menetlemist. See tähendab, et menetlust ei katkestata ning eseme võõrandanud isik ei kaota oma staatust poolena. Kuigi materiaalõiguslikult ei ole võõrandaja enam vaidluse eseme suhtes õigustatud isikuks, jääb võõrandaja õigustatuks menetlust oma nimel poolena jätkama. Paragrahvi 477 lg-s 1 sisalduva viite kaudu on säte (TsMS § 210) kohaldatav põhimõtteliselt ka hagita menetluses (vt ka Kõve, V., jt., TsMS I kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura 2017, TsMS § 210 kommentaarid). Danske Bank A/S 07.07.2022 avaldas, et nõue võlgniku vastu on loovutatud Osaühingule Aktiva Finants 16.03.2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Osaühingu Aktiva Finants 12.07.2022 seisukohale oli lisatud Danske Bank A/S kinnitus nõude loovutamise kohta Osaühingule Aktiva Finants. 2 (6)
Dokumentide kohaselt Danske Bank A/S loovutas nõude Osaühingule Aktiva Finants. Kohus leiab, et Osaühing Aktiva Finants on võlgniku võlausaldaja, sest on omandanud Danske Bank A/S-ilt pankrotimenetluses kaitstud nõude võlgniku vastu. Kuigi materiaalõiguslikult ei ole Danske Bank A/S enam vaidluse eseme suhtes õigustatud isikuks, jääb Danske Bank A/S õigustatuks menetlust oma nimel poolena jätkama. Kohtu hinnangul puudutab menetlus Osaühingu Aktiva Finants õigusi. Kohtu hinnangul on vajalik asja õigeks lahendamiseks kaasata asjast puudutatud isikuna menetlusse Osaühing Aktiva Finants Danske Bank A/S-i kõrval. Kohus kaasab menetlusse Osaühingu Aktiva Finants.
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 49 lg 1 kohaselt pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 02.01.2017 ja sellest on 3 aastat möödunud. Võlgnik esitas 02.07.2022 taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4 ja 7 ning 16). Usaldusisik ja võlgnik esitasid aruandeid koos konto väljavõttega ja andsid selgitusi. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamisele.
6.FiMS § 49 lg 5 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik esitas 02.07.2022 taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks koos lõpparuandega. Aruannetest nähtuvalt võlgnik töötas ligikaudu miinimumpalga eest spetsialistina ja alates 01.01.2022 töötab vähem kui miinimumpalga eest (alla töötasu alammäära 654 eurot kuus) spetsialistina järgmiselt: müügiagendina Läti ettevõttes X aprill 2017 kuni detsember 2017 (töötasu keskmiselt 611,11 eurot kuus) ja alates 21.03.2021 töötab e-poe administraatorina OÜ-s X (töötasu 600 eurot kuus). Aruannetest nähtuvalt 2018, 2019 ja 2020. aastal võlgnik tööl ei käinud tervislikel põhjustel ja võlgniku sissetulek oli sugulaste toetus 200 eurot kuus. Aruannetest nähtuvalt muud sissetulekud võlgnikul puuduvad, raha kontodel puudub ja puuduvad seosed äriühingutega ning võlausaldajatele ei ole menetluse kestel tehtud mitte ühtegi väljamakset. Kohus küsis 07.07.2022 võlausaldajatelt seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise taotlusele. Osaühing Aktiva Finants leidis 12.07.2022 seisukohas, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Osaühing Aktiva Finants tõi enda seisukohas muuhulgas välja järgmist. Võlgnik on 2018, 2019 ja 2020 aruandes märkinud, et ei ole käinud tööl, kuna tervislik seisund seda ei võimaldanud (selg valutab, seljanärvi tihendamise tõttu mõned päevad ja nädalad ei käi üldse, asun voodis). Võlausaldaja märgib, et võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et võlgnikul oleks tervisega probleeme ja võlgnikul oleks töövõimetus, mis takistaks tal tööd teha kas täielikult või osaliselt. Võlgniku väited on seega kõik paljasõnalised ja tõendamata. Võlgnik ei ole välja toonud, et ta oleks ka otsinud üleüldse mingit tööd. Võlgnik on kohtule esitanud viie aasta kohta üldsõnalisi aruandeid oma tegevuse ja sissetulekute kohta. Olukorras, kus võlgnik väidab, et 2018-2020 on sissetulekuks sugulaste toetused 200 eurot kuus, so 2400 eurot aastas, siis ilmselgelt on midagi valesti võrreldes konto väljavõtetega. Ettevõte I OÜ juhatuse liikmeks alates 12.05.2021 on võlgnik. Lisaks on juhatuse liikmeks 12.05.2015 eeldatavalt võlgniku abikaasa S. M.. Seega on võlgnik saanud varjatud sissetulekuid ning seetõttu polegi võlgnikul olnud huvi töökoha otsimiseks, sest töötab nö perele kuuluvas äris. Võlgnik väidab, et töötab alates 21.03.2021 3 (6)
ettevõttes X OÜ, samas nähtub 2021 pangakontolt, et võlgnik on saanud vaid ühe palga so 14.05.2021. Rohkem antud ettevõttelt laekumisi ei nähtu 2021 perioodil. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) leidis 13.07.2022 seisukohas, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tõi enda seisukohas muuhulgas välja järgmist. Võlgnik ei ole pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete katteks teinud ühtegi makset. 13.07.2022 seisuga on võlgnik pankrotimenetluses rahuldamata jäänud maksunõuete saldo 2353,36 eurot, lisaks on peale pankrotimenetluse lõppu juurde arvestatud intressi summas 854,46 eurot. 02.07.2022 esitatud võlgniku/usaldusisiku kohustustest vabastamise menetluse aruandes (aruanne) 2021 aasta kohta on märgitud, et võlgnik töötab alates 21.03.2021 X OÜ-s e-poe administraatorina töötasuga 600 eurot kuus. 2018, 2019 ja 2020 aasta kohta on märgitud, et võlgnik tööl ei käinud, kuna tervislik seisund seda ei võimaldanud. Mingeid tõendeid võlgniku tervisliku seisundi ja töövõimetuse kohta esitatud ei ole, samuti ei ole võlgnik selgitanud, mida ta nelja aasta vältel 2017 – 2020 töö leidmiseks ette võttis. Aruandetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekud olnud: 2018 aastal sugulaste toetus 200 eurot kuus; 2019 aastal sugulaste toetus 200 eurot kuus; 2020 aastal sugulaste toetus 200 eurot kuus; 2021 aastal töötasu 600 eurot kuus. Kuid pangakontode väljavõttest nähtub, et võlgniku aruandes esitatud andmed ei vasta tõele. Näiteks 2019 aastal on X poolt tehtud võlgnikule regulaarselt ülekandeid kokku summas 7560,18 eurot ja I OÜ poolt summas 9668,80 eurot. Seega võib pangakonto väljavõtte alusel järeldada, et võlgniku sissetulekud on 2019 aastal olnud kokku 17 228,98 eurot, mis teeb keskmiselt 1435,74 eurot kuus. 2020 aasta pangakonto väljavõttest nähtuvalt on I OÜ poolt tehtud ülekandeid võlgnikule summas 21 747,79 eurot, mis teeb keskmiseks kuu sissetulekuks 1811,98 eurot kuus. Ka 2021 aasta pangakonto väljavõttest nähtuvad ülekanded I OÜ-lt. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hinnangul ei ole võlgnik aruandes esitanud tõeseid andmeid oma sissetulekute kohta ja oma tegelikke tulusid varjanud. Samuti ei ole menetluse ajal seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning seetõttu ei ole tema kohustustest vabastamine põhjendatud. Võlgadest vabastamine ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. See tähendab, et võlgnik ei peaks vabanema oma kohustustest automaatselt menetluse tähtaja möödumisel. Võlausaldaja leiab, et võlgnikul on olnud sissetulekud, mis võimaldanuks võlausaldajate nõudeid osaliselt täita, kuid võlgnik ei ole oma kohustuste katteks makseid teinud.
7.FiMS § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 4 lg 2 kohaselt kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 47 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 47 lg 2 kohaselt võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt FiMS-ile kohalduvad käesolevas menetluses hagita menetluse sätted ja kohtu uurimisprintsiip. Äriregistrist nähtub, et võlgnik on seotud äriühinguga I OÜ (registrikood xxx), milles võlgnik on äriühingu juhatuse liige. I OÜ poolt äriregistrile viimati 02.05.2021 esitatud ja võlgniku allkirjastatud majandusaasta aruandest nähtuvalt 2020 majandusaastal müügitulu oli 27 189 eurot. Kohtule esitatud võlgniku pangakonto EExxx (LHV) väljavõtetest nähtuvalt on X (võlgniku aruannete kohaselt võlgniku tööandja aprill 2017 kuni detsember 2017) teinud võlgnikule ülekandeid 2019. aastal makse selgitusega leping („Contract 2-2017“) kokku summas 7560,18 eurot. Kohtule esitatud võlgniku pangakonto EExxx (LHV) väljavõtetest nähtuvalt on I OÜ (äriregistri kohaselt võlgnikuga seotud äriühing) teinud võlgnikule ülekandeid 2019. aastal makse selgitusega leping kokku summas 9668,80 eurot. Kokku X ja I OÜ teinud võlgnikule ülekandeid 2019. aastal summas 17 228,98 eurot, mis on keskmiselt 1435,75 eurot kuus. Kohtule esitatud võlgniku pangakonto EExxx (LHV) väljavõtetest nähtuvalt on I OÜ (äriregistri kohaselt võlgnikuga seotud äriühing) teinud võlgnikule ülekandeid 2020. aastal makse 4 (6)
selgitusega leping kokku summas vähemalt 21 747,79 eurot, mis on keskmiselt 1812,32 eurot kuus. Kohtule esitatud võlgniku pangakonto EExxx (LHV) väljavõtetest nähtuvalt on I OÜ (äriregistri kohaselt võlgnikuga seotud äriühing) teinud võlgnikule ülekandeid 2021. aastal makse selgitusega leping kokku summas vähemalt 13 651,29 eurot, mis on keskmiselt 1137,61 eurot kuus. Kohtu hinnangul on võlgnik osaliselt jätnud andmata teave oma tegevuse kohta (FiMS § 47 lg 2 rikkumine). Võlgnik ei ole kohtule esitatud aruannetes märkinud enda seost äriühinguga I OÜ. Kohus uuris omal algatusel võlgniku seost äriühinguga ja tegi sissetulekute andmete kohta statistilisi väljavõtteid. Võlgnik on juhatuse liikmeks kasumlikult töötavas äriühingus. Lisaks juhatuse liikmeks olemisele töötab võlgnik spetsialistina (varasemalt müügiagent ja nüüd e-poe administraator).
8.Kohtu hinnangul ei ole usutav, et spetsialistina töötav ja kasumlikult töötavas äriühingus juhatuse liikmeks olev võlgnik teenib vähem kui Eesti töötasu alammäär. Kohus arvestab seejuures, et tõenäoliselt valitakse äriühingu juhtorganisse oma tegevusvaldkonnas hinnatud spetsialist. Palgad.ee keskkonna andmetel on seisuga 21.07.2022 keskmine netokuupalk Eestis e-poe klienditeenindaja (online shop administrator) positsioonil 748 eurot kuni 1475 eurot ja keskmiselt 1100 eurot. Statistikaameti andmetel Eesti keskmine brutokuupalk 2017. aastal 1221 eurot, 2018. aastal 1310 eurot, 2019. aastal 1407 eurot, 2020. aastal 1448 eurot, 2021. aastal 1548 eurot. Võlgniku aruannetest nähtuvalt võlgnik töötas ligikaudu miinimumpalga eest spetsialistina ja alates 01.01.2022 töötab vähem kui miinimumpalga eest (alla töötasu alammäära 654 eurot kuus) spetsialistina järgmiselt: müügiagendina Läti ettevõttes X aprill 2017 kuni detsember 2017 (töötasu keskmiselt 611,11 eurot kuus) ja alates 21.03.2021 töötab e-poe administraatorina OÜ-s X (töötasu 600 eurot kuus). Aruannetest nähtuvalt 2018, 2019 ja 2020. aastal võlgnik tööl ei käinud tervislikel põhjustel ja võlgniku sissetulek oli sugulaste toetus 200 eurot kuus. Kohtu hinnangul võlgniku poolt esitatud andmed ei ole veenvad ja on põhjendatud kahtlus, et võlgnik varjab oma tulusid. Eluliselt ei ole usutav, et võlgniku igakuine sissetulek on vähem kui ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär ja aastatel 2018 kuni 2020 vähem kui elatusmiinimum, millele ei saa seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata. Võttes sealhulgas arvesse olukorda, kus võlgniku pangakontole on X SIA (võlgniku aruannete kohaselt võlgniku varasem tööandja) ja I OÜ (võlgnikuga seotud äriühing) teinud ülekandeid 2019. aastal summas 17 228,98 eurot, mis on keskmiselt 1435,75 eurot kuus. Samuti 2020. aastal I OÜ poolt võlgniku pangakontole tehtud ülekandeid vähemalt 21 747,79 eurot, mis on keskmiselt 1812,32 eurot kuus. Samuti 2021. aastal I OÜ poolt võlgniku pangakontole tehtud ülekandeid vähemalt 13 651,29 eurot, mis on keskmiselt 1137,61 eurot kuus.
9.Kohus asub seisukohale, et võlgnik varjab saadud tulusid ning on rikkunud FiMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust mitte varjata saadud tulusid. Samuti on võlgnik osaliselt jätnud andmata teave oma tegevuse kohta I OÜ-s (FiMS § 47 lg 2 rikkumine). Isegi kui võlgnik ei varjaks oma tulusid, ei ole võlgnik tegelenud tulutoova tegevusega, sest on spetsialistina töötades ja lisaks veel äriühingus juhatuse liikmeks olles saanud sissetulekut, mis on väiksem kui töötasu alammäär.
10.FiMS § 47 lg 1 mõtte kohaselt peab võlgnik olema aktiivne ja otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mida ta tegi töökoha otsimiseks aastatel 2018 kuni 2020. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt töö võimalust otsinud, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud tööd, mis võimaldanuks lisaks igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tõendanud ka mingeid asjaolusid, mis õigustaksid tema võimatust töötada või tööd otsida aastatel 2018 kuni 2020. Võlgnik on toonud esile tervise probleemid, mistõttu ei olnud võlgnik suuteline töötama aastatel 2018 kuni 2020. Võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et võlgniku töövõimet oleks ametlikult vähendatud ja võlgnikul oleksid sellised tervislikud probleemid, millest saaks järeldada, et võlgnik ei ole võimeline töötama. Kohus leiab, et võlgniku väited tervislikele probleemidele ei ole ka asjakohased. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt on X SIA (võlgniku aruannete kohaselt 5 (6)
võlgniku varasem tööandja) ja I OÜ (võlgnikuga seotud äriühing) teinud võlgnikule ülekandeid aastatel 2019 kuni 2021, mis viitab võlgniku töötamisele või ettevõtlusega tegelemisele. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on nõudnud menetluse kestel aruandeid koos tõenditega. Võlgnik ei ole kohtule enda väiteid tõendanud. Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldaja nõuete rahuldamisel näitab asjaolu, et tehtud ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele hea tahte märgiks makseid võlgnevuse katteks. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud FiMS § 47 lg-s 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida.
11.Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud FiMS § 47 lg 1 ja 2 nimetatud kohustusi süüliselt. Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hinnates asjas esitatud ja kogutud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et võlgniku tegevus oma tulude varjamisel kohustustest vabastamise menetluses on tahtluse vormis – kohus leiab, et võlgnik on varjanud oma tulu eesmärgiga mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid määras, milleks ta oleks seadusest tulenevalt olnud kohustatud. Vähemalt raskelt hooletu on võlgniku käitumine jättes osaliselt andmata teave oma tegevuse kohta. Võlgnik on tahtlikult rikkunud FiMS § 47 lg-s 1 nimetatud kohustust, tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Saades spetsialistina töötades ja lisaks veel äriühingus juhatuse liikmeks olles sissetulekut, mis on vähem kui palga alammäär. Võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Antud menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõuded rahuldatud vähemalt osaliselt lähtuvalt võlgniku võimalustest, mida võlgnik ei teinud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt FiMS § 47 lg 1 ja 2 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve pikema aja jooksul. Võlgnikul puudub huvi oma seadusest tulenevate kohustuste täitmisele. Kohus keeldub FiMS § 49 lg 5 alusel võlgnikku kohustustest vabastamast ja FiMS § 49 lg 11 alusel lõpetab menetluse.
12.FiMS § 55 lg 1 p 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgnikust usaldusisiku. Tulenevalt FiMS § 49 lg 14 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. FiMS § 49 lg 13 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, sellest keeldunud või kohustustest vabastamise menetlust pikendanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.