Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud A ja B esitasid kohtule 01.06.2022 avalduse Novars OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja A ees summas 2 500 eurot. Nõude aluseks on 30.08.2021 jõustunud töövaidluskomisjoni kompromiss 4-1/1135/21. Võlgniku võlgnevus võlausaldaja B ees on summas 6 908,70 eurot. Nõude aluseks on 14.12.2021 jõustunud töövaidluskomisjoni otsus 4-1/1758/21. Võlausaldajad märgivad avalduses, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada ning täitemenetluses ilmnes, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlausaldajate töökaaslane C poolt esitatud täiteavalduse alusel algatas kohtutäitur Priit Petter täitemenetluse täiteasjas nr. 023/2021/1585. Kohtutäitur esitas 11.11.2021.a teate täitmise võimatuse kohta selgitades, et täitemenetluste käigus on arestitud võlgnikule kuuluvad pangakontod. Kohtutäituri ametialase konto vahendusel laekumisi võlgnevuse ega täitekulude katteks ei ole toimunud. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul registervara, millele sissenõuet pöörata. Võlausaldajad paluvad kohtul algatada võlgniku pankrotimenetlus. Kohus võttis 13.06.2022 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse, kohustas võlausaldajaid 15 päeva jooksul tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 500 eurot ja määras toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. PankrS § 15 lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 15 lg 41 näeb ette, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus võttis 13.06.2022 pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas töötajaid tasuma PankrS § 11 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti suuruses 500 eurot. Töötajad deposiiti ei tasunud. Kohus peab seega hindama, kas avalduse esitanud töötajad on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja nõude olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks

muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Lg 5 ütleb, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Nõude aluseks on võlausaldaja I osas 30.08.2021 jõustunud töövaidluskomisjoni kompromiss 41/1135/21 summas 2 500 eurot ja võlausaldaja II kasuks 14.12.2021 jõustunud töövaidluskomisjoni otsus 4-1/1758/21 summas 6 808,70 eurot. Kohus leiab, et töötajad on põhistanud võlgniku maksejõuetust ning tõendanud nõude olemasolu. Töötajad on esitanud nõude tõendamiseks töövaidluskomisjoni kompromissi ja otsuse. Võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist, võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada ning täitemenetluses ilmnes, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ning võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada ning täitemenetluses ilmnes, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlgnik ei ole pankrotiavalduse osas oma seisukohta esitanud, on üksnes kinnitanud kohtudokumentide kättesaamist. Kohus on võlgniku majandusliku olukorra väljaselgitamiseks teinud päringud vararegistritele ning tuvastanud, et võlgnikul puudub registritesse kantud vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul puudub majandustegevus. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puuduvad vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puuduvad vahendid olemasolevate kohustuste

täitmiseks. Vastavalt äriseadustiku § 180 lg 5 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt ÄS §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud ÄS § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. PankrS § 15 lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldajate pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldajad on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Kohus andis

võlausaldajatele võimaluse tasuda kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 500 eurot. Võlausaldajad ei ole viidatud deposiiti tasunud. Eeltoodust tulenevalt esineb alus PankrS § 15 lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Kohus on tuvastanud, et töötajad on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduse menetluse. Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt on menetluskuluks võlausaldajate poolt tasutud riigilõiv 10 eurot, mis jääb viidatud sätte alusel võlausaldajate enda kanda. Toimikust ei nähtu, et võlgnikul oleks käesolevas menetluses menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.