Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuli 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-3662
Tsiviilasi
EIK Grupp OÜ hagi Julianus Inkasso OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. juuni 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Julianus Inkasso OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja EIK Grupp OÜ (registrikood 11209743), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Mägi Kostja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepingulised esindajad vandeadvokaat Maarja Pild ja vandeadvokaat Karmen Turk Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda tsiviilasjas nr 2-22-3662 tehtud Harju Maakohtu 17. juuni 2022. a otsuse peale esitatud Julianus Inkasso OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.EIK Grupp OÜ (hageja) esitas 11. märtsil 2022 Harju Maakohtule hagi Julianus Inkasso OÜ (kostja) vastu, milles palus välja mõista põhivõlgnevuse 750 eurot ning põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates hagi esitamisest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt saatis kostja 11. jaanuaril 2022 hagejale e-kirja teel teate, et kostja inkassomenetluses on hageja omanduses olnud sõidukile Porsche registreerimismärgiga XXXXXX AS-i ÜHISTEENUSED poolt 21. oktoobril 2018 tehtud parkimistrahv
nr 0204018791. Kostja saatis 12. jaanuaril 2022 hagejale samasisulise teate, nõudes hagejalt parkimistrahvi 40 eurot, viivise 10,20 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot tasumist. Hageja vastas kostjale 19. jaanuaril 2022, et tegemist on aegunud nõudega, samuti esitas hageja nõudele sisulisi vastuväiteid. Sellele vaatamata jätkas kostja hagejale võlateatiste saatmisega. Lisaks teatas kostja hagejale, et väidetava leppetrahvi kohta on avaldatud andmed maksehäireregistris. Kostja saatis 20. jaanuaril 2022 hagejale korduva meeldetuletuse, nõudes parkimistrahvi, viivise ja sissenõudmiskulu tasumist. Lisaks oli teatises märgitud: „Julianus Inkasso OÜ töötleb võlanõude sissenõudmise teenuse osutamisel ja võlanõuete ostmisel võlgniku varalise seisundi ning maksekäitumisega seotud andmeid. Andmed Teie tasumata võla kohta on avaldatud maksehäireregistris taust.ee. Maksehäire lõpetatakse võla täielikul tasumisel. Kui Teil on võlgnevuse osas küsimusi, palun võtke meiega ühendust.“ Teates on märgitud veel, et maksehäireid avaldatakse tehingukäibe usaldusväärsuse huvides ning kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse ning Andmekaitse Inspektsiooni kehtivate juhistega. Samasisulise meeldetuletuse saatis kostja hagejale ka
26.jaanuaril 2022, milles teavitati, et võla kohta on andmed avaldatud maksehäireregistris www.taust.ee, mis lõpetatakse võla tasumisel. Eeltoodud meeldetuletuste sisust sai hageja aru, et maksehäire on avaldatud maksehäireregistris www.taust.ee ning et lisaks plaanib kostja avaldada hageja kohta maksehäire ka muudes maksehäireregistrites. Hageja kohta maksehäireregistris (ebaõigete) andmete avaldamine aga kahjustab hageja krediidivõimelisust, sh teeks see hagejal raskendatuks näiteks laenu- või liisingulepingu sõlmimise. Hageja pöördus oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole. Vandeadvokaat Eva Mägi analüüsis hageja poolt kirjeldatud olukorda ja dokumente ning koostas seejärel hageja nimel vastuse kostja teatistele. Hageja tugines taas sellele, et nõue on põhjendamatu mh seetõttu, et see on aegunud. Hageja nõudis kostjalt ebaseaduslikust tegevusest hoidumist ning kahju, mis seisnes õigusabikuludes, hüvitamist. Pärast seda lõpetas kostja hagejale võlateatiste saatmise ega avaldanud hageja kohta andmeid maksehäireregistris. Vaatamata sellele andis kostja hagejale teada, et tema peab hageja kohta maksehäireregistris andmete avaldamist õiguspäraseks ega olnud nõus õigusabikulusid täies ulatuses hüvitama. Hageja leiab, et kostja käitumine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 8 kontekstis ning kostja vastutab hagejale kahju õigusvastase tekitamise eest. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Esmalt leiab kostja, et hagi on esitatud vale kostja vastu. AS ÜHISTEENUSED loovutas nõude Osaühingule Aktiva Finants ning kostja on üksnes käsunduslepingu alusel kohtuvälises inkassomenetluses esindajaks. Kostja on korduvalt pöördunud võla tasumise osas hageja poole, kuid esmakordselt vastas 4. veebruaril 2022 hageja nimel vandeadvokaat E. Mägi. Varasemalt vastas hageja nimel AE, kes ei tõendanud oma esindusõigust. Kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ei ole täidetud ning kahju tekkimine on tõendamata. Võlateatistele vastamiseks õigusteenuse kasutamine ei olnud majanduslikult otstarbekas ega põhjendatud. Äriühingu juhatuse liikmelt eeldatakse keskmisest kõrgemaid teadmisi ning vastuväiteid on võimeline esitama seaduslik esindaja. Asjaolu, et nõue on aegunud, ei ole võlasuhte lõppemise aluseks. Kostja oli õigustatud võlateatisi edastama ja avaldama hageja kohta andmeid. Kostja täpsustas, et kuigi seoses vaidlusaluse leppetrahvi nõudega hageja kohta maksehäireregistris andmeid ei avaldatud, siis selline avaldamine oleks olnud õiguspärane, sest andmed on õiged. Aegunud nõude sissenõudmine ei ole vastuolus heade kommetega. Alternatiivselt leidis kostja, et õigusteenuse maht on ülepaisutatud ning tunnitasu määr ei ole põhjendatud. Maakohtu otsus ja põhjendused 2 (6)
3.Harju Maakohus rahuldas 17. juuni 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 750 eurot ning alates hagi esitamisest seadusjärgse viivise. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1745 eurot ning kohtuotsuse jõustumisest seadusjärgse viivise. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu lepinguvälisest võlasuhtest ja on kvalifitseeritav VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. Pooled ei vaidle selle üle, et: •
kostja saatis 11. jaanuaril 2022 hagejale võlateate AS-i ÜHISTEENUSED leppetrahvi nõude (koos viivise ja sissenõudmiskuludega) tasumiseks. Kostja teatas, et tema menetluses on hagejale tehtud parkimistrahv hagejale kuulunud sõiduki parkimise kohta;
•
kostja saatis 12. jaanuaril 2022 hagejale samasisulise võlateate;
•
hageja saatis 19. jaanuaril 2022 kostjale vastuse, milles tugines nõude aegumisele ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 teises lauses sätestatud kohustatud isiku õigusele keelduda aegunud nõude täitmisest;
•
kostja saatis hagejale korduvaid meeldetuletusi võla tasumiseks (20. jaanuar 2022. a, 26. jaanuar 2022. a);
•
hageja esindaja vandeadvokaat E. Mägi saatis 4. veebruaril 2022 kostjale vastuse ning nõude ebaseaduslikust tegevusest hoidumiseks ja kahju hüvitamiseks;
•
hageja tasus 21. veebruaril 2022 advokaadibüroole arve nr 2022/0064 summas 525 eurot (käibemaksuta) ja 4. märtsil 2022 arve nr 2022/0106 summas 225 eurot (käibemaksuta).
Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Osaühing Aktiva Finants volitas kostjat kohtuvälises inkassomenetluses võla sissenõudmiseks, kuid õigusvastaselt tekitatud kahju eest ei vastuta käsundiandja. Etteheidetav tegevus (aegunud nõude täitmise nõue, ähvardamine maksehäireregistritesse andmete kandmisega, võlateatiste saatmine ka pärast kohustatud isiku poolt nõude aegumisele tuginemist) on omistatav kostjale – kostja saatis meeldetuletuskirju, nõudis kohustuse täitmist enda arvelduskontole ning ähvardas tasumata kohustuse kohta avaldada andmed kostja maksehäireregistris. Seega oli kostja ise pädev valima sissenõudmistoiminguid ning etteheidetav on mitte aegunud nõude omandamine, vaid selle sissenõudmise viis. Tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 ja § 147 lg-st 1 oli nõue aegunud juba 7. detsembril 2021 nõude loovutamise ajal. Nõue aegus 4. novembril 2021. Aegumine annab kohustatud isikule kestva vastuväite täitmisest keeldumiseks. Lisaks sellele leidis maakohus, väiteid sisuliselt hindamata, et ka sisuliselt ei pruugi leppetrahvi nõue olla põhjendatud, sest selle maksmapanekuks peab nõudest eelnevalt VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul teatama. Maakohus leidis, et hageja vastas kostjale 19. jaanuaril 2022 ning äriühingu nimel võib TsÜS § 116 lg 2 järgi tahet avaldada ka muu isik. E-kiri oli saadetud e-posti aadressilt [email protected] ning samale e-posti aadressile saatis kostja ka võlateatisi. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostja tegevust (ilmselgelt aegunud nõude sissenõudmine, hageja oli kooskõlas TsÜS § 146 lg-ga 1 keeldunud aegunud kohustuse täitmisest, kuid kostja jätkas meeldetuletuskirjade saatmist ning maksehäireregistrites andmete avaldamisega ähvardamist) saab käsitleda heade kommete vastase teona. Kostja pidi teadma või vähemalt tõenäoliseks pidama, et hageja pöördub oma õiguste kaitseks ja õigusabi saamiseks õigusteenust osutava isiku poole. Kostja pidi aru saama ka seda, et eeltooduga kaasnevad õigusabi- ja menetluskulud. Võimalik kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav. Kostja oleks saanud kahju tekkimist ära hoida, kui ta oleks hageja esmast vastust nõude aegumise kohta 3 (6)
arvestanud ning võla sissenõudmise (sh maksehäireregistris andmete avaldamisega ähvardamine) lõpetanud. Hageja on tõendanud kostja tahtluse kui teo subjektiivset külge iseloomustava tunnuse. Kuivõrd VÕS § 1045 lg 1 p 8 teokoosseisu elemendiks olev kahju tekitaja teo subjektiivne külg sisaldab tahtlust, ei kohaldu VÕS § 1050, sest süü olemasolu on juba objektiivse teokoosseisu juures tuvastatud. Kostja tekitas hagejale kahju ning kahju on tõendatud. VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel on kohtueelsed õigusabikulud hüvitatavad. Nõudekirjade ja nende vastustega on tõendatud, et kostja rikkumisega seonduvalt on hageja pöördunud vandeadvokaadi poole ning kasutanud õigusabi. Lepingulise esindaja kasutamine oli põhjendatud ning õigusteenuse maht ei ole ülepaisutatud ega tunnitasu määr kõrge. Menetluskulude osas pidas maakohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 1500 eurot (= 10 tundi x 150 eurot) ja riigilõivu 245 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha ringkonnakohtul uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus materiaalõigust rikkudes ja tõendeid valesti hinnates jõudnud ebaõige järelduseni, et kostja tekitas tahtlikult hagejale kahju ja ületas võlausaldajat esindades nõude sissenõudmisel piire. Kostja ei ole teinud paari e-kirja saates midagi sellist, mis ületaks hageja kui juriidilise isiku talumiskohustuse. Heade kommetega ei ole vastuolus aegunud nõude tasumise taotlemine. Aegumine ei lõpeta võlausaldaja nõude olemasolu ega võlgniku rikkumist ning aegunud nõude sissenõudmine seadusega lubatu piires ei ole heade kommetega vastuolus. Kuigi võlgnikul on õigus esitada aegumise vastuväide ja keelduda kohustuse täitmisest, ei tähenda see, et tegemist ei ole enam võlgnikuga, kellel on täitmata kohustus. Kostja saatis meeldetuletuskirju mõned kuud pärast nõude aegumist ja see ei muuda võlausaldaja ega tema esindaja käitumist õigusvastaseks. Kostja ei käitunud sellise intensiivsusega, mis lubaks rääkida heade kommetega vastuolus olevast käitumisest. Lisaks leiab kostja, et kostja tegutsemine võlausaldaja esindajana ei olnud õigusvastane. Kui nõude eeldused on täidetud, tulnuks see esitada kostja käsundiandja vastu. Maksehäireregistrile aegunud nõude kohta avalduse tegemine ega ka aegunud nõude maksehäireregistris avaldamine ei ole seadusvastane. Praegusel juhul andmeid maksehäireregistris hageja kohta ei avaldatud. Maakohus leidis ebaõigesti, et ainuüksi maksehäireregistrit teavitada lubamine on vastuolus heade kommetega. Kostja ei teinud seda survestamise eesmärgil, vaid andmete edastamine ning avaldamine toimub „tehingukäibe usaldusväärsuse huvides“. Maakohus leidis ebaõigesti, et leppetrahvi nõue on lõppenud VÕS § 159 lg 2 järgi. Siinjuures on Riigikohus leidnud, et leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlik viis (vt Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146/31, p 12). VÕS § 159 lg 2 ei lõpeta võlausaldaja nõude olemasolu ega võlgniku rikkumist. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja tegevus oli tahtlik. Tuginedes õiguskantsleri hinnangule on ka pärast nõude aegumist meeldetuletuskirjade saatmine „tavapärane ja aktsepteeritud töömeetod“. Praeguses asjas tuleb arvestada ka seda, et hageja on juriidiline isik, kelle osas heade kommetega vastuolus oleva käitumise standard on kõrgem. Lisaks sellele leiab kostja, et hageja õigusteenuse kulud on tõendamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda. 4 (6)
Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 750 eurot ja alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Seega ei ületa hageja põhinõue ega kõrvalnõuded ülal nimetatud piirmääru, mistõttu on praegusel juhul tegemist asjaga, mida maakohus sai TsMS § 405 lg 1 alusel lahendada lihtsustatud korras.
7.Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse TsMS § 637 lg 21 kohaselt menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul märkis maakohus otsuses, et ei anna luba edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
8.Tutvunud asja materjalide, maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega, leiab kolleegium, et maakohus ei ole eksinud hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisel, tõendite hindamisel ega õigusnormide tõlgendamisel. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kaebusel ei ole ilmselgelt edulootust.
8.1.Maakohus leidis õigesti, et kostja käitumist tuleb tuvastatud asjaoludel pidada heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Maakohus on välja toonud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused ning nende eelduste tuvastamisel ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud. Õiguskantsleri arvamus (29. märtsi 2022. a otsus nr 6-1/220316/2201738) võla sissenõudmise ja võlaandmete edastamise kohta maksehäireregistrile, millega kostja soovib oma õiguslikke seisukohti tugevdada, ei ole kohtule siduv. Arvestada tuleb iga üksikjuhtumi asjaoludega. Praegusel juhul oli tegemist olukorraga, kus kostja nõudis kohtuväliselt võla tasumist ja ähvardas võla kohta maksehäireregistris andmete avaldamisega ka pärast seda, kui hageja tugines nõude aegumisele. Asja materjalidest nähtub, et ka kostja ise ei seadnud nõude aegumist kahtluse alla. Kuigi võlgnikku kohustust täitma mõjutavat tegevust ei saa lugeda üldjuhul heade kommete vastaseks, siis praegusel juhul esinesid selleks erandlikud asjaolud, esmajoones see, et kostja jätkas hageja survestamist aegunud nõude täitmiseks. Sellist sissenõudmismeetodit ei saa lugeda kohaseks ja heade kommetega kooskõlas olevaks.
8.2.Maakohus märkis lisaks nõude aegumisele alternatiivselt, et esitatud asjaoludel võib leppetrahvi maksmapanek olla välistatud ka seetõttu, et täidetud ei ole leppetrahvi nõudmise eeldused, sh VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt tuleb leppetrahvi nõudmisest teatada mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Maakohus aga selle kohta esitatud poolte väiteid ei hinnanud ning seetõttu ei hinda kolleegium ka sellekohaseid apellatsioonkaebuse väiteid.
8.3.Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hagi on esitatud õige isiku vastu. Kuigi kostja täitis nõude sissenõudmisel Osaühingu Aktiva Finants käsundit, valis ta sissenõudmismeetodid ise. Seetõttu ei ole kostja käitumine omistatav käsundiandjale. 5 (6)
Maakohtu otsusest nähtub, et õigusabikulud tekkisid hagejale just kostja sissenõudmismeetodite tõttu, kuna hageja tahtis vältida maksehäireregistris andmete avaldamist, sest see oleks hageja väitel kahjustanud tema krediidivõimelisuse hindamist. See, et hagejale võis sellises olukorras tekkida kahju õigusabikulude näol, pidi olema kostjale ettenähtav. Kolleegium nõustub maakohtuga, et õigusabikulud olid seotud kostja poolt võlgnevuse sissenõudmisega ning nende suurus on arvete ja maksekorraldustega tõendatud. Maakohus ei ole eeltoodud asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
8.4.Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et maakohus jõudis hagi rahuldamise osas ebaõigele järelduseni seetõttu, et jättis tähelepanuta, et võlgnikuks on juriidiline isik. Praegusel juhul ei ole küsimus andmesubjekti isikuandmete kaitses vaid selles, kas tuvastatud asjaoludel tuleb kostja käitumist võla sissenõudmisel lugeda heade kommete vastaseks tahtlikuks teoks.
9.Maakohtu otsus sisaldab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Ka see asjaolu ei tingi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist, sest kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust (vt Riigikohtu 19. jaanuari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-14547/20, p 13). Seega ei ole kolleegiumi hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.
10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Ringkonnakohtus kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
11.Ringkonnakohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid kostjale füüsiliselt tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
12.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.