2-22-3662/9 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

lahend.ee

3.Eeltoodust tulenevalt ei jäänud hagejal üle muud võimalust kui pöörduda oma õiguste kaitseks abi saamiseks advokaadibüroo poole. Hageja ja Cuesta Advokaadibüroo vahel sõlmiti kirjalik õigusteenuse osutamise leping 04.02.2022. Advokaadibüroo Cuesta vandeadvokaat Eva Mägi analüüsis kliendi (hageja) kirjeldatud olukorda ja dokumente ning koostas seejärel hageja nimel vastuskirja kostja võlateatisele, nõude ebaseaduslikust tegevusest hoidumiseks ja kahju hüvitamiseks. Kirjas teatas hageja esindaja, et peab kostja esitatud nõuet põhjendamatuks muuhulgas põhjusel, et tegemist on aegunud nõudega, esitas nõude ebaseaduslikust tegevusest hoidumiseks (hageja kohta võlainfo avaldamisest maksehäireregistris) ning kahju hüvitamist summas 630 eurot hiljemalt 15.02. 2022. Kahju seisneb hagejale osutatud õigusteenuses seonduvalt kostja võlateatistele vastamise ja ebaseaduslikust tegevusest hoidumise nõude koostamisega. Pärast kostjale nõudekirja saatmist lõpetas kostja hagejale võlateatiste saatmise, maksehäireregistrisse ülesriputamisega ähvardamise ega avaldanud hageja kohta maksehäireregistris infot. Vastuseks hageja 04.02.2022 kirjale teatas kostja hagejale 17.02.2022 saadetud vastuses, et aegumine annab isikule TsÜS § 142 lg 1 alusel õiguse keelduda kohustuse täitmisest, kohustus ehk võlg kui faktiline asjaolu jääb aegumisest hoolimata alles ning võlausaldajal on endiselt õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist vastavalt VÕS §-le 76. Vastuses märkis kostja, et kuigi võlaandmeid ei ole maksehäireregistris avaldatud, oleks kostja hinnangul võlaandmete avaldamine seoses leppetrahviga nr. 204018791 igati õiguspärane. Kostja leidis, et põhjendatud ei ole nõuda kahju summas 630 euro hüvitamist kuna nõudekirja koostamise on tellinud EIK Grupp OÜ ning nõudekirja koostamisega kaasnevate kulude kandmise kohustus lasub seetõttu samuti EIK Grupp OÜ-l. Samas kirjas tegi kostja hagejale ka kompromissettepaneku, mille järgi tasuks hageja kostjale kompromissisummana 65,25 eurot.

5.Hageja on seisukohal, et kostja 5.1 On käitunud hageja suhtes heade kommete vastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Hageja on seisukohal, et kostja on hageja suhtes käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt ja tekitanud seeläbi hagejale kahju. Heade kommete vastane tahtlik käitumine seisneb selles, et hoolimata hageja teatest kostjale (19.02.2022 saadetud e-kiri) nõude täitmisest keeldumise kohta aegumisele tuginedes, jätkas kostja hagejale võlateatiste saatmist ning teatas, et hageja kohta on väidetav tasumata kohustus pandud üles maksehäireregistris www.taust.ee. Lisaks sellele andis kostja mõista, et maksehäiret võidakse avaldada ka muudes maksehäireregistrites.. Vaidlust ei tohiks olla selles, et kostja sissenõutavale leppetrahvi nõudele kohaldub TsÜS § 146 lgs 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg (vastupidisele ei ole kostja ka tuginenud) ning et kõnesolev nõue on aegunud. Eelnevat kinnitab muuhulgas kostja 17.02.2022 vastuses väljatoodu, et nõude aegumine ei ole võlasuhte lõppemise aluseks ning see annab isikule TsÜS § 142 lg 1 alusel õiguse keelduda kohustuse täitmisest. Kostja ei ole ka kunagi väitnud, et nõue ei ole aegunud. Tulenevalt kostja ebaseaduslikust tegevusest ei jäänud hagejale üle muud võimalust kui pöörduda oma õiguste kaitseks abi saamiseks advokaadibüroo poole. Hageja esindaja osutas hagejale õigusteenust kokku 5 tunni ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta), koos käibemaksuga 900 eurot (5 x 150 x 1,2). Advokaadibüroo poole pöördumist ja õigusteenuse vajalikkust ja põhjendatust kinnitab muuhulgas see, et pärast advokaadibüroo poolse kirja (04.02.2022 kiri) saatmist lõpetas kostja hagejale võlateatiste saatmise, samuti hageja informeerimise sellest, et hageja väidetav võlg on üleval maksehäireregistris ega avaldanud hagejale teadaolevat ka väidetava võla kohta hageja kohta maksehäireregistris infot. Hageja leiab, et kui kostja ei ole kolme aasta jooksul suutnud väidetavat nõuet sisse nõuda, siis on selle jätkuv sissenõudmine ja maksehäireregistrisse ülespanekuga ähvardamine pärast seda kui hageja on selgesõnaliselt tuginenud nõude aegumisele õigusvastane. Sisuliselt pani kostja hageja sundseisu – kas tasuda aegunud leppetrahv ära (jättes kõrvale selle sisulise põhjendatuse või põhjendamatuse) või pöörduda oma õiguste kaitseks advokaadi poole ja seejärel kohtusse. Hageja valis viimase, sest isik ei peaks maksehäireregistrisse sattumise hirmus asuma täitma aegunud kohustusi. 5.2 Vastutab hagejale kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS § 1043jj järgi Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab VÕS § 1043 kohaselt kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse alusel. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku

käitumisega. Isik peab VÕS § 127 lg 4 kohaselt hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Riigikohus on deliktilise vastutuse eelduseid analüüsinud muuhulgas kohtuasjas nr 3-2-1-62-13 05. 06.2013.a otsuses ning selle p-s 12 leidnud, et kostja saab hagejale varalise kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS § 1043jj alusel vastutada üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt järgmised eeldused: - kostja on pannud toime õigusvastase teo VÕS §-de 1045–1049 mõttes; - kostja on rikkumises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050); - hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1); - kahju hüvitamine on ette nähtud VÕS §-des 129–132 või kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitse-eesmärgist (VÕS § 127 lg 2) ega ole seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumise puhul (VÕS § 1045 lg 1 p 7) välistatud VÕS § 1045 lg-st 3 tulenevalt; 5.3 Õigusvastase teo ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hageja kirjeldatud kostja käitumine on tahtlik heade kommete vastane käitumine VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes ja seega õigusvastane. VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatuga seonduvalt on Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-18-15 15. 04.2015 otsuse p-s 10 märkinud, et VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane ka juhul, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib hagejale kaasa tuua kahju. Antud juhul pidi kostja ilmselgelt ette nägema, et kui ta jätkab hagejale võlateatiste saatmist (aegunud nõude sissenõudmist) ning lisaks teatab, et sellekohane info avaldatakse hageja kohta maksehäireregistris, siis võtab hageja oma õiguste kaitseks ette meetmed (takistamaks ebaõige maksehäire avaldamist), pöördudes juristi või advokaadi poole ning millega kaasneb hagejale õigusabikulu. Ilma kostja õigusvastase tegevuseta ei oleks hageja advokaadibüroo poole pöördunud ja kahju poleks tekkinud. Kui kostja ei oleks jätkanud hagejale võlateatiste saatmist ja informeerimist kavatsusest maksehäire avaldada pärast hageja poolset nõudele vastuvaidlemist (sh aegumisele tuginemist), puudunuks hagejal vajadus pöörduda oma õiguste kaitseks abi saamiseks advokaadibüroo poole, hagejal ei oleks kahju tekkinud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Käesoleval juhul jätkas kostja hagejalt aegunud nõude sissenõudmist ja informeeris, et hageja kohta on avaldatud info makshäireregistris kuigi hageja oli tuginenud väidetava nõude aegumisele. Võlateatiste jätkuvat saatmist põhjendas kostja sellega, et aegumine nõuet ei lõpeta. Taolises olukorras ei ole heade kommetega kooskõlas jätkata võlateatiste saatmist, informeerida, et aegunud nõude kohta on avaldatud info maksehäireregistris ega mistahes täiendavatesse maksehäireregistritesse sama maksehäire ülespaneku eest hoiatada (kui aegunud nõuet ei täideta). Sisuliselt pani kostja hageja sundseisu – kas tasuda väidetav aegunud nõue ära või pöörduda advokaadi poole oma õiguste kaitseks abi saamiseks. 5.4 Süü sisaldub juba objektiivses teokoosseisus Õiguskirjanduses on märgitud, et: „ VÕS § 1045 lg 1 p 8 nimetatud õigusvastane tegu ehk delikt sisaldab teotunnusena tahtlust ja teo heade kommete vastasust. Tahtlus on lg 1 p 8 puhul õigusvastasuse element, mida peab tõendama kannatanu ning kui kahju tekitaja tahtlus on tõendatud, siis ei saa kahju tekitaja oma rikkumist enam vabandada hooletuse puudumisega (VÕS-i kommenteeritud väljaanne Tallinn, 2009, § 1045, lk 651). Kostja tegeleb oma majandustegevuses võlgade sissenõudmisega ning poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja käitumine (võlateatiste korduv saatmine hagejale ja maksehäireregistrisse ülesriputamisega ähvardamine) oli teadlik ja tahtlik.

Kostja on oma käitumisega tekitanud hagejale kahju. Hageja nõuab kahjuna õigusabikulu ilma käibemaksuta hüvitamist kokku summas 750 eurot (525 + 225). Hageja lisab, et ta tegi omalt poolt kõik kahju tekkimise vältimiseks, vastates esmalt kostja korduvatele võlanõuetele (sh tuginedes aegumisele) ise (advokaati kaasamata). Seetõttu oleks äärmiselt ebaõiglane kui hagejal tekkinud õigusabikulu jääks hageja enda kanda ja kostjalt välja mõistmata. Hagejal tekkinud õigusabikulu on vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja ei pea põhjendatuks kostja väidet, et vandeadvokaadist esindaja kasutamine ei olnud põhjendatud kuivõrd hageja juhatuse liige oleks võinud ka ise kostjale samasugused vastuväited esitada. Hageja juhatuse liige X ei ole õigusteadmistega isik. Juhatuse liikmeks olemise fakt ei loo õigusteadmisi, vastasel juhul oleks kõikide kohtumenetluses osalevate äriühingute menetluskulud (mis on kaasnenud seoses advokaadi kasutamisega) põhjendamatud kuivõrd kõikidel äriühingutel on olemas juhatuse liige. Kostja väidet, mille kohaselt ei ole üldsegi vaja võlateatistele vastuvaidlemiseks õigusteadmisi, ei pea hageja samuti põhjendatuks. Kostja ise kasutab suhtluses hagejaga juristi, mitte muud töötajat või juhatuse liiget. Seega ka kostja enda käitumine kinnitab, et taolise (kohtueelse) kirjavahetuse pidamiseks on vajalikud õigusteadmised, mida hageja juhatuse liikmel ei ole. Hageja ei nõustu kostjaga ka selles osas nagu oleks hageja lepingulise esindaja tunnihind (150 eurot ilma käibemaksuta) põhjendamatult kõrge. Hageja lepingulise esindaja tunnihind ei ületa märkimisväärselt ka seda tunnihinda, mida kostja ise on pidanud mõistlikuks (kostja on viidanud tunnihinnale 147,90 eurot (ilma käibemaksuta) tunnis). Samuti on Riigikohus aktsepteerinud 170 euro suurust tunnihinda (Riigikohtu 27. veebruari 2017. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-159-16, p 14). Kokkuvõttes leiab hageja, et tema lepingulise esindaja tunnihind on senise Riigikohtu praktikaga ja õigusteenuse tunnitasu turuhindadega igati kooskõlas. Hageja ei pea põhjendatuks ka kostja väidet õigusabile kulutatud ajahulga ebamõistlikkusest. Õigusteenuse osutamine, mis seisnes antud juhul muuhulgas kostjale nõudekirja koostamises, ei olnud lihtsalt millegi kirjapanemine, vaid sellele eelnes dokumentidega tutvumine, telefonivestlused kliendiga, õigusliku positsiooni hindamine ja nõude analüüs, millele kulus aega. Hagejale on õigusteenust osutanud vandeadvokaat, kellel poolt osutatavale õigusteenusele kehtivad keskmisest kõrgemad kvaliteedinõuded. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 2 järgi peab õigusteenus olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Advokaat peab vajaduse korral koguma kliendi huvides tõendeid. Vähema ajaga ei oleks olnud võimalik osutada hagejale õigusteenust kooskõlas AdvS § 40 lg-s 2 sätestatuga. Hageja leiab, et õigusteenuse mahu osas on õigusteenusele kulunud aeg igati põhjendatud.

8.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja leiab, et kostja leppetrahvi nõue on ka sisuliselt põhjendamatu kuigi see kas temale tehtud leppetrahv (mille tõttu kostja hagejale meeldetuletuskirju saatis ja infot väidetava võla kohta maksehäireregistris avaldada soovis) on sisuliselt põhjendatud (s.t. kas hageja rikkus parkimistingimusi) või mitte, ei puutu käesoleval juhul asjasse. Hageja on esitanud leppetrahvi nõudele aegumise kui täiesti iseseisva vastuväite. Käesoleva vaidluse keskseks vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas aegunud nõude sissenõudmine (jättes kõrvale selle sisulise põhjendatuse või põhjendamatuse), sellekohaste meeldetuletuskirjade saatmine ja maksehäireregistrisse ülespanekuga ähvardamine (kui väidetavat võlga ei tasuta) on heade kommetega vastuolus olukorras, kus väidetav võlgnik on selgelt tuginenud nõude aegumisele. Hageja on seisukohal, et vastus eelnevale on selgelt jaatav ehk kostja taoline tegevus on heade kommetega vastuolus. Kuivõrd leppetrahv on tehtud 21.10.2018, siis hageja ei mäleta ega peagi mäletama 21.10.2018 päevasündmusi. Asja materjalidest nähtuvalt on leppetrahv välja kirjutatud 21.10.2018 ja esimene meeldetuletuskiri on saadetud hagejale 11.01.2022. Taolise tegevusega (tegevusetusega) on võetud hagejalt võimalus ka viimase õiguste paremaks kaitseks, kuivõrd vastavalt LS§ 72 lg-le 2 säilitatakse sõiduki kasutamisega seotud andmeid 6 kuu jooksul. Seetõttu saab hageja anda oma seisukoha, mis puudutab leppetrahvi sisulist põhjendatust, üksnes käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendite baasil. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud AS Ühisteenused ja hageja vahel kehtiva lepingu olemasolu ning seeläbi ka seda, et hageja oleks parkimistingimusi rikkunud. Kostja vastuse lisaks 1-6 olevatest tõenditest (fotod sõidukist) ei nähtu ühtegi parkimiskorraldust reguleerivat infotahvlit, millel toodud tingumusi hageja väidetavalt rikkunud on ja mille eest on hagejale leppetrahv välja kirjutatud. Sõiduki armatuurlaualt ei nähtu ka leppetrahvi kviitungit. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagejat leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul teavitatud. Meeldetuletuskiri saadeti hagejale esmakordselt 11.01.2022. Hageja leiab, et kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda ka VÕS § 159 lg 2 järgi. Vastavalt viidatud sättele kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eelnevas tulenevalt ei saa ka käesoleval juhul pidada aktsepteeritavaks kostja käitumist ehk esimese meeldetuletuse saatmist 11. 01 2022, kui väidetav rikkumine toimus juba 21.10. 2018.

Tõepoolest on kostjale 19.01.2022 edastatud kiri AE poolt, kuid kuna kirja lisana ei olnud lisatud volikirja, mis tõendaks hageja esindusõigust, samuti kirja sisust ei olnud võimalik välja lugeda, et tegemist on hageja esindajaga, siis kostja kirja saatjale hagejaga seonduvaid andmeid ei edastanud. Kuna AE oma esindusõigust ei tõendanud, ei saa lugeda viidatud kirja esitatuks hageja nimel. Kostja loeb AE kolmandaks isikuks, kellele kostja ei ole õigustatud andmeid väljastama. Hageja väide, et ta sai kostja kirjadest aru, et maksehäire on avaldatud, ei ole õigustatud ega asjakohane. Hagejal oli võimalik enda suhtes olevaid andmeid kontrollida www.taust.ee portaalis. Nimetatud portaal on avalik ja kõigile kättesaadav. Kostja on oma 17.02.2022 vastuses märkinud, et võlaandmeid seoses leppetrahviga nr 204018791 ei ole maksehäireregistris avaldatud. Seega on pahatahtlik hageja väide, et tal ei jäänud üle muud võimalust kui pöörduda oma õiguste kaitseks abi saamiseks advokaadibüroo poole. Kostja rõhutab, et hageja ise ei ole kostja poole kordagi pöördunud. Hagejal oli võimalik ennast kohtuvälises menetluses esmalt esindada end ise. Äriühingu juhatuse liikmelt eeldatakse keskmisest kõrgemaid teadmisi, st kostja on seisukohal, et hageja esitatud vastuväiteid oli kohtuvälises inkassomenetluses võimeline esitama ka hageja ise läbi seadusliku esindaja. Hageja aga otsustas kaasata lepinguline esindaja, millise otsuse tegemisega hageja teadis, et hagejale kaasnevad kulud. Kostja on seisukohal, et hageja selline käitumine ei ole majanduslikult otstarbekas ega põhjendatud. Kostja on seisukohal, et hageja poolne lepingulise esindaja kaasamine oleks olnud põhjendatud alles juhul, kui hageja juhatuse liige esmalt oleks ise pöördunud kostja poole ja hageja poolsele pöördumisele kostja ei oleks reageerinud. Advokaadibüroo poole pöördumine õigusabi saamiseks on hageja enda vaba valik ning esindajaga kaasnevad kulud on hageja enda risk ja riisiko, mille kandmise kohustus lasub samuti hagejal.

16.Kostja on õigustatud võlanõudeid edastama ja avaldama hageja suhtes andmeid. Hageja on sõlminud AS-iga Ühisteenused lepingu, mille alusel tekkis hagejal kohustus parkimisteenuse eest tasuda. Hageja ei ole parkimisteenuse eest tasunud, mille tõttu oli vormistatud leppetrahv. Seega on olemas õiguslik alus võlanõude edastamiseks. Võlausaldaja rõhutab, et nõude aegumine ei ole võlasuhte lõppemise aluseks. Aegumine üksnes annab isikule TsÜS § 142 lg 1 alusel õiguse keelduda kohustuste täitmisest. Kohustus ehk võlg kui faktiline asjaolu jääb aegumisest hoolimata alles ning võlausaldajal on endiselt õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist vastavalt VÕS §-le 76. Võlaandmeid seoses leppetrahviga nr 204018791 ei ole maksehäireregistris avaldatud. Julianus Inkasso OÜ on eeltoodut arvesse võttes seisukohal, et võlaandmete avaldamine seoses leppetrahviga nr 204018791 oleks igati õiguspärane kuivõrd andmed on tõesed ja korrektsed. EIK Grupp OÜ ei ole AS Ühisteenused tehtud leppetrahvi tasunud ning käesolevaga on pöördujale edastatud tõendid võlanõude tekkimise ja sissenõutavaks muutumise kohta. Hagejal on täitmata leppetrahvist nr 0204018791 tulenev nõue Aktiva Finants OÜ ees, seega on oleks maksehäire avaldamine põhjendatud. Kostja ei ole tekitanud hagejale majanduslikku kahju. Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole kostja vastu põhjendatud, kuna täidetud ei ole kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 alusel. Hageja on tekitanud iseenda tegevusetuse tulemusel/tagajärjel endale kahju rikkudes parkimislepingu tingimusi. Parkimislepingu tingimuste rikkumise tagajärjel tehti AS Ühisteenused poolt hagejale parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahv, mida hageja AS-le Ühisteenused tähtaegselt ei tasunud. Parkimislepingu tingimuste rikkumise ja parkimistrahvi mitte tähtaegse tasumise tagajärje tulemusel on hageja tekkinud kahju iseendale iseenda tegevusetuse tõttu. Kostja on seega seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõue ja kahju hüvitamise nõudelt esitatud/arvestatud viivise nõue tuleb samuti jätta täies ulatuses rahuldamata.

Kostja hinnangul on täielikult põhjendamatu hageja esitatud arve nr 2022/0064 kuupäevaga 14.02.2022. a summas 674 EUR. Viidatud arve puhul ei ole selge, millise teenuse eest on arve esitatud. Arvel kajastuv selgitus Partner/vandeadvokaat Eva Mägi, Jurist Brigitta Jõgi, Äriregistri viitab ja kinnitab, et tegemist ei ole ilmselgelt arvega, mis on/oleks seotud ja aluseks käesoleva vaidlusega kohtuvälises menetluses. Kostja on seisukohal, et arve nr 2022/0064 ei ole mitte mingil juhul seotud kõnealuse nõude kohtuvälise vaidluse lahendamisel kantud õigusabi kuluga. Lisaks on hageja oma hagiavalduse lisana esitatud arve nr 2022/0106 kuupäevaga 04.03.2022. a summas 270 EUR. Hageja nõuab lepingulise esindaja kohtuväliste õigusabikulude hüvitamist tunnitasuga 150 eurot ilma käibemaksuta. Ka nimetatud arve selgituse Õigusabi vastavalt spetsifikatsioonile Partner/vandeadvokaat Eva Mägi põhjal ei ole võimalik seda seostada käesoleva vaidlusega kohtuvälises menetluses. Jääb ebaselgeks kahjusummade tekkimine ja kujunemine. Kostja märgib, et isegi juhul, kui arved on hageja poolt advokaadibüroole tasutud, ei ole mitte mingil viisil tõendatud, et vandeadvokaadi poolt osutatud õigusabiteenus on seotud leppetrahvi nõude sissenõudmise menetlusega hagejalt. Käesolevas asjas on vaidlus selles, et esiteks ei olnud põhjendatud hagejal kaasata kohtuvälises menetluses lepinguliseks esindajaks vandeadvokaat, kuivõrd hageja seaduslik esindaja oleks saanud hagejat kohtuvälises sissenõudmise menetluses esindada ise. Teiseks esitatud arvete alusel on võimalik järeldada, et tegemist ei ole hagejale osutatud teenusega, mis oleks seotud Aktiva Finants OÜ võlanõudega. Juhuks, kui kohus tuvastab, et hageja esitatud arved tõendavad käesoleva vaidlusega kohtuvälises menetluses osutatud õigusteenust, on kostja seisukohal, et hageja esindaja õigusabi maht on ülepaisutatud ja näilikult kujundatud. Dokumendi koostamisele kulunud aeg on ebamõistlik ning summa on põhjendamatu ja ebamõistlik. Hageja ainus eesmärk on ajakulu butafoorne suurendamine. Hageja peab õigusteenuse ajakulu detailselt välja tooma, esitama arvestuskäigu kuidas on summad kujunenud, nõuet põhistama ja tõendama (nii nagu ka menetluskulude nimekirja esitamisel kohtumenetluses). Käesolev asjas toimunud kohtuväline menetlus ei ole olnud keeruline ega ka mahukas, mistõttu hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 ilma käibemaksuta ei ole põhjendatud ja on ilmselgelt ülepaisutatud. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et kohtupraktikas on väljakujunenud kohtutel seisukoht, et 1 lk sisulise menetlusdokumendi koostamisele professionaalsete õigusteadmistega esindajal, mida hageja esindaja kindlasti ka on, kulub aega ca 40-45 minutit, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsile, tutvumisele, õigusliku hinnangu andmisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Hageja esindaja 04.02.2022. a edastatud vastuse sisulist osa on pea 2 leheküljel, seega on täiesti põhjendamatu ja ülepaisutatud vandeadvokaadist esindaja ajakulu 3,5 tunni ulatuses, olukorras, kus tegemist on leppetrahvi nõudega. Hageja esindaja 22.02.2022. a edastatud vastuse sisulist osa on samuti 1 leheküljel ning sisuliselt sisu/tekst kattub 04.02.2022. a esitatud vastusega, mistõttu esindaja ajakulu 1,5 tunni ulatuses on põhjendamatu ja ilmselgelt ülepaisutatud.

26.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et nõue on esitatud vale kostja vastu ning õige kostja peaks olema OÜ Aktiva Finants kui Ühisteenused AS nõude omandaja. Iseenesest märgib kostja õigesti, et kostja nõue hageja vastu tuleneb AS Ühisteenused leppetrahvist nr 0204018791, mille AS Ühisteenused on 07.12.2021 loovutanud Aktiva Finants OÜ-le ning Julianus Inkasso OÜ on asjas olnud Aktiva Finants OÜ esindajaks. Käsundiandja Aktiva Finants OÜ edastas käsundisaaja Julianus Inkasso OÜ-le käsunduslepingu alusel kohtuvälises inkassomenetluses sissenõudmiseks käsundisaaja võlanõude hageja vastu. Aktiva Finants OÜ volitas Julianus Inkasso OÜ-d kohtuvälises inkassomenetluses Aktiva Finants OÜ ja hageja vahelisest tehingust tulenevat varalist nõuet sisse nõudma. Kostja leiab ekslikult nagu peaks või saaks käsundisaaja õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutama käsundiandja. Hageja on kostja vastu esitanud nõude tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 8, heites Julianus Inkasso OÜ -le ette heade kommete vastast käitumist /tegevust ja sellega kahju tekitamist nõude sissenõudmisel. Kostjale etteheidetavat käitumist ei saa omistada käsundiandjale ehk OÜ-le Aktiva Finants või veel enam Ühisteenused AS-le. Hageja märgib õigesti, et tegevus, mida hageja oma nõudes heade kommete vastaseks peab, on omistatav vaid kostjale. meeldetuletuskirju saatis hagejale kostja; parkimistrahvi tasumist nõuti meeldetuletuskirjades samuti kostja Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole; hageja väidetava tasumata kohustuse ähvardas maksehäireregistrisse üles riputada kostja, mitte Aktiva Finants OÜ; meeldetuletuskirjades viidatud maksehäireregister www.taust.ee kostja poolt peetav maksehäireregister. Kuigi kostja tegutses võla sissenõudmisel Aktiva Finants OÜ esindajana, oli kostja ise pädev valima ja valis sissenõudmistoimingud. Kohus möönab, et Ühisteenused AS parkimistrahvi nõue oli juba selle omandamisel Aktiva Finants OÜ poolt aegunud, kuid heade kommete vastast käitumist ei saa ette heita aegunud nõude omandamisele, vaid selle sissenõudmisviisile. Kohus on seisukohal, et nõue on esitatud õige kostja vastu ning õigusvastaselt kahju tekitamise eest on vastutav kahju tekitaja.

27.Kostja märgib, et hageja ja Ühisteenused AS sõlmisid 21.10.2018.a. parkimislepingu Ühisteenused AS hallatavas parklas asuva parkimiskoha kasutamiseks (tl 100-106) so tingimustel, mis olid nähtavad parkla sissesõidu juures ja millele võis järgneda parkija kohustus parkimistingimuste rikkumise korral tasuda leppetrahvi. Selline kokkulepe võib vastata leppetrahvi kokkuleppele VÕS § 158 lg 1 mõttes ja selle nõude alus saaks olla VÕS § 108 lg 1. Ühisteenused AS leppetrahvinõue (selle sisu) iseenesest ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks Küll peavad leppetrahvi nõudmiseks olema täidetud seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (VÕS § 160), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Üldiselt aegub leppetrahvinõue nagu teisedki tehingulised nõuded kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Perioodilise leppetrahvi nõue, mis muutub sissenõutavaks eelkõige kohustuse täitmisega viivitamisel ja mille suurus sõltub viivitamise ajast, aegub n-ö täisaastate kaupa. Sõltumata aegumisest tuleneb aga VÕS § 159 lg-st 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt ka nt Riigikohtu 11.05. 2009. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-44-09, p 10; 21.12.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11). Hageja tugineb leppetrahvi aegumisele ja sellest tulenevalt kohustatud isiku õigusele keelduda aegunud kohustuse täitmisest. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega ja nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (lg 2). Kostja saadetud meeldetuletuskirjade /võlateatiste kohaselt kannab hagejale tehtud parkimistrahv nr 204018791 kuupäeva 21.10.2018. Hageja väidab, et esmakordselt esitati leppetrahvi tasumise nõue kostja 11.01.2022.a. saadetud e-kirjas (tl 9). Kostja ei ole eeltoodut millegagi ümber lükanud. Seega esitas kostja lepptrahvi nõude 3 aastat ja ca 3 kuud hiljem. Nõude aegumist on möönnud ka kostja ise hagejale saadetud vastuses 17.02.2022 (tl 18) samuti kohtule esitatud vastuses hagile (tl 58-62) Kohus märgib siinkohal, et nõue oli aegunud juba Aktiva Finants OÜ nõude omandamise hetkel 07.12.2021.a. Leppetrahvi tasumise kuupäev oli 04.11.2018.a. Seega aegus leppetrahvi nõue 04.11.2021.a

29.Iseenesest on õige kostja seisukoht, et aegumine ei lõpeta nõuet, kuid seevastu annab võlgnikule kestva vastuväite täitmisest keeldumiseks. Aegumise esmane eesmärk on kaitsta võlgnikku kuivõrd aja möödudes on nõudele raskem esitada vastuväiteid. Aegumine väljendab aga ka hea usu põhimõtet. Aegumist õigustavad ka õigusrahu ja õigus- ning käibekindluse eesmärk, mis sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja või tekitada tõendamisraskusi (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09 p 11). Aeguda saavad nõuded, mitte võimalus neid kohtus hageda (hagemisõigus). Aegumise põhiline õiguslik tagajärg (lg 1 teine lause) näeb ette, et pärast nõude aegumist võib kohustatud isik oma nõude täitmisest keelduda. Seega ei lõpeta nõude aegumine iseenesest nõuet, küll aga seab selle täitmise sõltuvusse võlgniku tahtest, andes võlgnikule kestva vastuväite täitmisest keelduda. (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-29-05 p 14) Aegumisele tuginemiseks peab kohustatud isik väljendama õigustatud isikule vastavat tahet (lõplikku keeldumist kohustuse täitmisest). Käesoleval juhul on seda hageja sõnaselgelt ka väljendanud (tl 11). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kohustatud isik on selgelt oma tahet väljendanud, õigustatud isik ei ole aegumistähtaja jooksul oma nõuet maksma pannud (OÜ Aktiva Finants on omandanud aegunud nõude) ning kostja OÜ Aktiva Finants esindajana realiseerib nõuet ignoreerides TsÜS § 142 lg 1 sätestatut ja hageja selgelt väljendatud tahet (tl 11), on selline kostja käitumine vastuolus heade kommetega. Kohus märgib lisaks, et vaatamata sellele, et nõudele on seaduses sätestatud aegumistähtaeg, võib nõude maksmapanek ka aegumistähtaja kestel olla välistatud kui tegemata on jäänud mingi nõudega seotud toiming, nt nõudest teatamine. VÕS § 159 lg 2 nõuab leppetrahvinõude maksmapanekuks trahvinõudest eelnevalt mõistliku aja jooksul teatamist pärast rikkumise avastamist. Kohus möönab, et peamiselt tugineb hageja aegumise vastuväitele ning kuivõrd parkimistrahvi nõue on aegunud, ei ole vajadust esitada nõudele muid sisulisi vastuväiteid.

31.Kostja väide, et hageja ei ole ise (ilma advokaadist esindajata) kostja poole pöördunud ei vasta tegelikkusele. Kostja selgitus, et esindusõiguse tõendamata jätmise tõttu jättis EIK Grupp OÜ 19.01.2022.a kirja tähelepanuta, on kohtu hinnangul alusetu ja põhjendamatu. Esmalt märgib kohus, et kostja enda saadetud võlateatised on ilma igasuguste allkirjadeta. Meelevaldne on kostja lugemine 19.01.2022.a kostjale hageja nimel kirja saatnud AE kolmandaks isikuks. Kostja saatis hagejale kirjad /võlateated e-posti aadressil– xxx, samalt e-posti aadressilt sai kostja hagejalt AE allkirjastatud vastuse (tl 11), samale hageja e-posti aadressile saatis kostja jätkuvalt meeldetuletused /võlateated Kohtule jääb arusaamatuks kostja käsitlus, justkui kostja võis allkirjastamata väidetavaid enda poolseid tahteavaldusi viidatud e-posti aadressile saata, kuid sellelt saadud tahteavaldust mitte aktsepteerida. Äriühingut võib esindada ning äriühingu nimel tahet väljendada ka muu isik kui juhatuse liige ning selleks, et lugeda tahteavaldused tehtuks ja esindusõigus kehtivaks, ei pea seda ilmtingimata tegema juhatuse liige või muu isik ühes volikirja esitamisega. Vastavalt TsÜS § 116 lg 2, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kohus lisab, et isegi kui nõustuda kostjaga selles, et tal või tekkida kahtlusi hageja nimel 19.01.2021 esitatud vastuse allkirjastanud isiku pädevuses, ei ole kostja nõudnud kinnitust või esindusõiguse tõendamist / täpsustamist, küll aga jätkanud meeldetuletuskirjade saatmist samal e-posti aadressil, millelt vastuse sai. Kohus osundab, et hageja nimel kostjale vastuse saatnud AE on märkinud ka oma kontakttelefoni, kust kostja saanuks vajadusel kinnitust küsida. Alusetu ja tegelikkusele mittevastav on kostja väide, et hageja ei ole ise kostja poole pöördunud (enne õigusabi saamist). Kostja ise on pöördumist ignoreerinud, jätkanud võlanõude saatmist ja maksehäirete registrisse andmete märkimisega ähvardamist.

32.Eeltoodust tulenevalt on kostja käitumine kohtu hinnangul käsitletav õigusvastase teona VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes (heade komeet vastase teona). VÕS § 1045 lg 1 p 8 nimetatud õigusvastane tegu sisaldab teotunnusena tahtlust ja teo heade kommete vastasust (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 3-1-1-13-14 p 8.6, 3-2-2-2-14 p 13). Heade kommete sisu on Riigikohus selgitanud ka tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, märkides, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Kostja tegevust (st realiseeris ilmselgelt aegunud nõuet, hageja oli kooskõlas TsÜS § 146 lg 1 keeldunud aegunud kohustuse täitmisest, kostja jätkas meeldetuletuskirjade saatmist ning maksehäirete registrisse roiutamisega ähvardamist) saab kohtu hinnangul käsitleda heade kommete vastase teona. Kuivõrd hageja väljendas selgelt, et tugineb nõude aegumisele ja keeldub sellest tulenevalt nõuet täitmast ning kostja, jätkates võlateadete ja nõuete esitamist, pidi teadma või vähemalt tõenäoliseks pidama, et hageja pöördub oma õiguste kaitseks ja abi saamiseks õigusabi saamiseks ja siis kohtusse. Kostja pidi aru saama ka seda, et eeltooduga kaasnevad õigusabi -/menetluskulud. Võimalik kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav. Õige on ka see, et hageja pöördus advokaadi poole pärast seda, kui kostja võlateated jätkusid ka pärast hageja vastuse saatmist ning aegumisele tuginedes kohustuse täitmisest keeldumist. Väide, et advokaadi poole pöördumine polnud vajalik ning oli põhjendamatu, on alusetu. Tõepoolest oli hagejal valik, kas tasuda mitmeaastane ja aegunud parkimistrahv või kaitsta oma õigust keelduda võlausaldaja poolt aeguda lastud nõude maksma panemise eest. Eeltoodu ei tähenda seda, et kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju / kulude eest, mida ei oleks tekkinud ja mida oleks saanud ära hoida kui kostja poleks hageja vastust aegunud nõude võlateatistele ignoreerinud ja oma nõudega (sh maksehäirete registriga ähvardamist) jätkanud.

Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras (vt Riigikohtu 09.02.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26−27, 29). Hageja nõue kohtueelse õigusabi kulude hüvitamiseks on seega kvalifitseeritav VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja 04.02.2022 vastuskirja koostamisega on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust 3 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 525 eurot (km-ta). Selle kohta on hagejale esitatud advokaadibüroo Cuesta arve nr 2022/0064 (tl 37), millest vastuskirja koostamise kulu on 525 eurot. 17.02.2022 kostja kirjaga tutvumise ja sellele vastuse koostamisega (hageja 22.02.2022 vastus) on hagejale osutatud täiendavat õigusteenust 1 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 150 eurot, lisandub käibemaks. Õigusteenuse eest on hagejale esitatud arve nr 2022/0106 04.03.2022 (tl 40). Mõlemad esitatud arved on hageja poolt tasutud (tl 38, 41) Hageja nõuab kahjuna õigusabikulu hüvitamist summas 750 eurot (st ilma käibemaksuta, 525+225). Kohtule esitatud hagiavaldusele on lisatud hageja nõudekiri kostjale 04.02.2022.a (tl 15-16) ja 22.02.2022.a. vastus kostja 17.02.2022.a. vastusele (tl 31). Eeltoodud nõudekirja ja vastusega on tõendatud, et kostja rikkumisega seonduvalt on kostja poole pöördutud ja pöördumised on koostanud vandeadvokaat (kasutatud on õigusabi). Õigusabi eest esitatud arved nr 2022/0064 ja 2022/0106 (tl 37, 40), arve saajaks on märgitud hageja, kellele on õigusabi osutatud. Küsimus, milles hageja õigusabi vajas on kohtu hinnangul piisavalt keeruline, et õigusabi kasutamine oli vajalik ja põhjendatud, arvestades seejuures asjaolu, et hageja enda varasem pöördumine ilma advokaadi kaasabita (19.01.2022, tl 11) jäi kostja poolt tähelepanuta ja probleemi lahendus hageja jaoks tulemuseta. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue summas 750 eurot kuulub rahuldamisele.

36.Kostja leiab, et hageja lepingulise esitaja esitatud arvete alusel on võimalik järeldada, et tegemist ei ole hagejale osutatud teenusega, mis oleks seotud Aktiva Finants OÜ võlanõudega. Lisaks sellele on hageja esindaja õigusabi maht ilmselgelt ülepaisutatud ja näilikult kujundatud. Kohus eeltooduga ei nõustu. Arved nr 2022/0064 ja 2022/0106 on esitatud tasumiseks hagejale. Hageja on need arved tasunud. Toimingud, mille eest arved on esitatud (nõudekiri ja vastus kostja 17.02.2022 vastusele), arved ja nende tasumine on ajalises kronoloogias ja kooskõlas ning kohtul puudub alus kahelda selles, et teenused ei ole osutatud seoses parkimistrahvi nõudega. Kulu / kahju ei oleks tekkinud, kui kostja poleks pärast hageja vastuse saamist (sh aegunud nõude tasumisest seaduspärast keeldumist) jätkanud nõudekirjade ning maksehäirete registrisse riputamisega ähvardamist. Kohtu hinnangul ei ole siinkohal oluline, et kostja hageja andmeid tegelikult maksehäirete registrisse ei sisestanud. Hagejal ei saanud kostja käitumist silmas pidades tekkida kindlust, et seda ei tehta. Kohus ei nõustu ka sellega, et osutatud teenuste õigusabi maht on ülepaisutatud ja tunnihind põhjendamatult kõrge. Riigikohus on senises praktikas aktsepteerinud nii tunnihinda 120 eurot (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-93-13), 154 eurot käibemaksuta (Riigikohtu 11.02.2015.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14), 170 eurot (vt Riigikohtu 27.02.2017.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 14), 190 eurot (Riigikohtu 13.05.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-18-17536). Julianus Inkasso OÜ esindajate tavapärane tunnihind on 120 eurot, eeltoodu ei tähenda, et vandeadvokaadist esindaja suurem tunnihind on ebamõistlikult ülepaisutatud. Advokaadile ning tema osutatud õigusteenusele esitatavad nõuded, advokaadi pädevuse, kohustused ja vastutuse sätestab advokatuuriseadus. Arvestades vandeadvokaadi osutatavale õigusteenusele kehtivale (ja temalt eeldatavale) kõrgendatud kvaliteedinõudele, ei pea tema osutatud tunnihind piirduma Riigikohtu praktikas väiksema aktsepteeritud tunnihinnaga ainuüksi seetõttu et tsiviilasi

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

EDASIKAEBAMISE KORD

KOSTJA VASTUVÄITED

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED