Määrus toimetada kätte REile ja võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldajad esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus kuulutas 12.06.2020 määrusega välja RE (võlgnik) pankroti ja määras pankrotihalduriks Terje Eipre (pankrotihaldur).
2.Kohus lõpetas 30.11.2021 määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu, kinnitas võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, vabastas Terje Eipre võlgniku pankrotihalduri kohustustest, algatas võlgniku suhtes kohustustest
vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 30.11.2022.
3.30.11.2022 esitas võlgnik aruande koos Coop pangakonto väljavõttega. Aruande järgi võlgnik ei tööta, on XX lapsega kodune ja kasvatab last üksinda. Sissetulekuks on töövõimetoetus, vanematoetus ja peretoetus. Võlgnik on osalise töövõimega. Võlgnik sai detsember 2021veebruar 2022 kontolt välja võtta ainult sularaha ja arveid maksis läbi ema konto. Emale andis sularaha arvete tasumiseks. Makseid sai hakata tegema alates märts 2022. Töövõimetoetus laekus võlgniku kontole juunist 2022, enne seda SS (ema) kontole, mille ta kandis selgitusega võlgniku kontole.
4.13.02.2024 esitas võlgnik aruande koos Coop pank ja Swedbank pangakontode väljavõtetega. Võlgnik töötas 03.04.23-31.12.23 XXXXXXXXX osalise tööajaga. Hetkel töötu. Võlgnikule tasuti lapse elatisraha, sissetulek on Eesti töötukassa, töövõimetustoetus, peretoetud ja ühe kuu vanemahüvitis,X vallalt toimetulekutoetus. Võlgnik elab koos alaealise lapsega, laps käib lasteaias. Võlgnik jäi haiguslehele XX X tõttu. Võlgnikul on olnud perekondlikult raske periood.
5.01.02.2025 esitas võlgnik aruande koos Coop pank ja Swedbank pangakontode väljavõtetega. Võlgnik töötas 01.07.24-01.08.24 XXXXXXX. Talle makstakse ka lapse ülalpidamiseks elatist. Võlgnikule makstakse töövõimetustoetust, vajaduspõhist õppetoetust, peretoetust, toetust hooldamise eest. Võlgnik õpib XXXXXXXXXXXX erialal. Elab koos lapsega, laps käib lasteaias, kui tervis lubab. Võlgnik hooldab oma XXXXXXX vanaema, kes on voodihaige, koduseks abiks on ka emal, kellel on XXXXXXXXXXX
6.30.07.2025 esitas võlgnik lõpparuande koos pangaväljavõtetega, otsuse töövõimetoetuse määramise kohta, tõendi õppimise kohta, tuludeklaratsiooni väljavõtte 2024 kohta. Võlgnik ei tööta, vaid õpib. Elab koos lapsega. Võlgnik hooldas oma vanaema kuni 27.06.25. Võlgnik abistab oma haiget ema. Sissetulekuks on erinevad toetused.
7.Kohus andis 19.09.2025 võlausaldajatele võimaluse avaldada seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise suhtes. B2 Impact OÜ ja Holm Bank AS leiavad, et ei ole põhjendatud vabastada võlgnik kohustustest. Omega Invest OÜ ja Swedbank AS jätavad kohtu otsustada võlgniku kohustustest vabastamise.
8.Kohus kuulas võlgniku ära 24.10.2025.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
10.Füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluse algatamist ja kohustustest vabastamist reguleerib 01.07.2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS). Vastavalt FiMS § 68 lg-le 2 enne FiMS-i jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani (FiMS § 76). Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 09.05.2022, kuulub praegusel juhul kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsioon.
11.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 alusel kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Sama paragrahvi lg 51 järgi kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast 2
mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
12.Vastavalt PankrS § 175 lg-le 3 on kohus ära kuulanud 24.10.2025 võlgniku, kes on andnud selgitusi kohustuste täitmise kohta. Samuti on kohus andnud võlausaldajatele võimaluse olla ära kuulatud.
13.PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tulutoova tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
14.Võlausaldajate II järgu tunnustatud nõuded moodustasid võlgadest vabastamise menetluse algatamisel kokku 7840,01 eurot ja III järgu omad 2523,97 eurot. Menetluse kestel ei ole võlgnik teinud ühtegi tagasimakset. Võlgnik on esitanud aruanded ja tõendeid (kontode väljavõtted, otsuse töövõimetoetuse määramise ja õpingute kohta, tuludeklaratsiooni 2024 kohta).
15.Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et tal on olnud raske periood – võlgnik kasvatab üksi last, tal on terviseprobleemid (X isa suri, ta hooldas vanaema, kes XX suri, abistab oma ema, kel on XXX. X tööd selleks kellajaks, kui laps on lasteaias, pakkuda ei olnud. Hilisemad ajad ei sobi, sest last ei ole kuhugi jätta. Ema juurde ei saa jätta ema haiguse tõttu. Võlgnik elab valla üürikorteris. Sissetulek on 1120 eurot (erinevad toetused), millest midagi üle ei jää. Võlgnik asus õppima XXXX, see on 3,5 aastane õpe, õpib teist aastat ja loodab saada tööle XXXXXXXXXX. Võlgnikul oli oma firma, mille toimimiseks võttis isiklikku laenu, aga see oli viga, mis tõi kaasa pankroti.
16.Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks varjanud oma sissetulekuid, eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded maksmata, või jätta süüliselt võlausaldajatele väljamaksed tegemata.
17.Võlgnik on aruannete kohaselt täitnud PankrS § 172 lg-st 1 ja 2 tulenevat kohustust. Siinkohal on oluline, et võlgnik ei pidanud võlausaldajatele üle andma tulu, millele ei saanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 järgi sissenõuet pöörata. Seega selles osas ei olnud võlgnikul kohustust makseid teha. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud, et võlgnik on jätnud võlausaldajatele üle andmata PankrS § 173 mõttes tulu, millele saanuks sissenõuet pöörata.
18.Kohus, hinnates võlgniku käitumist PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste täitmises, on seisukohal, et võlgnik ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud. Kohus on arvamusel, et võlgnikule ei saa panna menetluses ebarealistlikke ootusi tulu teenimiseks. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, millised on olnud tema võimalused tulu teenida, mis on tema majanduslik olukord. Võlgniku sissetulekuks on olnud erinevad toetused. Võlgnik on töötanud osalise tööajaga müüjana ja ka väikese perioodi koristajana. Kohus arvestab ka võlgniku tervisliku olukorraga, talle on määratud osaline töövõime.
19.Eeltoodut kogumis hinnates ei ole kohtu arvates võlgnik kohustustest vabastamise menetluses oma kohustusi rikkunud süüliselt.
20.Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt nt Riigikohtu
30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19).
21.Kohus leiab, et konkreetse juhtumi asjaolud annavad aluse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja vabastada võlgnik kohustustest. Vastupidisele järeldusele ei anna alust ka võlausaldajate seisukohad menetluse lõpetamise osas.
22.Kui kohus vabastab võlgniku oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (PankrS § 176 lg 1).
3
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.
24.Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli Kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.