Eesistuja Margit Vutt, liikmed Ants Kull ja Urmas Volens
Kohtuasi
Aivar Kommisaare avaldus CTC Recycling OÜ (kustutatud) täiendavaks likvideerimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 3. veebruari 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aivar Kommisaare määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Aivar Kommisaar Puudutatud isik CTC Recycling OÜ (kustutatud) Puudutatud isik Silvar Algpeus, lepinguline vandeadvokaat Marko Pilv Puudutatud isik Allan Selter
Asja läbivaatamine
esindaja
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Tühistada Tartu Maakohtu 2. jaanuari 2024. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu
3.veebruari 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-8034 ning saata asi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.Aivar Kommisaar (avaldaja) esitas 1. juunil 2023 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus alustada CTC Recycling OÜ (kustutatud, CTC, puudutatud isik I) täiendavat likvideerimist ja määrata likvideerija. Avalduse kohaselt kustutati CTC 11. oktoobril 2022 äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Likvideerimist ei toimunud. CTC oli Hydroparts OÜ 50% suuruse osalusega osanik. Hydroparts OÜ teine 50% suuruse osalusega osanik on avaldaja.
2-23-8034 CTC võõrandas müüjana 7. juunil 2018 oma osaluse Hydroparts OÜ-s Järva Elamumaa OÜ-le (ostja). Avaldaja sai osa võõrandamisest ja lepingu sisust teada 2. mail 2023. Avaldaja teostas 11. mail 2023 ostueesõigust, et omandada CTC osa Hydroparts OÜ-s. Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 2 kohaselt on osa võõrandamisel kolmandale isikule teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamislepingu esitamisest. Ostueesõiguse teostamiseks tuleb teha avaldus müüjale. CTC täiendav likvideerimine on vajalik, sest ilma selleta ei saa ostueesõiguse teostamist lõpule viia.
2.Silver Algpeus (puudutatud isik II, Hydroparts OÜ juhatuse liige) leidis, et avaldusest ei nähtu, millal ja millisest väidetavast jaotamata varast on avaldaja teadlikuks saanud, nii et see annaks aluse korraldada likvideerimismenetlus. Lisaks teadis avaldaja osa võõrandamisest juba 2018. aastal, seega ei saaks ta igal juhul enam ostueesõigust teostada. Puudutatud isik II teavitas osa võõrandamisest Hydroparts OÜ teist juhatuse liiget ehk avaldaja venda, kes eelduslikult andis selle info ka avaldajale edasi. Müügileping oli Hydroparts OÜ kontoris olemas ja avaldaja oleks saanud sellega tutvuda. Isegi kui avaldaja sai müügilepingu sisust teada 2. mail 2023, ei ole ta esitanud ostueesõiguse teostamise avaldust õigel ajal. Avaldajal ei olnud takistusi edastada tahteavaldus CTC kontaktandmetele.
3.Maakohus küsis seisukohta ka Allan Selterilt (puudutatud isik III). A. Selter oli CTC ja tema ainuosaniku juhatuse liige nende registrist kustutamise ajal ning on puudutatud isiku I ainuosaniku CTC Power OÜ juhatuse liige ja ainuosanik. Puudutatud isik III ei esitanud seisukohta.
4.Tartu Maakohus jättis 2. jaanuari 2024. a määrusega avalduse rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohasel ei ole avaldaja välja toonud ÄS § 218 lg-s 2 sätestatud täiendava likvideerimise eeldusi. Nimelt ei nähtu, et CTC-l oleks mingi vara, mis jäi jaotamata. Avaldaja soov teostada ostueesõigust ning toimetada CTC-le kätte ostueesõiguse teostamise avaldus ei anna alust määrata CTC-le likvideerija. Lisaks on puudutatud isiku II esitatu põhjal alust arvata, et avaldaja pidi teadma osa võõrandamisest juba enne CTC registrist kustutamist ning ta jättis oma võimaliku ostueesõiguse mõjuva põhjuseta õigel ajal teostamata.
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt on täiendav likvideerimine vajalik, kuna avaldaja teostas ostueesõigust. Ekslikud on puudutatud isiku II väited, et avaldaja teadis Hydroparts OÜ osa müügist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 3. veebruari 2025. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt taotleb avaldaja äriregistri seaduse (ÄRS) § 65 alusel CTC registrisse ennistamist täiendavaks likvideerimiseks, kuid avaldaja ei tugine sellele, et ühingul, mida ennistada soovitakse, oleks jäänud jaotamata vara. ÄS § 2 lg 3 sätestab, et äriühingu õigusvõime lõpeb äriregistrist kustutamisega, kui äriühingul ei ole vara. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2 kohaselt lõpeb varatu eraõiguslik juriidiline isik tema registrist kustutamisega. Seaduses sätestatud erandjuhtudel võib eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutada ka 2(6)
2-23-8034 likvideerimismenetluseta (TsÜS § 41 lg 1) ja sellisel juhul on võimalik, et registrist kustutatud isikul on vara, millest jätkub kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Likvideerimine kui menetlus seisneb juriidilisele isikule kuuluva vara jaotamises ning selle eesmärk on kaitsta eelkõige juriidilise isiku võlausaldajate huve. ÄS § 218 lg 2 sätestab täiendava likvideerimise otsustamise eeldused ja selle sätte kohaselt võib kohus juhul, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ning ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Maakohus on vaidlustatud määruses jõudnud õigele järeldusele, et likvideerimismenetlust ei ole praegusel juhul alust korraldada, sest avaldaja ei ole tuginenud sellele, et registrist kustutatud ühingul jäi jaotamata vara. Kuigi ÄRS § 65 lg 2 laiendab sama paragrahvi esimese lõike reguleerimisala, täpsustades, et registrist kustutatud juriidiline isik tuleb registrisse ennistada ka juhul, kui enne kustutamist ei olnud likvideerimismenetlust toimunud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud korraldada CTC likvideerimismenetlust ka viidatud sätte alusel. Praegusel juhul ei ole kindlaks tehtud, et puudutatud isikul oleks vara, kohustusi vms, mida tuleks jagada likvideerimismenetluses. Avaldaja soov teostada ostueesõigust ei anna alust korraldada likvideerimismenetlus. Lisaks on maakohus tõendeid õigesti hinnates jõudnud põhjendatud järeldusele, et avaldaja pidi vaidlusaluse osa võõrandamisest teadma juba enne CTC registrist kustutamist ja ta jättis oma võimaliku ostueesõiguse mõjuva põhjuseta õigel ajal teostamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtud on ekslikult leidnud, et avaldaja soov teostada ostueesõigust ei anna alust korraldada CTC täiendavat likvideerimist. Kohtud on rikkunud ka otsuse põhjendamise ja tõendite hindamise kohustust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 ja § 442 lg 8).
8.Puudutatud isik II vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Teised puudutatud isikud ei vastanud määruskaebusele.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Määruskaebuse lahendamiseks tuleb vastata küsimusele, kas osaühingu täiendavaks likvideerimiseks on alust, kui kõnealune osaühing on müüjana võõrandanud oma osaluse teises äriühingus kolmandale isikule ja seejärel registrist kustutatud enne, kui ostueesõigust omav teine osanik saab osa võõrandamisest teada ja soovib teostada võõrandatud osa suhtes ostueesõigust.
11.Registrist kustutatud osaühing on võimalik registrisse ennistada kas tegevuse jätkamiseks (ÄRS § 64) või täiendavaks likvideerimiseks (ÄRS § 65). Praegusel juhul kohaldub üldnormina ÄRS § 65 lg 1, mille kohaselt ennistatakse registrist kustutatud juriidiline isik seaduses sätestatud
3(6)
2-23-8034 juhul registrisse täiendavaks likvideerimiseks. Seejuures ei ole oluline, kas enne kustutamist on äriühingu likvideerimine toimunud või mitte (ÄRS § 65 lg 2).
12.Osaühingu täiendavat likvideerimist reguleerivad täpsemalt ÄS § 218 lg-d 2 ja 3. Eelviidatud paragrahvi teine lõige sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. ÄS § 218 lg 3 reguleerib osaühingu võlausaldaja õigust taotleda osaühingu täiendavat likvideerimist, nähes ette, et võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist korraldada üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigel ajal esitamata. Eeltoodust tuleneb, et esmajoones on täiendava likvideerimise eelduseks olukord, kus registrist kustutatud osaühingul on mingi vara, mis tuleks kas osanike vahel jaotada või mille arvel tuleks rahuldada võlausaldaja rahuldamata jäänud nõue.
13.Siiski võib täiendav likvideerimine ÄS § 218 lg 2 mõttes, arvestades selle õigusinstituudi olemust ja eesmärke, olla sõltumata vara olemasolust põhjendatud ka olukorras, kus registrist kustutatud osaühing peab mingil viisil osalema tsiviilkäibes selleks, et teha või võtta vastu tahteavaldus, millest sõltuvad kas tema või kolmanda isiku õigused või kohustused. Praegusel juhul ongi tegu sellise olukorraga, sest selleks, et avaldaja saaks teostada Hydroparts OÜ osa suhtes ostueesõigust, peab ta tegema kehtiva tahteavalduse CTC-le kui müüjale, nagu näeb ette võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 4. Ostueesõiguse teostamise avaldus on kindlale isikule (müüjale) suunatud tahteavaldus TsÜS § 69 lg 1 esimese lause mõttes, mistõttu muutub see kehtivaks siis, kui adressaat selle kätte saab. Eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamist reguleerib seejuures TsÜS § 69 lg 2 teine lause. VÕS § 244 lg 1 esimese lause järgi sõltuvad avaldaja kui ostueesõigust teostada sooviva isiku õigused ostueesõiguse teostamise avalduse kättetoimetamisest, sest ostueesõiguse teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Seega on praegusel juhul täiendav likvideerimine ÄS § 218 lg 2 kohaselt eelduslikult põhjendatud avaldaja vajadusega toimetada Hydroparts OÜ osa suhtes ostueesõiguse teostamise avaldus kätte osa müüjale CTC-le, kes on pärast osa võõrandamist registrist kustutatud.
14.Täiendav likvideerimine on olemuselt lisamenetlus, mistõttu ei pea üldjuhul selle käigus tegema kõiki tavapärase likvideerimise toiminguid. Kui on põhjust ennistada äriühing täiendavaks likvideerimiseks registrisse seetõttu, et ta peab tegema või võtma vastu tahteavalduse ja selle tulemusel ei teki tal vara, mida peaks täiendava likvideerimise käigus jagama, siis võib likvideerija määrata ka ainult selle konkreetse toimingu tegemiseks.
15.Praegusel juhul võib aga siiski osutuda vajalikuks määrata täiendav likvideerimine mõnevõrra rohkemate toimingute tegemiseks kui pelgalt selleks, et avaldaja saaks teha kehtiva ostueesõiguse teostamise avalduse osa müüjale CTC-le. Nimelt tekib ÄS § 149 lg-s 2 sätestatud ostueesõigus seaduse alusel, mistõttu on sellel nii võlaõiguslik kui ka asjaõiguslik toime. VÕS § 244 lg 6 järgi on selle eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, tühine, kui käsutustehing tehakse pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist ja see kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist. 4(6)
2-23-8034
16.Eeltoodust tulenevalt on ostueesõigust kehtivalt teostanud isikul VÕS § 244 lg-le 6 tuginedes võimalik nõuda müüjalt müügieseme omandi endale üleandmist sõltumata sellest, kas müüja on selle omandi algsele ostjale üle andnud. Kui osa kuulus enne selle käsutamist müüjale, kuulub see osa üleandmise käsutustehingu tühisuse korral endiselt talle (vt nt ka RKTKo 13.06.2006, 3-2-1-13-06, p 24). Seega, kui avaldaja teostab kehtivalt ostueesõigust, on CTC ja Järva Elamumaa OÜ vahelise osa müügilepingu täitmiseks tehtud käsutustehing tühine, CTC-le kuulub Hydroparts OÜ osa, avaldajal on CTC vastu osa üleandmise käsutustehingu tegemiseks tahteavaldust andma kohustamise nõue, CTC-l avaldaja vastu aga müügihinna tasumise nõue.
17.Kohtud asusid seisukohale, et avaldaja pidi osa võõrandamisest ostjale teadma juba enne CTC registrist kustutamist, ja järeldasid sellest, et avaldaja ei ole igal juhul järginud ostueesõiguse teostamise tähtaega. Osa võõrandamise ajal ehk 7. juunil 2018 kehtinud ÄS § 149 lg 1 kohaselt võis osanik osa vabalt võõrandada teisele osanikule. Asjaolusid, millest nähtuks, et CTC põhikirjas oleks nähtud ette muud osa võõrandamise piirangud kõnealusel ajal kehtinud ÄS § 149 lg 3 mõttes, ei ole tuvastatud. ÄS § 149 lg 2 järgi oli osa võõrandamisel kolmandale isikule teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüjal oli kohustus esitada müügileping osaühingu juhatusele, kes pidi omakorda viivitamatult teavitama teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldati ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Ka ÄS § 149 lg 2 kehtiv redaktsioon, mis jõustus 1. veebruaril 2023, näeb üldjoontes ette samasuguse ostueesõiguse teostamise korra – sarnaselt seaduse varasema redaktsiooniga on osa võõrandamisel kolmandale isikule teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamislepingu esitamisest. Põhikirjas võib ette näha, et ostueesõigus kehtib ka osa võõrandamisel teisele osanikule. Ostueesõiguse olemasolu korral esitab osa võõrandanud osanik ostueesõiguse tekkimise aluseks oleva võõrandamislepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamata teisi osanikke lepingu sõlmimisest.
18.Eeltoodust nähtub, et ostueesõiguse teostamiseks ette nähtud ühekuuline tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil ostueesõigust omav isik saab teada müügilepingu sisust ehk lepingutingimustest, mitte sellest ajast, mil ta saab teada, et müügileping on sõlmitud (vt ka RKTKo 25.09.2008, 3-2-1-61-08, p 12; 12.01.2015, 3-2-1-142-14, p 13). Kuna ostueesõiguse teostamise tulemuseks on see, et ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel loetakse sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis, siis ei saagi ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakata kulgema varem, kui ostueesõigusega isik saab teada selle lepingu tingimustest, millesse ta ostueesõigust teostades astub. Seepärast on ekslik kohtute seisukoht, nagu saaks üksnes teadmine sellest, et osa üleandmiseks on sõlmitud müügileping, panna kulgema ostueesõiguse teostamise tähtaega. Lisaks ei ole maa- ega ringkonnakohtu määruse põhjendustest võimalik aru saada, miks tuleb puudutatud isiku II paljasõnaliste väidete põhjal arvata, et avaldaja pidi teadma osa võõrandamisest juba enne CTC registrist kustutamist.
19.Kolleegium märgib, et ÄS § 218 lg 2 alusel täiendava likvideerimise otsustamisel ei tule lahendada ostueesõiguse teostamisega seotud vaidlust. Kui avaldaja taotleb registrist kustutatud osaühingu täiendavat likvideerimist, peab ta kohtule TsMS § 235 mõttes põhistama, et tal on õigus ostueesõigust teostada ja et ta on teinud nõuetekohase ostueesõiguse teostamise avalduse, mis on vaja edastada müüjaks olevale kustutatud ühingule. Sisuline vaidlus ostueesõigusese teostamise kehtivuse üle tuleb lahendada hagimenetluses.
20.Puudutatud isik II on menetluses mh väitnud ka seda, et isegi kui avaldaja sai vaidlusaluse müügilepingu sisust teada 2. mail 2023, ei ole ta esitanud ostueesõiguse teostamise avaldust õigel ajal.
5(6)
2-23-8034 Iseenesest on ÄS § 149 lg-s 2 sätestatud ühekuuline ostueesõiguse teostamise tähtaeg tõepoolest õigust lõpetav tähtaeg, mis tähendab, et selle möödudes kaotab isik õiguse ostueesõigust teostada. Seejuures tuleb eelnimetatud ühekuulise tähtaja jooksul mitte üksnes teha kehtiv ostueesõiguse teostamise avaldus, vaid see avaldus peab jõudma ka adressaadi ehk müüjani. CTC kui müüja kustutati aga 11. oktoobril 2022 äriregistrist ja seega ei olnud kõnealusele äriühingule võimalik tahteavaldusi kätte toimetada.
21.Kolleegium leiab, et olukorras, kus osaühing teab, et tema osa on võõrandatud ja on olemas kõnealuse osa suhtes ostueesõigust omavad osanikud, kuid ei edasta selles olukorras teavet müügilepingu ja selle tingimuste kohta ostueesõigust omavatele isikutele, tuleb hea usu põhimõttest ja õiguste kuritarvitamise keelust (VÕS § 6, TsÜS § 138) lähtuvalt lugeda, et ÄS § 149 lg-s 2 sätestatud õigust lõpetav tähtaeg ei kulge ajal, mil müüjast osaühing on äriregistrist kustutatud ja see hakkab uuesti kulgema osaühingu registrisse ennistamisega. Eeltoodust tulenevalt ei kulgenud ostueesõiguse teostamise tähtaeg ajal, mil CTC oli äriregistrist kustutatud.
22.Eeltoodust tulenevalt tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama, kas avaldaja on põhistanud ehk muutnud usutavaks väite, et tal on õigus teostada ostueesõigust, ja kui see on nii, siis on täiendava likvideerimise määramine põhjendatud.
23.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.