Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-140797

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

2-21-140797 seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. AS Aktiva Portfolio esitas 08.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4487.77 euro saamiseks. Kohus tegi 10.12.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 11.04.2022 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 11.04.2022 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. AS Aktiva Portfolio esitas 20.04.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse J S vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 3485.42 eurot, intress summas 308.36 eurot, haldustasu summas 10 eurot, sissenõudmiskulud summas 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 774.31 eurot, viivis põhinõudelt summas 3485.42 eurot alates 21.04.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 17.9% aastas, kuid mitte rohkem, kui põhivõla summa, menetluskulud: riigilõiv summas 595 eurot ja hageja õigusabikulud summas 480 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hagiavalduse kohaselt Inbank AS ja kostja sõlmisid 02.12.2019 autolaenulepingu nr L89003197559. 01.06.2020 sõlmisid pooled autolaenu muutmise kokkuleppe. Alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit xxx. Kostja kohustus tagastama Inbank AS-le laenu vastavalt lepingus kokkulepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, millest tulenevalt laenuandja saatis 05.01.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 22.01.2020 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas 27.01.2021 kostja vastase nõude AS-le Aktiva Portfolio koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on võlgnikule J S makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: - 10.12.2021 aadressil xxx - tagastatud - muu põhjus;

2-21-140797 -

16.12.2021 aadressil xxx - tagastatud - muu põhjus; 05.01.2022 aadressil xxx - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; 01.03.2022 aadressil xxx - tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; 05.01.2022/ 01.03.2022 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus.

Võlgnik on varasemas menetluses kinnitanud, et ei ela aadressil xxx. Võlgnik kinnitas aadressi xxx. xxx omanik teatas 18.02.2022, et palun kustutada süsteemist J S (nimel olev postiaadress xxx. J S ei ela antud aadressil alates august 2021 ning kõik antud aadressile tulevad kirjad ja teatised temani ei jõua. xxx korteriomanik kinnitas 28.02.2022, et võlgnik elab antud aadressil. Harju Maakohus on kostjale edastanud menetlusdokumente aadressile xxx, kuid dokumendid olid kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Samuti ei ole kostja kinnitanud dokumentide kättesaamist elektroonselt aadressilt xxx; xxx. Kohus selgitas, et maksekäsu kiirmenetluses on kohus saanud ühendust xxx omanikuga, kes on kinnitanud, et kostja elab antud aadressil. Ühtlasi on aadress xxx märgitud kostja elukoha aadressiks ka Rahvastikuregistris. Eeltoodust ja TsMS § 326 tulenevalt edastas 06.06.2022 kohus 05.05.2022 kohtumääruse ja hagiavalduse lisadega postkasti jätmisega, kuivõrd kohtul puudub alus eeldada, et Rahvastikuregistrijärgne aadress xxx, ei ole kostja elukoht. Kohus hoiatas, et loeb dokumendid kättetoimetatuks menetlusdokumentide postkasti jätmisest 3 tööpäeva jooksul. Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 3485.42 eurot, intress summas 308.36 eurot, haldustasu summas 10 eurot, sissenõudmiskulud summas 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 774.31 eurot, viivis põhinõudelt summas 3485.42 eurot alates 21.04.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 17.9% aastas, kuid mitte rohkem, kui põhivõla summa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv kokku summas 595 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 153.40 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja ülejäänud vajaliku riigilõivu (441.60 eurot) hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 595 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

2-21-140797 Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 480 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.