AS LHV Pank hagi Auto Õppesõidu OÜ, M. P. ja OÜ Almander vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
16 691,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS LHV Pank (registrikood 10539549), lepinguline esindaja I. E. Kostja I Auto Õppesõidu OÜ (registrikood 14281221) Kostja II M. P. (isikukood XXX) Kostjate I ja II lepinguline esindaja advokaat K. H. Kostja III OÜ ALMANDER (registrikood 12220356), seaduslik esindaja T. J.
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Auto Õppesõidu OÜ-lt, M. P. ja OÜ-lt ALMANDER solidaarselt välja AS-i LHV Pank kasuks võlgnevus kokku summas 14 195,59 eurot, mis koosneb laenusummast 13 564,85 eurot, intressidest summas 217,55 eurot, viivistest summas 373,19 eurot ning võlamenetlustasust 40 eurot.
Mõista Auto Õppesõidu OÜ-lt, M. P. ja OÜ-lt ALMANDER solidaarselt välja AS-i LHV Pank kasuks tasumata põhiosalt viivis 0,05% päevas alates hagi esitamisest (s.o 12.07.2021) kuni põhiosa täieliku tasumiseni, kuid M. P. ja OÜ-lt ALMANDER mitte rohkem kui 10 804,41 eurot.
4.Jätta menetluskulud solidaarselt Auto Õppesõidu OÜ, M. P. ja OÜ ALMANDER kanda.
5.Mõista Auto Õppesõidu OÜ-lt, M. P. ja OÜ-lt ALMANDER solidaarselt välja AS-i LHV Pank kasuks riigilõiv 700 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused
1.AS LHV Pank (hageja) esitas 12. juulil 2021 Tartu Maakohtule hagi Auto Õppesõidu OÜ (kostja I), M. P. (kostja II) ja OÜ Almander (kostja III) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks võlgnevuse kokku summas 14 195,59 eurot, mis koosneb laenusummast kokku 13 564,85 eurot, intressidest summas 217,55 eurot, viivistest summas 373,19 eurot ja võlamenetlustasust 40 eurot, ning tasumata põhiosalt viivise 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 700 eurot) solidaarselt kostjate kanda ning mõista välja koos viivisega.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX ning XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX muudatuse 1. Laenulepingust ja selle lisast tulenevalt andis võlausaldaja kostjale I laenu 25 000 eurot, graafiku alusel laenu tagasimaksmise kuupäevaga hiljemalt 15. juulil 2023, intressimääraga Euribor + 9,5%, viivisega 0,05% päevas, leppetrahviga kuni 3% laenusummast. Laenulepingust nr XXX ja selle lisast tuleneva nõude tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja II XX.XX.XXXX käenduslepingu nr XXX ning XX.XX.XXXX lepingu nr XXX muudatuse 1, mille punkti 1.2. kohaselt võttis kostja endale kohustuse vastutada liisingulepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt liisinguvõtjaga kuni summas 25000 eurot. Laenulepingust nr XXX ja selle lisast tuleneva nõude tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja III XX.XX.XXXX käenduslepingu nr XXX ning XX.XX.XXXX lepingu nr XXX muudatuse 1, mille punkti 1.2. kohaselt võttis kostja endale kohustuse vastutada liisingulepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt liisinguvõtjaga kuni summas 25000 eurot.
3.Kuigi kostjal I esinesid juba varasemast perioodist maksehäired, siis alates XXX lõpetas kostja I oma lepingujärgsete osamaksete tasumise, mistõttu edastas hageja kostjale I laenulepingute ülesütlemise hoiatuse. Samasugune hoiatus edastati ka kostjale II ning kostjale III. Hoiatustes kirjeldati, et juhul, kui võlgnevus jääb hiljemalt 17. maiks 2021 tasumata, ütleb hageja lepingud erakorraliselt alates 18. maist 2021 üles ning nõuab lisaks ülalnimetatud võlgnevusele kogu lepingute alusel kasutusele võetud ja tagastamata laenujäägi kokku summas 12 698,32 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised vastavalt lepingutele, kohest ja täielikku tasumist. Kuivõrd ei kostja I ega kostja II ei tasunud õigeaegselt oma võlgnevust ära, ütles hageja alates 18. maist 2021 lepingu üles ning edastas nii kostjale I, kostjale II kui ka kostjale III kogu võlgnevuse tasumise nõude hiljemalt 3. juuniks 2021. Nimetatud nõuded edastati kostjatele ka tähitult väljastusteatega.
4.Kostja I oli peale lepingu ülesütlemist 19. mai 2021 seisuga mikrolaenu lepingust nr XXX tulenevalt võlgu kokku 13842,9 eurot, mis koosnes laenusummast summas kokku 13 564,85 eurot; intressidest summas 217,55 eurot ning viivistest summas 20,50 eurot. Lisaks oli sissenõutavaks muutunud 40 eurot võlamenetlustasu (nähtav AS LHV hinnakirjas). Mikrolaenulepingus lepiti kokku, et kui kostja I poolt tasutud summadest ei piisa kõigi kostja kohustuste täitmiseks, siis loetakse, et täitmine on toimunud esmalt viiviste, seejärel leppetrahvide ja laenu ennetähtaegse tasumise tasu, neljandaks tähtajaks tasumata intressid alates varasemast võlgnevusest ning kõige lõpuks tähtajaks tasumata laenusumma alates varasemast võlgnevusest. Kostja I kontole laekus 25. märtsil 2021 summas 550 eurot selgitusega „Mikro laenu v lgnevus XXX“, mille arvelt kaeti 26. märtsil 2021 kõik senini tekkinud viivised, võlamenetlustasu, intressid ning laenulepingu nr XXX põhiosast 337,11 eurot. Alates 27. märtsist 2021 algas uuesti viivisarvestus 0,05% päevas, mis on hagi esitamise hetkel kasvanud kolme lepingu peale kokku 373,19 eurot. Kostjate seisukohad
5.Kostjad I ja II ei võtnud hagi õigeks, kuid soovisid lahendada asja kompromissiga. Kostjate I ja II esindaja teatas, et kostjal II ei ole võimlaik sõlmida kompromissi hageja edastatud tingimustel. Kostja II on XXX ning tema ainsaks sissetulekuks on XXX. Lisaks on kostja II ülalpidamisel XXX. Kostja II edastas hagejale ettepaneku kompromissiks, millise kohaselt tasuks kostja II esimese kuue kuu jooksul laenutagastust 100 eurot ning edaspidi 200 eurot kuni laenusumma täieliku tasumiseni. Poolte menetluskulud jääksid nende endi kanda, v.a 1⁄2 riigilõivust, milline jääks kostja II kanda.
6.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostja III seaduslikule esindajale 14.09.2021 elektrooniliselt kätte toimetatud. Kostja III ei ole hagile vastanud ja asja osas seisukohti esitanud. Hageja täiendavad seisukohad
7.Hageja taotleb hagi rahuldamist kostja III osas tagaseljaotsusega, kuna viimane ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud.
8.Kostjad I ja II ei ole põhjendanud, millises osas nad hagi õigeks ei võta. Kostjad on teinud ettepaneku, et tasuvad hagiavalduses nimetatud summa 100 euro kaupa. Eeltoodust tulenevalt võib asuda seisukohale, et kostjad I ja II ikkagi on tunnustanud hageja nõuet nende vastu, kuid soovivad nimetatud summat ajatada. Hageja tõi esile asjaolud, millest tulenevalt ei ole hageja hinnangul usutav, et kostjad I ja II ei ole võimelised tasuma oma võlgnevust hageja ees viie aasta jooksul. Hageja tegi kostjatele omapoolse viimase kompromissettepaneku, et kostja II tasub esimesed kuus kuud 100 eurot ning seejärel 250 eurot. Nimetatud leping oleks jäänud viie aasta sisse, kuid kostja II ei olnud sellega nõus.
9.Hagejal ei ole muid menetluskulusid, kui tasutud riigilõiv 700 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohtul ei ole kohustust hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus lahendab hagi kõigi kostjate vastu sisuliselt. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning rahuldab hagi osaliselt.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui
seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 esimese lause kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Kostjad I ja II on kohtule vastanud, et ei võta hagi õigeks. Samas ei ole kostjad I ja II hagile konkreetseid vastuväiteid esitanud, vaid on soovinud võlgnevust tasuda osade kaupa. Kostja III ei ole hagile vastanud ja hagi osas seisukohti esitanud.
13.Hageja on esitanud hagi kostjate vastu hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust ja selle lisast ning hageja ja kostjate I ja II vahel sõlmitud käenduslepingutest ja nende lisadest tulenevate kohustuste täitmiseks.
14.Kohus loeb lisatud dokumentidega tõendatuks ning kostjate poolt omaks võetuks, et hageja ja kostja I sõlmisid XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX ning XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX muudatuse 1, millega hageja andis kostjale I laenu 25 000 eurot. Samadel kuupäevadel sõlmis hageja laenulepingust ja selle lisast tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingud kostjatega II ja III - hageja ja kostja II sõlmisid käenduslepingu nr XXX ja selle muudatuse 1 ning hageja ja kostja III käenduslepingu nr XXX ja selle muudatuse 1.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja § 113 lg 1 järgi viivist.
16.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 ning käenduslepingute p 1.2 kohaselt vastutavad käendajad tagatava kohustuse täitmise eest solidaarselt võlgnikuga, sh kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede eest, käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma 25 000 euro ulatuses.
17.Kuna kostja II on füüsiline isik, on temaga sõlmitud käendusleping puhul tegemist tarbijakäenduslepinguga (VÕS § 143 lg 1). Käendusleping on sõlmitud kirjalikus vormis ning kokku on lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Seega ei ole tarbijakäendusleping tühine VÕS § 143 lg 2 ega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 ja VÕS § 144 lg 2 järgi.
18.Seega vastutavad kostjad II ja III laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga I käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma 25 000 euro ulatuses. VÕS § 65 lg 1 järgi võib hageja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt.
19.Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevuse kokku summas 14 195,59 eurot, mis koosneb tagastamata laenusummast 13 564,85 eurot, intressidest summas 217,55 eurot, viivistest summas 373,19 eurot ja võlamenetlustasust 40 eurot, ning tasumata põhiosalt viivise 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Kostjad ei ole nõude suurusele ega selle arvestuskäigule vastuväiteid esitanud.
20.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja I kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel hiljemalt 15.07.2023. Hagiavaldusest nähtub, et alates märtsist 2021 lõpetas kostja I oma lepingujärgsete osamaksete tasumise, mis nähtub
hagile lisatud konto väljavõttest. Kostja ütles kooskõlas VÕS § 399 lg-ga 1 ja laenulepingu pga 9.1.2 laenulepingu erakorraliselt üles alates 18.05.2021, andes eelnevalt kostjatele täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Seoses laenulepingu ülesütlemisega on hagejal õigus nõuda kostjatelt kogu tagastamata laenusumma 13 564,85 euro tasumist.
21.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu kohaselt oli intressimäär Euribor + 9% aastas. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt kuni laenulepingu erakorralise ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud intressi võlgnevuse 217,55 euro tasumist.
22.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu kohaselt oli viivisemäär 0,05% päevas iga maksega viivitatud päeva eest, mida tuleb majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul pidada kehtivaks viivise määraks. Hageja on lepingu kehtivuse ajal arvestanud viivist iga üksiku osamakse tasumisega viivitamise eest ning alates lepingu ülesütlemisest kogu tasumata põhivõlalt. Hageja viivisearvestus on seaduslik ja põhjendatud ning hagejal on õigus nõuda kostjatelt 09.07.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 373,19 euro tasumist.
23.Hagiavalduse kohaselt võlamenetlustasu 40 eurot tuleneb hageja hinnakirjast. Tegemist on oma sisult võla sissenõudmiskulude hüvitisega, mida hageja võib nõuda kostjatelt VÕS § 1131 lg 1 alusel.
24.Kooskõlas TsMS §-ga 376 võib hageja nõuda hagi esitamiseks ajaks mitte veel sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kostjatelt II ja III välja mõistetavat viivist tuleb käendaja vastutuse maksimumsummat arvestades piirata.
25.Riigikohus on küll selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (Riigikohtu 12.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-13, p 12). Samuti tuleneb viidatud Riigikohtu otsusest, et tuleb arvestada, millisest õigussuhtest tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenõue tulenes. Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulevat viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest.
26.Kohus märgib, et kuna käenduslepingus ei ole viivises kokku lepitud, siis saaks käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist, mis ületab käendaja vastutuse piirmäära, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Käesoleval juhul ei ole hageja aga hagiavalduses tuginenud kostjate II ja III kui käendajate enda viivitusele. Hagis on tuginetud laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumistele, mille eest kostjad II ja III vastutavad käendajatena solidaarselt kostjaga I. Seetõttu leiab kohus, et käendajatelt välja mõistetavat edasiulatuvat viivist tuleb piirata käendaja vastutuse maksimumsummaga.
27.Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjatelt II ja III hagi esitamise ajaks mitte veel sissenõutavaks muutunud viivise välja mitte rohkem kui 10 804,41 euro ulatuses (25 000 eurot - 14 195,59 eurot). Menetluskulud
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
29.Arvestades hagi rahuldamise ulatust ning asjaolu et hagejal ei ole muid menetluskulusid kui tasutud riigilõiv 700 eurot, mida ta oleks pidanud samas summas tasuma ka hagi esitamisel rahuldatud ulatuses, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud kostjate kanda. Riigilõiv 700 eurot tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
30.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.