Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-138964

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

2-21-138964 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 26.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1220 euro saamiseks. Kohus tegi 30.11.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 30.03.2022 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 30.03.2022 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 06.04.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse A. K. vastu, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 980.93 eurot, lepingutasu summas 2.46 eurot, intressi summas 91.02 eurot, viivise summas 126.54 eurot, sissenõudekulud summas 35 eurot, viivise põhinõudelt 980.93 eurot alates 07.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni 14.90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses ja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 200 eurot, menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu summas 48 eurot ja hageja õigusabikulu summas 420 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja AS XXX vahel 04.08.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 3066339, mille alusel on kostja ostnud järgneva kauba: sülearv.Acer Nitro AN517-979- 51,ENG,W10H NH.Q5CEL.011. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata kokkuleppelised igakuised tagasimaksed, mille tulemusena AS XXX loovutas 28.05.2021 kostja vastased nõuded aktsiaseltsile PlusPlus Capital koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 05.05.2022 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest.

2-21-138964 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on võlgnikule A. K. makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 30.11.2021 aadressil xxx - tagastatud - muu põhjus; 08.12.2021 aadressil xxx - tagastatud - muu põhjus; 17.12.2021 aadressil xxx - tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; 03.02.2022 aadressil xxx - tagastatud - ei ela/asu aadressil; 17.12.2021/ 03.02.2022 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus. Varasemas menetluses info, et aadressid xxx ja xxx on kehtetud. Varasemas menetluses on naaber kohtutäiturile kinnitanud, et võlgnik elab aadressil xxx. Hageja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile Kaja Lilloja, kes tagastas need 23.03.2022 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruandest selgub, et kohtutäituri büroo kuller on käinud antud aadressil xxx 16.03.2022 kell 17:30, 19.03.2022 kell 20:46, 21.03.2022 kell 20:35. Kinnistu omanik (rootslane) – xxxxxxxx - viga nr valimisel. KÜ esimees xxxxxxxx - xxx ei ela hetkel mitte kedagi ja korteril on võlgnevus. Omanik käib harva Eestis, aga muidu elab Rootsis ja talle juhtuvad üüriliseks võlgnikud. Võlgniku õde ja vennad võlgniku asukohta ei tea. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 29.03.2022, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogu kohaselt nimetas isik seisuga 11.04.2021 oma elukohaks xxx. Hilisemad andmed ja kontaktandmed puuduvad. Harju Maakohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid 05.05.2022 e-posti aadressile xxx, xxx ja xxx, kust kostja ei ole kättesaamist kinnitanud. Kohus on edastanud lisaks menetlusdokumendid tähtsaadetisena aadressile xxx, kust need on tagastatud – hoiutähtaja möödumisel (26.05.2022) ja tähtsaadetisena aadressile xxx. Üheltki kohtule teadaolevalt aadressilt ja e-posti aadressilt ei olnud menetlusdokumente võimalik kostjale edastada. 02.06.2022 kohtumäärusega otsustas kohus menetlusdokumentide kättetoimetamise kostjale avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 980.93 eurot, lepingutasu summas 2.46 eurot, intress summas 91.02 eurot, viivis summas 126.54 eurot, sissenõudekulud summas 35 eurot, viivis põhinõudelt 980.93 eurot alates 07.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni 14.90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda.

2-21-138964

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv kokku summas 200 eurot, menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu summas 48 eurot ja õigusabi kulu summas 420 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja on tasunud riigilõivu 45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja ülejäänud vajaliku riigilõivu (155 eurot) hagiavalduse esitamisel. Hageja esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 200 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 420 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab põhjendatuks menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu summas 48 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.