Määruse tegemise aeg ja koht 6.07.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-19-11977
Kohtuasi
X hagi Y vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.06.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
480 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Y apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 20.06.2022 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Y kanda. X-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-19-11977 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (hageja) esitas 7.08.2019 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu võla 255 eurot ja viivise 255 eurot nõudes.
1.1.Hagiavalduse kohaselt toimus 7.09.2015 Tallinnas XXX asuva elamu korteriomanike üldkoosolek. Üldkoosolekust võtsid osa kuue korteri omanikud. Koosoleku päevakorras oli muu hulgas ettepanek majahoidja palkamiseks. Koosolekul otsustati, et majahoidja teenust ei soovita ja et koristama hakkab CCC korteriomanik (hageja) ning teised XXX elanikud tasuvad koristamise eest iga kuu 5 eurot. Otsuse poolt olid kõik kuus kohal viibinud korterit, sh QQQ korteri omanik (s.o kostja). Otsuse poolt hääletamisega võttis kostja endale kohustuse tasuda hagejale koristamisteenuste eest iga kuu 5 eurot.
1.2.Kostja ei ole kunagi hagejale esitanud koristusteenusega seotud etteheiteid ega pretensioone. Kõik teised XXX korteriomanikud tasuvad hagejale osutatud koristusteenuste eest.
1.3.Kostja on jätnud koristamise eest tasumata 255 eurot järgmiselt: -
1.4.Hageja on kostjale korduvalt võlgnevust nii telefoni teel kui ka kirjalikult meelde tuletanud. Kostja ei ole hageja pretensioonidele reageerinud.
1.5.Hageja on arvestanud viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest (7.10.2015) kuni 20.12.2019. Viivised on kokku 434,06 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet 179,06 euro võrra (põhinõudega võrdse suuruseni) ning palub kostjalt välja mõista viivise 255 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt põhineb hageja nõue 23.03.2014–31.12.2015 kehtinud korteriühistuseaduse §-l 13, mittetulundusühingute seaduse §-l 22 ning korteriomandiseaduse §-del 12 ja 13. Hagi esitamise õigus on mitte hagejal, vaid korteriühistul. Seetõttu jääb kostjale hagi õiguslik ja faktiline alus arusaamatuks.
2.2.Kostja ei ole hagejalt mistahes pretensioone saanud. Samuti ei väljastanud hageja kostjale kordagi ühtegi arvet väidetavalt osutatud koristamisteenuse eest. Hageja nõue (sh viivisenõue) ei ole põhjendatud. Kostja ei ole sõlminud hagejaga lepingut teenuste osutamiseks.
2-19-11977
2.3.Hageja nõue on aegunud aastate 2015. a ja 2016. a eest. Kostja palub kohaldada aegumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
2.4.7.09.2015 korteriomanike üldkoosoleku protokollis ei ole hageja nime mainitud. Kinnistusraamatu kohaselt on CCC korteriomandi omanikuks W. Ebaõige on hageja väide, et ta on CCC korteriomanik.
2.5.Hageja ei ole tõendanud, et otsuse poolt hääletamisega võttis kostja kohustuse tasuda hagejale koristamisteenuste eest iga kuu 5 eurot. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 240 eurot ja viivistena 240 eurot. Menetluskulud jäid 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda. Maakohus määras kindlaks hagejale riigi õigusabi osutamise eest ettenähtud tasu ja kulu 745,20 eurot (sh käibemaks). Samuti mõistis maakohus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja hageja riigi õigusabi kulust 91% (s.o 678,13 eurot) ja hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 91% (s.o 113,75 eurot), kokku 791,88 eurot. Hagejalt mõistis maakohus Eesti Vabariigi kasuks välja hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 9% (s.o 11,25 eurot). Nii hagejal kui ka kostjal tuleb Eesti Vabariigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 150,93 eurot (sh käibemaks). Hagejal tuleb ka kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.1.Maakohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 ja rakendas menetluses järgnevaid lihtsustusi: kohus arvestas menetluses tõendina ka poole selgitusi ja piirdus otsuse põhjendavas osas vaid tõendite märkimisega, millele otsus tugineb (TsMS § 444 lg 2).
3.2.Hageja ja korteriomanike vahel 7.09.2015 sõlmitud kokkulepe vastab käsundilaadsele õigussuhtele. Vastavalt kokkuleppele kohustus korter nr 1 koristama ja elanikud tasuma iseseisvalt iga kuu viis eurot. Hageja kirjalike selgituste alusel tuvastas maakohus, et sisekoristuse osas lepiti kokku korteriomanike graafikus, kuid koosolekul kokkulepitu puudutas välikoristust. Tähtsust ei oma, kas hageja on korteriomanikuks või mitte. Allkirja andmisega nõustus iga koosolekul osalenud korteriomanik teenuse osutamise ja selle eest tasumise kohustuse tekkimisega. Hageja on tõendanud, et tema elukohaks on CCC, Tallinn. Protokollis ei ole märgitud, et koristamise eest peab tasu saama korteri nr C omanik.
3.3.Maakohus tuvastas tunnistajate W ja L ütluste ning W, E ja L kirjalike selgituste alusel, et koosolekul esindas kostjat tema tütar S, kes sõlmis kostja nimel vaidlusaluse kokkuleppe. Kostja ise ei osalenud koosolekutel. Kostja ei ole kunagi vaidlustanud seda, et S-l oli õigus teda koosolekutel esindada. Hageja esitas kohtule üldkoosoleku protokolli, millest nähtub asjaomane otsustus, ja allkirjalehe, kust nähtub, et korteri nr Q omanik on protokolli allkirjastanud, s.t nõustunud tasumise kohustuse kandmisega. Nii hageja ise kui ka W on selgitanud, et hageja on teenust osutanud.
3.4.Poolte kokkuleppest nähtuvalt ei ole kokku lepitud lepingu kehtivuse tähtaega. Seega tuleb eeldada, et tegu oli tähtajatu lepinguga. Kostja ei ole tõendanud, et oleks 7.09.2015 kokkuleppe
2-19-11977 üles öelnud või see oleks lõppenud või tasumise kohustus muul alusel ära langenud. Seega oli kostjal alates kokkuleppe sõlmimisest kuni hagi esitamiseni kohustus seda täita. Hageja nõue 255 eurot on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kohustusi mingiski ulatuses täitnud.
3.5.Hageja nõuded on osaliselt aegunud. 2015. a eest tekkinud hageja nõuded (15 eurot) aegusid kolme aasta möödumisel ehk 31.12.2018. Hageja pöördus nõudega kohtusse 7.08.2019 ehk pärast 2015. a tekkinud nõuete aegumistähtaja möödumist. Nõuded perioodi eest 2016. a jaanuar – 2019. a detsember ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud. 2016. a eest tasumisele kuuluvad nõuded oleksid aegunud 31.12.2019. Aastate 2017–2019 eest tasumisele kuulunud nõuded veelgi hiljem. Koristamise tasu osas on tegemist korduvate kohustuste täitmisele suunatud hagiga. Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 154).
3.6.Viivise nõudeõigus tekkis hagejal alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.t ajast, mil ta võis nõuda kohustuse täitmist. Hageja võis nõuda kohustuse täitmist alates kokkuleppe sõlmimisest. Maakohtu hinnangul rikkus kostja kohustust teadlikult ja tahtlikult, mistõttu puuduvad alused viivisenõude vähendamiseks. Viivise summa ei ole objektiivselt väga suur (240 eurot) isegi pensionäri jaoks.
4.Kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 ei andnud maakohus menetlusosalistele luba otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus võtta selle menetlusse, tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhiväited on järgmised: -
-
maakohus tuvastas ebaõigesti tunnistajate W ja L ütluste alusel, et QQQ omanikku esindas koosolekul S; maakohus tuvastas ebaõigesti E kirjaliku selgituse alusel, et S esindas kostjat 7.09.2015 koosolekul kokkuleppe sõlmimisel; maakohus on eiranud kostja menetluses esitatud seisukohti ja tõendeid ning jätnud ebaõigesti hindamata asja õigeks ja objektiivseks lahendamiseks vajalikud tõendid ja asjaolud; maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole otsusest arusaadav; hageja ei esitanud kohtule 7.09.2015 koosoleku protokolli originaali. Maakohus ei ole seda asjaolu hinnanud; tunnistaja S kinnitas, et 7.09.2015 protokollis olev allkiri ei ole tema oma. Maakohus ei andnud S tunnistajana antud ütlustele hinnangut; kostja ei ole kokkulepet sõlminud, mistõttu ei ole tal kohustust seda täita; viivise väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud; maakohtu otsus on vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1 ja § 442 lg-ga 8 ning täielikult põhjendamata.
2-19-11977
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades muu hulgas seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.TsMS § 405 lg 1 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 255 eurot ja viivised 255 eurot. Seega ei ületanud hageja põhinõue eelnevalt nimetatud piirmäära, mistõttu oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Maakohus ei andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks.
10.Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 2-17-13363, p 15).
11.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Samuti ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses käsitlenud tõendeid terviklikult, vaid on tsiteerinud tunnistajate üksikuid lauseid, mis ei muuda tõenditele kogumis maakohtu antud hinnangut.
12.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni. Apellatsioonkaebuses puuduvad menetluskulude kindlaksmääramist puudutavad väited, mistõttu ei takista maakohtu kulude rahaline kindlaksmääramine apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist.
2-19-11977
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (hagejal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
14.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
15.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.