nende Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, e-post: [email protected] Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Yulia Zaitseva, e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
Istungid 14.01.2022 ja 04.04.2022 (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Ylt X kasuks põhinõudena 240 eurot ja viivistena 240 eurot.
3.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud 91% ulatuses Y kanda ja 9% ulatuses X kanda.
5.Määrata kindlaks Xle riigi õigusabi osutamise eest ettenähtud tasu ja kulu. Tasuda riigi eelarve vahenditest Advokaadibüroole A. Ratnikov & Partners (registrikood 12290629) advokaat Aleksei Ratnikovi riigi õigusabi tasuna 745,2 eurot (sh käibemaks).
6.Välja mõista Ylt Eesti Vabariigi kasuks X riigi õigusabi kulust 91%, s.o 678,13 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 91%, s.o 113,75 eurot, kokku 791,88 eurot.
7.Yl tuleb menetluskulu 791,88 eurot Eesti Vabariigile tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
8.Y poolt Eesti Vabariigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 791,88 eurolt tuleb Yl tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Välja mõista Xlt Eesti Vabariigi kasuks hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 9%, s.o 11,25 eurot.
10.Xl tuleb riigilõiv 11,25 eurot Eesti Vabariigile tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
11.X poolt Eesti Vabariigile hüvitamisele kuuluvalt riigilõivult 11,25 eurolt tuleb Xl tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Välja mõista Xlt Yi kasuks menetluskulud 150,93 eurot (sisaldab käibemaksu).
13.X poolt Yle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 150,93 eurolt (sisaldab käibemaksu) tuleb Xl Yle tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja hageja nõue
Hageja esitas kohtule hagi, milles palus:
•
mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 255 eurot;
•
mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 255 eurot.
Hagis tugines hageja järgnevale. 07.09.2015 toimus elamu XXX korteriomanike üldkoosolek. Üldkoosolekust võtsid osa 6 korteri omanikud, kellele kuulub üle poole kaasomandist. Seega oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Koosoleku päevakorras oli muu hulgas ettepanek majahoidja palkamise kohta. Koosolekul otsustati, et majahoidja teenust ei soovita. Otsustati, et koristab XXX-xx korteriomanik, ehk hageja ning teised XXX elanikud tasuvad korteriomanikule XXX-xx koristamise eest igakuiselt 5 eurot. Antud otsuse poolt olid kõik 6 kohal viibinud korterit, muuhulgas korter XXX-xx omanik (kostja). Otsus on kajastatud koosoleku protokollis. 07.09.2015 Tallinnas, XXX asuva elumaja korteriomanike üldkoosoleku otsused on jõustunud, neid pole vaidlustatud. Sealhulgas ei ole neid vaidlustanud ka kostja. Liiati, kostja oli kõnealuse otsuse poolt ja hääletas selle poolt, et elamus XXX, Tallinn koristab hageja. Otsuse poolt hääletamisega võttis kostja endale kohustuse tasuda hagejale koristamisteenuste eest igakuiselt 5 eurot.
Kostja ei ole kunagi esitanud hagejale etteheiteid ega pretensioone seoses osutatud koristusteenustega. Hageja osundab, et kõik teised elamu XXX, Tallinn korteriomanikud tasuvad hagejale osutatud koristusteenuste eest.
Kostja on jätnud koristamise eest tasumata alljärgnevad summad: 07.10 – 07.12.2015 - 15 eurot; 07.01 – 07.12.2016 - 60 eurot; 07.01 – 07.12.2017 - 60 eurot;
07.01 – 07.12.2018 - 60 eurot; 07.01 – 07.12.2019 - 60 eurot. Kokku 255 eurot. Hageja on kostjale korduvalt võlgnevust meelde tuletanud nii telefoni teel kui ka kirjalikult. Kostja ei ole hageja pretensioonidele reageerinud.
Täiendavalt on hageja esitanud viivisenõude. Hageja arvestab viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest (07.10.2015) kuni 20.12.2019. Viivised kokku moodustavad 434,06 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet 179,06 euro võrra (põhinõudega võrdse suuruseni) ning palub kohtul välja mõista kostjalt viivis kokku 255 eurot.
Hageja osundab, et kõnealuses protokollis ei ole märgitud, et raha koristamise eest peab saama korteriomandi XXX-xx, Tallinn omanik. 07.09.2015 KÜ protokollis on muu hulgas märgitud: „majahoidja teenust ei soovi. Koristab korter xx. Elanikud tasuvad iseseisvalt iga kuu 5 eur“. Seega ei ole protokollis toodud, et tasu koristamise eest tuleb tasuda ilmtingimata korteriomandi XXX-xx, Tallinn omanikule. Hageja esindaja selgitab, et hagejal ei ole õiguslikke teadmisi, hageja on invaliid ja seega ei pruugi tema aru saada õigusterminite tähendusest. Hageja on kõnealusel aadressil sisse kirjutatud ja elab XXX-xx, Tallinn korteriomandis. 07.09.2015 KÜ protokollis on toodud seos korteriga xx. Hageja on isik, kes elab antud korteris ja kes koristas hoonet vaidlusalusel ajal.
Kostja vastuväited hagile
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Hageja on hagiavalduse rõhutanud, et tema nõue põhineb KÜS § 13, MTÜS § 22, KOS § 12 ja 13. Kostja on seisukohal, et tulenevalt eespool mainitud normidest on hagi esitamise õigus mitte hagejal, vaid korteriühistul. Tulenevalt eespooltoodust jääb kostjale arusaamatuks hagi õiguslik ja faktiline alus.
Ebaõige on hageja väide, et „hageja on kostjale korduvalt võlgnevust meelde tuletanud nii telefoni teel kui ka kirjalikult“. Kostja ei ole hagejalt mistahes pretensioone saanud. Samuti ei väljastanud hageja kostjale mitte kordagi mitte ühtegi arvet väidetavalt osutatud koristamisteenuste eest. Seega ei ole hageja nõue (sh viivisenõue) põhjendatud. Kostja selgitab, et ta ei ole hagejaga sõlminud mistahes võlaõiguslikku lepingut teenuste osutamiseks. Eeltoodule viidates palub kostja kohtul: keelduda hagi menetlusse võtmisest; alternatiivselt – jätta hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu.
10.Hagi on ka osaliselt aegunud. Tulenevalt hagiavaldusest on tasumata periood alates 07.10.2015- 07.12.2015. Hageja nõue on osaliselt aegunud (2015 ja 2016 aasta eest). Kostja palub kohut kohaldada aegumist. Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat.
11.Hagi on esitatud X poolt. Hagiavaldusele lisatud 07.09.2015 KÜ protokollist tulenevalt „majahoidja teenust ei soovi. Koristab korter xx. Elanikud tasuvad iseseisvalt iga kuu 5 eur“. Hageja nime ei ole KÜ protokollist mitte kordagi mainitud. Tulenevalt Kinnistusraamatust on XXX-xx omanikuks W (isikukood xxxxxxxxxxx). Hageja väide, et ta on “XXX-xx korteriomanik” on ebaõige.
12.Tõendamata on hageja väide, et “otsuse poolt hääletamisega võttis kostja endale kohustuseks tasuda hagejale koristamisteenuste eest igakuiselt 5 eur”; “otsuse poolt olid kõik 6 kohal viibinud korterit, muuhulgas kostja kui XXX-xx korteri omanik”. Kohtu põhjendused
13.Kohus on menetlenud hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus on menetluses rakendanud järgnevaid lihtsustusi: kohus on arvestanud menetluses tõendina ka poole selgitusi; kohus piirdub otsuse põhjendavas osas vaid tõendite märkimisega, millel tugineb otsus (TsMS § 444 lg 2).
14.Kohus on koostanud pooltele selgituskirja ning pooltele õigussuhte õiguslikku kvalifikatsiooni ja tõendamiseset selgitanud (tlk 86-88).
15.Hagiavalduse kohaselt toimus 07.09.2015 elamu XXX korteriomanike koosolek, kus otsustati, et koristab korter nr xx ja elanikud tasuvad iseseisvalt iga kuu 5 eurot. Koosoleku toimumise ajal ei olnud elamus veel loodud korteriühistut. Korteriühistu Tallinn, XXX on asutatud alles 14.01.2018 (tlk 73), mistõttu kohus ei saa lähtuda sellest nagu tuleneks õigussuhe korteriühistu otsusest.
16.Kohtu hinnangul vastab hageja ja korteriomanike vahel 07.09.2015 sõlmitud kokkulepe käsundilaadsele õigussuhtele. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus tuvastab koosoleku protokolli alusel (tlk 49, 50), et kõik koosolekul osalenud korteriomanikud nõustusid sellise koristamise kokkuleppega. Vastavalt kokkuleppele kohustus korter nr xx koristama ja elanikud tasuma iseseisvalt iga kuu 5 eurot. Hageja kirjalike selgituste alusel (mis on lihtmenetluses tõendiks) tuvastab kohus, et sisekoristuse osas lepiti kokku korteriomanike graafikus, kuid koosolekul kokkulepitu puudutas välikoristust (tlk 109-110). Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, kas hageja on juriidiliselt korteriomanikuks või mitte. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et allkirja andmisega nõustus iga koosolekul osalenud korteriomanik teenuse osutamise ja selle eest tasumise kohustuse tekkega. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud X poolt, kes ei ole XXX-xx korteriomanik, mistõttu ei ole hageja õigustatud nõudma tasu. Hageja on tõendanud, et tema elukohaks on XXX-xx, Tallinn (tlk 76). Protokollis ei ole märgitud, et koristamise eest peab tasu saama korter nr xx korteriomanik.
17.Hageja on esitanud kohtule üldkoosoleku protokolli, millest nähtub vastavasisuline otsustus ja allkirjalehe, kust nähtub, et korteriomanik nr xx on protokolli allkirjastanud (tlk 74), st nõustunud tasumise kohustuse kandmisega. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja 07.09.2015 elamu XXX korteriomanike koosolekul ise või esindaja kaudu osales. Kohtule esitatud koosoleku protokolli lisaks olevalt osalejate lehelt nähtub, et korter xx esindaja on koosolekul osalenud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuulub korter xx. Pooled vaidlevad selle üle, kes korter x omanikku, st kostjat koosolekul esindas ja kelle allkiri on osalejate lehel. Kohus tuvastab tunnistajate V ja K ütluste alusel (tlk 161, 169), et XXX-xx omanikku esindas koosolekul T. Seega tuvastas kohus, et koosolekul osales ja esindas kostjat tema tütar T. Tunnistajate väiteil ei ole kostja kunagi vaidlustanud seda, et tütrel oli õigus teda koosolekutel esindada, ta ise ei osalenud koosolekutel kunagi (tlk 161, 169). Tunnistaja V kirjalike selgitustega (tlk 139), P kirjalike selgitustega (tlk 140) ja K kirjalike selgitustega (142) on ka tõendatud, et T kostjat esindades kostja nimel 07.09.2015 koosolekul sellise kokkuleppe sõlmis.
18.Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et T leppis kostja esindajana 07.09.2015 elamu XXX korteriomanike koosolekul teiste korteriomanikega kokku, et koristusteenust asub pakkuma korter 1. Seega lepiti kokku, hageja ja kostja ning teised korteriomanikud tasuvad talle 5 eurot kuus.
19.Hagita asjas on tõendiks ka poole selgitused. Hageja on selgitanud, et ta on teenust osutanud. Tunnistaja V kirjalikest selgitustest nähtub samuti, et hageja on teenust osutanud: („muidu ju ei maksaks talle keegi ja ta ka siis ju ei koristaks“) (tlk 139).
20.Kohus märgib, et poolte vahel sõlmitud leping on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik kuni õigussuhte lõppemise või ümberkujundamiseni. Poolte kokkuleppest nähtuvalt ei ole
kokku lepitud lepingu kehtivuse tähtaega. Seega tuleb eeldada, et tegu oli tähtajatu lepinguga. Kostja ei ole tõendanud, et oleks 07.09.2015 kokkuleppe üles öelnud või see oleks lõppenud või tasumise kohustus ära langenud muul alusel. Seega oli kostjal alates kokkuleppe sõlmimisest kuni hagi esitamiseni kohustus seda täita.
21.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
22.Hagi kohaselt on kostja jätnud tasumata perioodil 07.10.2015-07.12.2019 kokku 255 eurot. Kohus leiab, et hagis esitatud arvestus on kokkuleppe sisu arvestades korrektne. Nõue on seega muutunud sissenõutavaks hagis märgitud ulatuses (255 eurot).
23.Kostja on esitanud nõudele osaliselt aegumise vastuväite. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg-s 1 on sätestatud, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Koristamise tasu osas on tegu korduvate kohustuste täitmisele suunatud hagiga. TsÜS § 154 on sätestatud, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega hakkasid varaseimad hagis esitatud nõuded ehk 2015.a eest tekkinud nõuded (15 eurot) aeguma 01.01.2016 ja aegusid kolme aasta möödumisel ehk 31.12.2018. Hageja pöördus nõudega kohtusse 07.08.2019 ehk peale 2015.a tekkinud nõuete aegumistähtaja möödumist. 2015.a tekkinud nõuded (15 eurot) on aegunud. 2016.a eest tasumisele kuuluvad nõuded oleksid aegunud vastavalt 31.12.2019 ning 2017. – 2019.a eest tasumisele kuulunud nõuded veelgi hiljem. Nõuded perioodi eest jaanuar 2016 – detsember 2019 ei olnud hagi seega esitamise ajaks aegunud.
24.Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kohustusi mingiski ulatuses täitnud. See ei ole ka usutav, sest tema hinnangul tal kohustusi hageja ees ei tekkinud. Eeltoodust tulenevalt tuleb põhivõlgnevus kostjalt välja mõista osas, milles see ei ole aegunud (60 + 60 + 60 + 60 = 240 eurot).
25.Hageja on esitanud lisaks põhinõudele ka viivisenõude. Hageja arvestab viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest (07.10.2015) kuni 20.12.2019 määras 8% aastas.
26.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 82 lg-st 1 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kohus kontrollis hagis esitatud viivisearvestust ja leiab, et see on korrektne (vt tlk 45, 46). Viivis ületab oluliselt põhinõuet, kuid hageja on palunud viivise välja mõista 255 euro (enda põhinõude ulatuses). Kohus mõistab viivise välja rahuldamisele kuuluva põhinõudega võrdses ulatuses (240 eurot), kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et tal oleks tekkinud kahju, mis põhinõudega võrdset viiviste summat ületaks.
27.Kostja on seisukohal, et hageja on kaotanud õiguse nõuda kostjalt viivise tasumist, kuivõrd ta ei ole enne nõudnud viivise tasumist. Juhul kui kohus peaks põhinõuded rahuldama, palub kostja kohut arvestada asjaoluga, et kostja on invaliid, pensionär, mille tõttu palub kostja
kohtul vähendada viivist nullini. Kohus märgib, et viivise nõudeõigus tekkis hagejal alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, st ajast, mil ta võis nõuda kohustuse täitmist. Hageja võis nõuda kohustuse täitmist alates kokkuleppe sõlmimisest. Kohus leiab, et kostja on kohustust rikkunud teadlikult ja tahtlikult ning puuduvad alused viivisenõude vähendamiseks. Viivise summa ei ole ka objektiivselt väga suur (kokku 240 eurot) isegi pensionäri jaoks ja puudub alus selle vähendamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 480 / 520 = 91 % ulatuses kostja ja 100% - 91% = 9% ulatuses hageja kanda.
29.Hageja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine. Hageja sai 26.11.2019.a määrusega riigi õigusabi tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus esindamiseks. Kohus andis riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.
30.RÕS § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Vastavalt RÕS § 21 lg 3 riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Valdkonna eest vastutav minister võib eelarveaasta kestel riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja tasumäärasid ning kulude hüvitamise ulatust ja korda muuta.
31.RÕS § 22 lg 1 järgi määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks advokaadi esitatava taotluse alusel. RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Eelnimetatu määratakse advokaadi taotluse alusel kindlaks kohtumenetluses igas kohtuastmes.
32.RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal.
33.15.12.2020.a esitas hagejale riigi õigusabi korras määratud advokaat taotluse riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks (taotlus I). Advokaat on teinud menetlustoiminguid perioodil 13.12.2019.a kuni 15.12.2020.a. Lisaks esitas advokaat riigi õigusabi esindaja tasu suurendamiseks. Tasu suurendamise taotluse kohaselt on antud asjas vaidlus muutunud võrreldes tavalise menetlusega oluliselt mahukamaks. Esindaja on teinud üksnes vajalikke toiminguid, millest lähtuvalt on põhjendatud tsiviilasjas makstava riigi õigusabi osutaja tasu suurendamine 117%. Advokaat palub suurendada enda tasu 117%.
34.Toimingute tegemise hetkel kehtinud „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi justiitsministri määrus) § 10 lg 3 kohaselt tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lõike 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on
27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 540 euro ühes kohtuastmes. Kui asjas on eelnevalt osutatud riigi õigusabi seaduse § 4 lõike 3 punktis 8 või 9 nimetatud õigusabi, ei ületa tasu 378 eurot. Justiitsministri määruse § 10 lg 4 kohaselt tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtuistungil ja isiku ärakuulamisel on 27 eurot iga poole tunni kohta.
35.Võttes aluseks advokaadi poolt 15.12.2020.a esitatud taotlus, peab kohus tehtud toiminguid ja nendele kulunud aega põhjendatuks järgmiselt: 13.12.2019.a toimikuga tutvumine 1 pooltund (30 minutit), 18.12.2019.a kliendiga kohtumine 2 pooltundi (1 tund), 03.01.2020.a hagiavalduse koostamine 5 pooltundi (2,5 tundi), 01.06.2020.a ja 08.06.2020.a kliendiga suhtlemiseks 1 pooltund (30 minutit), 11.06.2020.a vastuse koostamiseks 4 pooltundi (2 tundi), 03.09.2020.a kostja seisukohaga tutvumiseks, kliendiga arutamiseks ja 26.11.2020.a kohtumäärusega tutvumiseks kokku 3 pooltundi (1,5 tundi) ja kohtukõne koostamiseks 0,5 pooltundi (15 minutit). Seega on justiitsministri määruse § 10 lg 3 alusel eeltoodud toimingute eest põhjendatud tasu (1 + 2 + 5 + 1 + 4 + 3 + 0,5) x 27 = 445,5 eurot.
36.Kohus leiab, et advokaadi poolt 15.12.2020.a taotluses märgitud kulud on oluliselt ülepaisutatud. Näiteks märkis advokaat 03.01.2020.a hagiavalduse koostamiseks 16 pooltundi (8 tundi), mis ei ole proportsionaalne esitatud hagiga ja üldiselt tsiviilasja iseloomuga. Võttes arvesse tsiviilasja sisu, mahtu ja seda, et tegemist on lihtmenetluse asjaga, ei ole advokaadi taotlus osaliselt põhjendatud. Tsiviilasi ei ole keskmisest hagimenetlusest keerulisem ja mahukam. Kuivõrd kohtu poolt põhjendatuks peetud menetlustoimingute tasu jääb justiitsministri määruse § 10 lg 3 sätestatud piiridesse, ei ole advokaadi tasu suurendamise taotlus põhjendatud. Kohus jätab advokaadi tasu suurendamise taotluse rahuldamata.
37.05.04.2022.a esitas hagejale riigi õigusabi korras määratud advokaat taotluse riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks (taotlus II). Taotluse kohaselt on teinud advokaat toiminguid 15.12.2020.a kuni 24.11.2022.a. Lisaks esitas advokaat täiendava tasu suurendamise taotluse, paludes tasu suurendada kokku 186%.
38.Võttes aluseks advokaadi poolt 05.04.2022.a esitatud taotlus ja justiitsministri määruse § 10 lg 3 sätestatud piirmäär, peab kohus järgmiste toimingute eest põhjendatuks tasu 94,5 eurot: taotluses märgitud menetlusdokumentidega tutvumine, 14.01.2022.a istungiks ettevalmistamine, 03.02.2022.a taotluse koostamine koos tõenditega tutvumisega, 04.04.2022.a istungiks ettevalmistamine. Eeltoodud toimingutele lisandub tasu kohtuistungil osalemise eest vastavalt kohtuistungite pikkusele. 14.01.2022.a istung kestis 30 minutit ja 04.04.2022.a istung 1 tund. Seega on justiitsministri määruse § 10 lg 4 alusel kohtuistungil osalemise eest põhjendatud tasu 81 eurot (27 x 3 pooltundi). Kohus ei pea põhjendatuks tasu suurendamist, kuivõrd käesolev asi ei ole kohtu hinnangul eriliselt töömahukas justiitsministri määruse § 2 lg 1 mõttes. Tegemist ei ole keskmisest keerulisema tsiviilasjaga. Tegemist on lihtmenetlusega. Advokaadi tasu suurendamise taotlus jääb rahuldamata.
39.Seega on justiitsministri määruse § 10 lg 3 ja 4 alusel hageja riigi õigusabi esindaja põhjendatud tasu kokku 621 eurot (540 + 81).
40.Käibemaksukohuslaste registri kohaselt on Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners, mille kaudu advokaat riigi õigusabi osutas, käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub tasule käibemaks. Tasule 621 eurot lisandub käibemaks ning advokaadile makstav tasu koos käibemaksuga on 745,2 eurot (621 x 1,2 = 745,2).
41.RÕS § 24 lg 1 kohaselt kohtulahendi, uurimisasutuse või prokuratuuri määruse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur.
42.Kohus andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigikohtu seisukoha järgi kohustuseta riigi õigusabi andmine tähendab, et taotlejal ei ole menetluse kestel ega ka pärast võimalikku apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ei riigi
õigusabi korras määratud advokaadi tasu ega kulutuste hüvitamise kohustust. Kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see kolleegiumi arvates, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend tema kahjuks. Eelnev ei mõjuta vastaspoole kohustust hüvitada riigi õigusabi kulud riigile TsMS § 190 lg 3 või lg 5 teise lause alusel, kui riigi õigusabi saaja esitatud hagi rahuldatakse või tema vastu esitatud hagi jäetakse rahuldamata, st kui lahend tehakse tema kasuks. Seda küsimust riigi õigusabi seadus ei reguleeri. Samuti ei mõjuta eelnevalt väljendatud seisukoht TsMS § 190 kohaldamist muu menetlusabi andmisel, mh isiku täielikul või osalisel vabastamisel riigilõivu või kautsjoni tasumisest (Riigikohtu määrus tsiviilasjas 3-2-1-152-12, p 23).
43.TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.
44.Kohus jättis menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt riigituludesse välja hageja riigi õigusabi kulud 91% ulatuses, s.o 678,13 euro ulatuses (745,2 x 91% = 678,13).
45.Hageja menetlusabi kulude kindlaksmääramine. Hageja sai 08.01.2020.a määrusega menetlusabi ja kohus vabastas hageja täielikult riigilõivu 125 euro tasumisest.
46.Kohus selgitas hagejale, et TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
47.TsMS § 190 lg 3 alusel mõistab kohus kostjalt riigituludesse välja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 91%, s.o 113,75 eurot. Kostjal tuleb hageja riigi õigusabi kuludega riigituludesse kokku tasuda 791,88 eurot (678,13 + 113,75).
48.TsMS § 190 lg 1 ja 2 alusel mõistab kohus hagejalt riigituludesse välja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 9%, s.o 11,25 eurot.
49.TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
50.TsMS § 179 lg 9 kohaselt, kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
51.Kostja menetluskulude kindlaksmääramine. Kostja esitas 07.04.2022.a tervikliku menetluskulude nimekirja. Nimekirja kohaselt on kostjal menetluskulud tekkinud 2496 euro ulatuses (käibemaksuga). Kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär on 156 eurot (käibemaksuga).
52.Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus arvestab menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti tsiviilasja asjaolusid, nõude suurust ning et tsiviilasja lahendatakse lihtmenetluses. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud järgmiselt: hagimaterjalide analüüs, nõupidamine kliendiga ja 11.0.2020.a vastuse koostamine kokku 3 tundi; 11.06.2020.a hageja seisukohaga tutvumine ja 03.09.2020.a seisukoha koostamine kokku 2 tundi, 26.11.2020.a kohtumäärusega
tutvumine ja 30.11.2020.a taotluse ettevalmistamine kokku 0,5 tundi, 15.12.2020.a seisukoha koostamine 1 tund, 20.01.2021.a ja 04.03.2021.a määrustega tutvumine 0,25 tundi, 12.03.2021.a seisukoha koostamine ja 22.11.2021.a kohtumäärusega tutvumine kokku 0,75 tundi, hageja 09.02.2022.a taotlusega tutvumine, kliendiga suhtlemine ja 21.02.2022.a seisukoha esitamine kokku 1 tund. Ülejäänud taotluses märgitud toimingud on põhjendatud taotluses märgitud kujul.
53.Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud 10,75 tundi, summas 1677 eurot (käibemaksuga, 10,75 x 156).
54.Kohus jättis menetluskulud 9% ulatuses hageja kanda. Hagejal tuleb kostja menetluskuludest kostjale hüvitada 150,93 eurot (käibemaksuga, 1677 x 9%). Kostja taotleb hüvitatavatelt menetluskuludelt viivise tasumist vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.
55.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Selgitused edasikaebamise osas
56.Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
57.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
58.Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
59.Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.