Võlgnik S.U, Pankrotihaldur Martin Pärn, AB Naur & Pärn, e-post: XXX
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu, pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
RESOLUTSIOON
Lõpetada S.U (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti välja kuulutamist. S.U võlausaldajatel on tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt: Nr.
Määrata pankrotihaldur Martin Pärn tasuks 660 eurot, millele lisandub käibemaks 158,40 eurot, kokku 818,40 eurot ning hüvitada see osaliselt, so summas 321,02 eurot võlgniku pankrotivara arvelt büroole, mille kaudu haldur tegutseb OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arveldusarve nr EE157700771006482113 AS LHV Pank.
Rahuldada pankrotihalduri Martin Pärn taotlus menetlusabi saamiseks ja anda S.U pankrotimenetluses menetlusabi 497,38 (sisaldab käibemaksu 96,27 eurot), mis tuleb hüvitada riigivahenditest. Riigi Tugiteenuste keskusel maksta pankrotihalduri tasu 497,38 eurot (koos käibemaksuga) büroole, mille kaudu haldur tegutseb OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arveldusarve nr EE157700771006482113 AS LHV Pank.
Vabastada Martin Pärn S.U pankrotihalduri ülesannete täitmisest.
Algatada S.U suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (PankrS § 193 3 lg 2). Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Määrata S.U kohustustest vabastamise menetluses S.U usaldusisikuks V.H (e-post XXX) ning kohustada V.H täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku ja võlgniku kohustused menetluse kestel PankrS § 172 ja 173 järgi: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelpool nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Usaldusisikul tuleb esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Esimene aruanne perioodi 01. november 2025 – 31. oktoober 2026 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt 10. novembril 2026. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud
2
2-22-3257
jaotistele üks kord aastas (iga aasta hiljemalt 10. novembril) võlausaldajatele väljamakseid. Määrus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning usaldusisikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamisemenetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite.
ASJAOLUD
1.07.03.2022 Pärnu Maakohtu määrusega kuulutati välja S.U`i pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Martin Pärn.
2.Pankrotihaldur esitas kohtule 08.10.2025 taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks ja lõpparuande kinnitamiseksraugemise tõttu. Haldur palub lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 158 alusel pärast pankroti väljakuulutamist, määrata pankrotihaldur Martin Pärn’a halduri tasuks 660 eurot millele lisandub käibemaks 158,40 eurot (kokku koos käibemaksuga 818,40 eurot) OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn kasuks, millest tasu osaliselt summas 401,11 eurot mille lisandub käibemaks 96,27 eurot (kokku koos käibemaksuga 497,38 eurot) hüvitada riigi vahenditest, vabastada Martin Pärn pankrotihalduri kohustustest, ning otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Taotlusest nähtuvalt müümisele kuulunud pankrotivara puudus, pankrotivara moodustab võlgniku mittearestitavat sissetulekut ületanud sissetulek kogusummas 321,02 eurot (12.2023 eest summas 79,81 eurot ja 05.2024 eest summas 241,21 eurot), väljamaksed seoses vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuetega puuduvad, võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis puudub, massikohustused puuduvad, jaotiste alusel väljamakseid ei tehtud, pandiesemed puudusid. Halduril puuduvad andmed selle kohta, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt saada vara. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse kohtule oma pankrotiavalduses. Halduri hinnangul vastab võlgniku avaldus PankrS § 170 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Haldur on võlgnikku teavitanud, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus 2025.a. on eelduslikult 1476 eurot kuus, sest tal on 2 alaealist last: xxxxxxxxxxxxxxx Kohustustest vabastamise menetluses võib võlgnik täiendavalt endale jätta tema mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust 25 protsenti. Haldurile teadaolevalt aluseid kohustusest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei esine.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Pankrotimenetluse lõpetamine
3.1.PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus, tutvunud halduri aruandega, nõustub pankrotihalduriga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning S.U (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 09.10.2025 määruse alusel ükski võlausaldaja ega muu isik pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti ei 3
2-22-3257 tasunud. Aruandest nähtuvalt müümisele kuulunud pankrotivara puudus. Pankrotivara moodustab võlgniku mittearestitavat sissetulekut ületanud sissetulek kogusummas 321,02 eurot. Vara välistamise ja tagasivõitmisega seotud nõudeid käesolevas menetluses ei ole, massikohustuste katteks ei ole väljamakseid tehtud ning pankrotihaldur taotleb tasu kindlaks määramist summas 818,40 eurot (sisaldab käibemaksu) ja palub hüvitada see riigivahendite arvelt summas 497,38 eurot (sisaldab käibemaksu). Jaotiste alusel pankrotimenetluses väljamakseid ei tehtud, pandiga tagatud nõuded puudusid. Müümisele kuulunud vara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub ning pankrotimenetluses puudus valitsetav vara. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks.
3.2.PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Aruandest nähtuvalt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes, so varasem hasartmängusõltuvus, mis tingis erinevate laenude võtmise.
4.Halduri tasu
4.1.PankrS § 65 lg 1 ja lg 11 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ning halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 11 3 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. 27.03.2022 koostatud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni kohaselt kavatses haldur taotleda tasu toimingutasuna summas 660 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur palub aruandest nähtuvalt tasuks määrata toimingutasuna 660 eurot, millele lisandub käibemaks 158,40 eurot.
4.2.Aruandest nähtuvalt märgib haldur siiski, et kuigi haldur soovib tasu toimingutasuna mille korral ei pea pidama tööajaarvestust, siis tuleb antud juhul arvestada halduri tehtud töö hinnanguliseks ajakuluks 7 tundi. Haldur taotleb talle tasu määramist summas 660 eurot millele lisandub käibemaks 158,40 eurot (kokku koos käibemaksuga 818,40 eurot). Pankrotivara arvelt saab tasu maksta osaliselt summas 321,02 eurot (sisaldab käibemaksu). Tasu maksmiseks puuduoleva summa suurus on seega 497,38 eurot (sisaldab käibemaksu). Ilma käibemaksuta tasu suurus mille haldur palub hüvitada riigivahenditest seega 401,11 eurot. Riigilt taotletav tasu on 401,11 eurot ning ajakulu on 14 pooltundi. Tasu suuruses 33 eurot pooltunni kohta ja kokku 401,11 eurot ei ületa riigi vahenditest hüvitatavat piirmäära summas 886 eurot 2025.a. ja seega palub haldur määrata riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 401,11 eurot (lisandub käibemaks).
4.3.PankrS § 65 lg 11 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonis) kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist 4
2-22-3257 huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta ja lg 4 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale.
4.5.Kohus leiab, et halduri tehtud töö ja tasu suurus on mõistlik ja põhjendatud, see vastab esialgselt näidatud toimingutasu suurusele ning asja keerukusele. Halduri taotletud tasu 660 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas TsMS § 183 lg-s 2 sätestatuga, põhjendatud ning vastab seaduses etteantud piirmäärale. Võlgnik tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud.
4.6.Kohus määrab pankrotihalduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest summas 497,38 eurot (koos käibemaksuga), mida ei mõisteta võlgnikult riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda pankrotihalduri Martin Pärn halduritasuks 401,11 eurot, millele lisandub käibemaks 96,27 eurot, kokku 497,38 eurot. Tasu tuleb maksta OÜ-le Advokaadibüroo Naur &Pärn, s.o büroole mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.
5.Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Martin Pärna tema pankrotihalduri kohustustest S.U ́i pankrotimenetluses.
6.Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
6.1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) jõustus 01.07.2022. FIMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FIMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022 1. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuni 30.juunini 2022 kehtinud PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.
6.2.Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused kohtu hinnangul täidetud. S.U esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos avaldusega pankrotimenetluse alustamiseks 03.03.2022. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse kuni 30.juunini 2022 kehtinud PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ning avaldus sisaldab PankrS § 170 lg-s 2 nimetatud kinnitusi. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise (kuni 30.juunini 2022.a kehtinud redaktsioon).
6.3.PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb 5
2-22-3257 käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Võlausaldajad ei ole menetluse käigus võlgniku usaldusisiku kandidaatide osas omapoolseid ettepanekuid esitanud. Kohtule on esitatud V.H V.H nõusolek olla S.U usaldusisikuks. Kohtu hinnangul V.H vastab FIMS § 15 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustele ning ta on kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus kuulas võlgniku seisukoha usaldusisiku nimetamise osas, S.U vastuväiteid usaldusisiku nimetamisele ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt kohus määrab S.U usaldusisikuks V.H, kes on esitanud oma kirjaliku nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks.
6.4.Kohus selgitab, et PankrS § 173 lg-te 3 ja 4 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule, nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25%. Kohustustest vabastamise menetluses peab usaldusisik PankrS § 172 lg 2 alusel hoidma võlgnikult saadud maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Tulenevalt PankrS § 173 lg-st 2 peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
6.5.Usaldusisikul tuleb kohtule esitada aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Aruanded tuleb esitada üks korda aastas. Esimene aruanne tuleb perioodi 01.november 2025 – 31.oktoober 2026 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt 10. november 2026.
6.6.Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, millised ei ole käesoleva määruse koostamiseks täidetud, on kokku summas 37988,36 eurot (vt määruse resolutsiooni punkti 2). Kohus selgitab maksete arvestamise aluseid: 1) maksed võlausaldajatele tehakse vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele (vt määruse resolutsiooni punkti 2) vastavuses nõude tunnustamise rahuldamisjärguga vähemalt üks kord aastas (iga aasta hiljemalt 10. oktoobriks). Kõik väljamaksed tuleb teha proportsionaalselt jaotise suurust arvestades. 2) võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisik hoidma oma enda varast eraldi. Võlgnik ei pea usaldusisikule loovutama tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja/või selle osa, millele ei saa pöörata sissenõuet ning arvutamise alused on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §§-s 131 ja 132. Statistikaameti poolt avaldatav arvestuslik elatusmiinimum on kättesaadav Statistikaameti kodulehel aadressil http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=LE27. Arvestamise skeem on kättesaadav kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel aadressil http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/t%C3%B6%C3%B6tasu-arestimise-skeem. 3) TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 1 2 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
6.7.PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 6
2-22-3257 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 1933 lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka PankrS § 175 lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 177 lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.