Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

tasu saamine või millega loeti litsentsitasu hõlmatuks võttepäeva eest makstud tasuga. Autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis, hageja ei ole sellist lepingu sõlminud ega oma varalisi õiguseid loovutanud ega andnud luba isiklike õiguste kasutamiseks. Autoriõigused kuuluvad hagejale, mitte tema ettevõttele. Hageja rõhutab, et esitatud arve (80 eurot + km) hõlmas vaid võttepäeva eest makstavat tasu. Kuna hageja on Eesti Näitlejate Liidu (ENL) liige1, siis on võimalik tema tööpäeva tasu kindlaks tegemiseks hinnata ENL kodulehel leitavaid tasusid. Näitlejal on kokkuvõttes ise õigus otsustada, kui kalli hinna eest ta enda teenust müüb, kuid ENL lähtetasude eesmärgiks on tagada kutselistele näitlejatele vähim õiglane töötasu. Uurija Xxxx rolli puhul oli tegemist kõrvalosaga, millest tulenevalt on miinimumtöötasu 259.90 eurot. Hageja saab autorina nõuda litsentsitasu (autoritasu) hüvitamist, mida ta oleks saanud, kui rikkuja oleks hankinud loa teose kasutamiseks (nn hüpoteetiline litsentsitasu), esitades alternatiivselt kas saamata jäänud tulu hüvitamise nõude õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel või õiguse rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamise nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Kui kostja ei oleks ilma hageja nõusolekuta teose esitust kasutanud ja oleks sõlminud hagejaga nõuetele vastava litsentsilepingu, ei oleks hagejale tekkinud kahju litsentsitasu saamata jäämise näol. Kostja on ilma litsentsilepingut sõlmimata rikastunud litsentsitasu kokkuhoidmise pealt – kui kostja oleks sõlminud hagejaga litsentsilepingu oleks ta pidanud tasuma hagejale ka teatavat litsentsitasu. Kuna hagejale tegelikult tekkinud kahju suurust on raske hinnata (iga esitus on ainulaadne nii mahu kui ka levitamisulatuse poolest ja seega tuleb hinnata üksikjuhtumit), siis tuleb käesolevas asjas kohtu õiglasel äranägemisel määrata kindlaks hüpoteetiline litsentsitasu. Arvestades, et litsentsitasud praktikas varieeruvad sõltuvalt näitleja rollist ja esituse levitamise ulatusest, siis tuleb hinnata konkreetseid asjaolusid kogumis. Hageja avastas teose esituse kasutamise 2021. a maikuus voogedastusplatvormilt Go3, kostja on andud õiguse kolmandatele isikutele levitada hageja esitust, mille tulemusel on esitus avaldatud televisioonis (kanalis TV3) ja internetis (TV3 Play, Go3) ning mille pealt on kostja teeninud ilmselgelt tulu. Hageja hinnangul oleks antud juhul õiglane hüvitis vähemalt 1500 eurot. Hageja on seisukohal, et talle tekitatud kahju ei ole võimalik hüvitada vaid hüpoteetilise litsentsitasu (s.o varalise kahju) väljamõistmisega. Sellisel juhul jäävad hagejale endiselt selgusetuks litsentsilepingu seisukohalt olulised tingimused – s.o mis tasu eest, millisel territooriumil, kus platvormil ja kui pikalt teose esitust kasutatakse. Hagejale on äärmiselt oluline selle info teadasaamine, et oleks tagatud õigusselgus. Hageja roll episoodis on läbiv, mistõttu oleks keeruline paluda eemaldada vaid hageja esitus – selleks tuleks lõpetada põhimõtteliselt terve episoodi kasutamine. Eeltoodust tulenevalt tuleks kohtul kohustada kostjat sõlmima hagejaga litsentsileping hagiavalduse resolutsioonis sätestatud viisil. Vaid nii on võimalik hagejale tekkinud kahju lõplikult hüvitada. Enne kohtumenetlust hageja kantud õigusabikulud on hüvitatavad kahjuna. Hagejale on tekkinud varaline kahju õigusabikulude näol seoses nõudekirja koostamisega. Õigusabikulud kokku on 464 eurot (sisaldavad käibemaksu 20%). Kuna hageja ei saa käibemaksu kuludelt maha arvata, kuulub hüvitamisele ka käibemaks. Nõutava hüvitise suurus on kooskõlas põhjustatud kahjuga, arvestades põhjustatud kahju ulatust ja tõsidust. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb selle vastu., hagi on esitatud pahas usus poolte eelnevate kokkulepetega ja vastaval kutsealal kehtiva praktikaga arvestamata. Kohus võib TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel hagi jätta läbi vaatamata kuna hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei võimalik isegi juhul kui eeldada, et hageja poolt esitatud väited oleksid

õiged. Samuti ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kostja ei eita asjaolu, et hageja osales 20. detsembril 2020.a kostja poolt toodetud lavastusliku telesarja „Eesti krimilood“ 2. hooaja 4. episoodis pealkirjaga „Linnavolinik laukas“ võtetel kõrvalosatäitjana „uurija Xxxx“ rollis. Samuti vastab tõele, et Y OÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) edastas 25. jaanuaril 2021.a. kostjale arve nr 003-21 selgitusega „uurija Xxxx roll 20. dets“ summas 96,00 eurot maksetähtajaga 01. veebruar 2021.a. Kostja ei eita, et Y OÜ pidi talle poolte kokkuleppele esitama arve hageja osatäitmise eest summas 80,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja tasus 10. augustil Y OÜ-le 2021.a arve nr 003-21 summas 96,00 eurot. Y OÜ ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaline ning vaatamata sellele, et hageja on nimetatud äriühingu osanik ja juhatuse liige, siis ei ole arve nr 003-21 tasumisega seonduvaid asjaolusid käesolevas menetluses võimalik arutada. Hagejal segamini läinud erinevate isikutega seotud tsiviilõigusvõimete eristamine kuna hagejale ei ole võimalik omada tsiviilõigusvõimet ja- kohustusi, mis on Y OÜ-l ning erinevaid isikuid ei ole võimalik õiguslikult samastada kuigi nad on omavahel seotud. Seega ei ole hageja koostanud kostjale 25. jaanuaril 2021.a arvet, esitanud hagi punktis 4 nimetatud meeldetuletusi ja 09. augustil 2021.a arvet nr 025-21. Kostjal on hageja osatäitmise osas lepingulised suhted Y OÜ-ga, kes tegutseb vastavaid lepinguid sõlmides oma igapäevase majandus- ja kutsetegevuse raames. Hageja, kes esindas juhatuse liikmena ühtlasi Y OÜ-d kinnitas kostjale, et on hagejalt omandanud kõik esitusega seonduvad õigused ning kuna tegemist oli otseselt seotud isikutega, siis ei olnud kostjal põhjust selles kahelda. Samuti määrati poolte kokkuleppelt tasu õiguste loovutamise eest. Hageja teatas Y OÜ seadusliku esindajana kostjale, et Y OÜ omab kõik hageja osatäimisega seonduvaid varalisi autoriõiguseid ja litsentse isiklike õiguste kasutamiseks ning need loovutatakse kogumis tasu eest 80,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastava kokkuleppe alusel esitaski Y OÜ kostjale arve nr 003-21 ning hageja esitusega seotud autoriõigustega kaasnevad õigused anti kogumis üle juba telsarja salvestamisel ning poolte vahel ei olnud autoriõigusega kaasnevate õiguste loovutmisega seonduvalt muid erikokkuleppeid. Hageja ise tegeleb oma ettevõtete kaudu reklaamklippide, mainevideote, toodevideote, muusikavideote jms. tootmisega ning on seetõttu väga hästi kursis vastava kutseala tavade ja praktikaga. Üldteada on asjaolu, et AS-i All Media Eesti või mõne teise avaliku levitaja jaoks toodetud telesaateid edastatakse levitaja poolt tehtud valiku alusel kõigis neile kuuluvates meediumites, sh. telekanalis TV3, samuti platvormidel Go3 ja TV3 Play. Telesarja tootja loovutab kõik selle tootmisel tekkinud õigused kogumis avalikule edastajale ning lõpliku otsuse selle kohta, millises meediumis ja kuna telesarja edastatakse, teeb selle avalik edastaja. Vastavad asjaolud on üldteada kõigile sellel tegevusalal osalevatele isikutele sh. tootjatele ja esitajatele. Kuigi Y OÜ ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaline, siis märgib kostja, et talle 09. augustil 2021.a esitatud arve nr 025-21 summas ei vastanud viivise osas poolte kokkuleppele ja sisaldas nõudeid, mis ei ole seaduslikud. Hageja lepinguline esindaja edastas pärast arve nr 003-21 tasumist ja kohustuste täitmist Y OÜ ees 03. septembril 2021. a nüüd juba hageja nimel kompromissiettepaneku, millega vähendas viivise ja sissenõudmiskulude suurust, nõudis õigusabikulude hüvitamist kompromissettepaneku koostamise eest ja nõudis esituse õigusvastase kasutamise lõpetamist ning edasisest rikkumisest hoidumist seniks kuni kostja sõlmib hagejaga nõuetekohase litsentsilepingu. Isegi lepinguline esindaja on kompromissettepanekus seisukohal, et Y OÜ poolt arves nr 25-21 esitatud nõuded viivise ja sissenõudmiskulude eest ei ole põhjendatud, sest seadus piirab sissenõudmiskulu ja viivise suurust. Arusaamatuks jääb hageja poolt esitatud kahjunõue kompromissettepaneku koostamise eest tekkinud õigusabikulude eest VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel pärast seda kui kostja oli kõik oma lepingulised kohustused Y OÜ ees täitnud. Kostja sõlmis

kõik hageja esitusega seonduvad kokkulepped Y OÜ-ga ning vastavat asjaolu kinnitab ka hageja ja Y OÜ enese tegevus ja käitumine (poolte kirjavahetus, arve nr 003-21 selgitus) ning seetõttu oleks hagejal õigusliult suunata oma esitajaõiguse rikkumisest tulenevad nõuded Y OÜ vastu juhul kui leiab, et viimane on rikkunud nende vahel sõlmitud litsentsilepingu tingimusi. Hageja poolt kostja vastu esitatud nõuded ei ole kantud heast usust ning hageja eesmärgiks on hüvitise saamine, milleks tal mingisugust õigust ja seaduslikku alust ei ole. Kostjal puudusid hagejaga tema esituse osas mistahes kokkulepped ja lepingulised suhted, mistõttu ei ole kostjal võimalik hageja õiguseid rikkuda. Menetluse käik Kostja esitas menetluses taotluse vaheotsuse tegemiseks ja hagi läbivaatamata jätmiseks, kuid loobus sellest korraldaval istungil. Hageja esitas 09.06.2022 kohtule protokolli parandamise taotluse. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja on esitanud autoriõiguse rikkumisest tuleneva kahjunõude, kohustamisnõude sõlmida litsentsileping ning kahju hüvitamise nõude. Kostja väitel on autorileping sõlmitud hageja äriühinguga, autoritasu on tasutud ning hagejal puudub õigus hagi esitada. Seega on poolte vahelise vaidluse keskmeks asjaolu, kas ja kellega ning millistel tingimustel on sõlmitud autorileping. Poolte vahel ei ole vaidlust faktiliste asjaolude üle. Hageja esines 20.12.2020. dokumentaalsarja „Eesti Krimilood“ 2. hooaja 4. episoodis, mängides uurija Xxxx rolli. Sarja produtsent on kostja juhatuse liige ja seaduslik esindaja KS, kes palus 22.12.2020 e-kirjas saata arve osatäitmise eest kostjale. Kostja seaduslik esindaja suuniste kohaselt koostas Y OÜ (registrikood xxxx), mille juhatuse liige ja ainuosanik on hageja, 25.01.2021 nimelt arve nr 003-21 summas 96 eurot (st 80 eurot + km) ning edastas selle kostja e-posti aadressile. Maksetähtajaks oli määratud 01.02.2021. Kostja tähtaegselt arvet ei tasunud. Hageja edastas kostja e-posti aadressile xxxx meeldetuletused seoses maksmata jäänud arvega järgnevatel kuupäevadel: 11.02.2021, 02.03.2021, 15.03.2021, 31.03.2021, 07.05.2021, 08.05.2021, 09.05.2021, 10.05.2021, 11.05.2021, 12.05.2021, 13.05.2021, 14.05.2021, 15.05.2021, 16.05.2021, 17.05.2021, 28.05.2021. Y OÜ koostas 09.08.2021. uue arve nr 025-21, mis sisaldas endas võttepäeva eest tasu summas 80 eurot, viivist 0.07% päevas alates 02.02.2021, meeldetuletustasu summas 259.90 eurot ja käibemaksu summas 70.11 eurot. Kostja tasus 10.08.2021. arve osaliselt – summas 96 eurot (80 eurot + km). Poolte vahel ei ole vaidlust selle, et hageja on Y OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Autorõiguse seaduse § 65 järgi on esitajal esituse suhtes varalised ja mittevaralised õigused. Esituse kasutamiseks peab olema antud esitaja kirjalik nõusolek st peab olema sõlmitud autorileping. Autoriõiguse seaduse § 67 järgi on teose esitajal õigus ise kasutada, lubada kasutada ja keelata kasutada teose esitust ning saada poolte vahel kokkulepitud tasu sellise kasutamise eest ning autoriõiguse seaduse § 68 järgi peab olema sõlmitud sellekohane autorileping ja esitajal on õigus saada kohast ja proportsionaalset tasu esituse kasutamise eest teiste isikute poolt. Kohtu hinnangul on autorileping AutoÕS § 68 mõttes sõlmitud kostja ja hagejale kuuluva äriühingu Y OÜ vahel. Pole vaidlust, et esituse on teinud hageja kui füüsiline isik, kuid hagejal on võimalik valida, kas panna esitaja varalised õigused maksma füüsilise isikuna või läbi juriidilise isiku, kuid ta ei saa oma tegevuses olla vastuoluline väites, et tasu võttepäeval osalemise eest ja kokkulepped selles osas on sõlmitud äriühinguga ja esitaja õigused kuuluvad samal ajal hagejale. Lepingut tuleb tõlgendada vastavalt VÕS § 29 lg 4 läbi mõistliku isiku arusaama. Kohtu hinnangul saab mõistlik isik järeldada, et esituse kasutamiseks on leping sõlmitud selliselt, et see hõlmab nii esitaja varalisi õiguseid, kui ka luba kasutada isiklikke õiguseid. Hageja tegevusest ei ole võimalik

välja lugeda, et ta oleks oma esitaja õigused jaotanud nn kaheks ja paneb tasunõude maksma äriühingu vahendusel ja muud esitaja õigused füüsilise isikuna, ei ole kuidagi tõendatud. Hageja tegevusest saab järeldada, et esitaja varalised õigused on äriühingule üle läinud. Hageja enda antud kinnitus selle kohta, et äriühingule ei ole õiguse üle läinud, ei ole usutavad, sest on vastuolus hageja enda käitumisega. Hageja on koostanud arve äriühingu nimelt, saatnud korduvaid meeldetuletusi, lisades taaskord äriühingu koostatud arve. Hageja 22.012.2020 ja 8.-11.01.2021 sõnumivahetusest, 25.01.2021 arvest ja kirjast kostja seaduslikule esindajale, võib välja lugeda, et kostja ja Y OÜ vahel oli sõlmitud leping esitaja tasu maksmise osas. Esitaja tasu on üks osa autorilepingust ja esitaja varalistest õigustest. Y OÜ on 09.08.2021 uuesti arve esitanud ja alles siis tulnud välja e-kirjavahetuses väitega, et ei anna nõusolekut esituse kasutamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et autorilepingu kirjalik vorminõue on kehtestatud justnimelt taoliste olukordade vältimiseks, kus poolte arusaam autorilepingu olemasolust ja sisust on või muutub konflikti tõusetumisel vastuoluliseks. Kostjal oleks olnud võimalus lihtsalt kohtuvaidlust vältida, sõlmides selged kirjalikud kokkulepped esitajatega. Isegi kui asuda seisukohale, et autori varalised õigused ei ole äriühingule üle läinud ja äriühingul puudus õigus lubada esitaja isiklike õiguste kasutamiseks, saab, arvestades asjaolu, et hageja on äriühingu ainus juhatuse liige ja ainuosanik, pidada arve esitamist kinnituseks autorilepingu olemasolu kohta hageja ja kostja vahel. Hageja on esitanud kohtule protokolli parandamise taotluse. Kohus jätab selle TsMS § 50 lg 1 alusel rahuldamata. Protokoll ei ole stenogramm, mis peaks sisaldama kõiki poolte seisukohti. Olulised asjaolud on vajalik välja tuua kohtule esitatud kirjalikes avaldustes, neid ei saa asendada istungil suuliselt esitatud väidetega. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 132 lg 1 kohaselt on mittevaralise nõude eelduslik hagihind 3500 eurot. TsMS § 124 lg 1 järgi on rahalise nõude hagihind rahalise nõude suurus. Hageja kahjunõudeks on 464 eurot ning litsentsitasu tuleb käsitleda kui mittevaralist nõuet. TsMS § 133 lg 2 järgi lisandub viivise nõue hagihinnale. Kohus määrab tsiviilasja hinnaks 7781,12 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks tehti kohtulahend. TsMS § 177 lg 1 ja 4 järgi määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtulahendis koos viivisega. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabiteenust kokku 10,25 tunni ulatuses vastavalt õigusabilepingus kokkulepitud tunnihinnaga 140,00 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja palub välja mõista hagejalt menetluskulu 1435,00 eurot (ilma käibemaksuta) ja viivis menetluskulude hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude suurus, arvestades asja keerukust ja mahtu ning tehtud menetlustoiminguid, mõistlik ja põhjendatud. Kostja esindaja koostatud menetlusdokumendid on olnud asjakohased, kostja ei ole menetlust venitanud ega takistanud. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2024 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.06.2022 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.