Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-15349
Tsiviilasi
Ilmar Tageli avaldus Põlva vald, Põlva linn, XXXX korteriühistu juhatuse teabe andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. märtsi 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ilmar Tageli määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Ilmar Tagel (isikukood
Vastustaja (puudutatud isik): Põlva vald, Põlva linn, XXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja juhatuse liige Ülle Pärnoja
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta. Sarnaselt on äriseadustiku (ÄS) § 287 lg 1 kohaselt aktsionäril õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta ning ÄS § 287 lg 3 kohaselt esitada kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma, kui juhatus keeldub teabe andmisest. Riigikohus on oma praktikas (vt nt Riigikohtu 19. oktoobri 2020. a määrus nr 2-18-13213, p 19) aktsionäri teabenõude kohta avaldanud seisukohta, et teabenõude korras ei saa küsida oletusi, hinnanguid, prognoose ega faktilise olukorra põhjuste kohta. Kohus leidis, et need Riigikohtu suunised aktsionäri teabenõude kohta on kohaldatavad ka korteriomaniku teabenõude puhul. Tulenevalt KrtS § 45 lg-st 1 on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta, kuid korteriomanik ei saa nõuda juhatuselt oletusi, hinnanguid ega faktilise olukorra põhjendusi. Esiteks nõuab avaldaja korteriühistu juhatuselt teavet elamu vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimise kohta (p 1). Puudutatud isik on neile küsimustele 26. oktoobri 2021. a vastuses (tl 8) vastanud. Puudutatud isiku teatel on 2011. a alustatud Põlva XXXX elamu vee- ja kanalisatsioonipüstakute edasist renoveerimist arutatud korteriomanike üldkoosolekul, kus otsustati mitte tegeleda ainult küttesüsteemiga, vaid kogu torustikuga kompleksselt. Puudutatud isiku teatel on korteriühistu juhatus tellinud ka elamu energiakasutuse auditi OÜ Termopilt energiaaudiitorilt Tõnu Jõesaarelt. Vastav audit on valmis ja juhatus tegi audiitorile ettepaneku tutvustada auditi tulemusi korteriomanike üldkoosolekul 3. novembril 2021. a. Lisaks esitas puudutatud isik kohtu kaudu avaldajale juhatuse poolt koostatud korteriühistu 2021. a majanduskava (tl 78-79), kus on muu hulgas andmed elamu vee- ja kanalisatsioonisüsteemi seisukorra kohta. Majanduskavas on märgitud, et korterite vee ja kanalisatsiooni püstakud on vahetatud osaliselt, magistraaltorustikud keldriosas kuni väliskaevudeni on ehitusjärgsed ning vajadus on lähiaastatel kõigi tehnosüsteemide, sh vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. Avaldaja ei ole põhjendanud, et korteriühistu juhatus saaks anda veel mingit teavet korteriühistu tegevuse kohta seoses elamu vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimisega. KrtS § 45 lg 1 alusel ei ole korteriomanikul õigust nõuda juhatuselt hinnangute andmist, sh hinnangut teostatud tööde kvaliteedi kohta. Seega leidis kohus, et avaldaja nõue vastavates küsimustes juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks ei ole põhjendatud. Lisaks nõuab avaldaja korteriühistu juhatuselt teavet korterites ehitusaegsete radiaatorite vahetamise, ventilatsiooniklappide paigaldamise ja kandvate seinte kahjustuste kohta (p-d 2-4). Kohus leidis, et ka eelnimetatud küsimustes ei ole avaldaja teabenõue põhjendatud. Puudutatud isik on esitanud kohtu kaudu avaldajale juhatuse poolt koostatud korteriühistu 2021. a majanduskava (tl 78-79), kus on antud muu hulgas ülevaade elamu ventilatsiooni- ja küttesüsteemi seisukorrast ning kavandatavatest toimingutest. Kokkuvõttena on toodud, et vajadus on maja kõigi tehnosüsteemide rekonstrueerimine lähiaastatel. Avaldaja ei ole põhjendanud, et korteriühistu juhatusel on olemas täpsem teave igas korteris radiaatorite vahetamise, ventilatsiooniklappide paigaldamise ja kandvate seinte kahjustuste kohta. Avaldaja on taotlenud, et nõutud andmete kogumiseks ja hinnangu andmiseks viiks juhatus korterites läbi visuaalse vaatluse. Kohus leidis, et vastav avaldaja taotlus ei ole põhjendatud. KrtS § 45 alusel on avaldajal korteriomanikuna õigus saada teavet korteriühistu faktilise tegevuse kohta, kuid ei ole õigust nõuda juhatuselt andmete kogumiseks toimingute tegemist ja hinnangute andmist. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isik on täitnud teabe andmise kohustuse küsimuse nr 1 osas, st osas, millises seisukorras on elamu vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimine (puudutatud isiku 26. oktoobri 2021. a vastus, tl 8). Avaldaja ei ole põhjendanud, millist teavet saaks korteriühistu juhatus anda täiendavalt seoses elamu vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimisega. Avaldaja peab piisavalt selgelt näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda soovib (Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 14). Dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Ühtlasi peab kohus saama tuvastada, et dokument, millega tutvumist taotletakse, on isiku valduses, kellelt tutvumise võimaldamist nõutakse (Riigikohtu 17. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p 12). Tutvumist saab nõuda selliste dokumentidega, mis on olemas või mida ühistu on kohustatud koostama. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.1. ja p 14.2). Avaldaja ei ole põhistanud, millised dokumendid peaks korteriühistu juhatus esitama avaldajale elamu vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimisega seoses täiendavalt või kas sellised dokumendid üldse eksisteerivad. Avaldaja küsimuse nr 1 teine pool, et korteriühistu annaks hinnangu korterite kaupa teostatud tööde kvaliteedile, ei kuulu teabe hulka, mille andmiseks saab kohustada. Maakohus on õigesti märkinud, et KrtS § 45 lg 1 alusel ei ole korteriomanikul õigust nõuda juhatuselt hinnangute andmist. Samuti nõuab vastavale küsimusele vastamine teabe kogumiseks kohustamist, mida ei saa KrtS § 45 lg 1 alusel nõuda. KrtS § 45 lg 1 võimaldab nõuda olemasoleva teabe avaldamist, mitte uue kogumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke
/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.