X, D ja W avaldus Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu vastu tuvastada Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu 30. juuni 2019. a üldkoosoleku protokolli punktis 1.1.1, 2.1.1 ja 3 vastuvõetud otsuste tühisus ja alternatiivselt tunnistada need kehtetuks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. mai 2021. a kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X, D ja W 15. juuni 2021. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja I X (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldaja II D (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldaja III W (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldajate lepinguline esindaja Irina Reva Puudutatud isik Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu (registrikood 80429823) Puudutatud isiku lepinguline esindaja Marina SimhesKazakova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 31. mai 2021. a määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata X, D ja W avalduse Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu vastu Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu 30. juuni 2019. a üldkoosoleku protokolli punktis 1.1.1 vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks. Teha tühistatud osas uus määrus, millega tuvastada Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu 30. juuni 2019. a üldkoosoleku protokolli punktis 1.1.1 vastu võetud otsuse tühisus. Samuti tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.
Ülejäänud osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Jätta X, D ja W menetluskulud 33% ulatuses Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu kanda ning Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu menetluskulud 67% ulatuses solidaarselt X, D ja W kanda.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
4.1.Rahuldada X, D ja W avaldus osaliselt ning tuvastada Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu 30. juuni 2019. a üldkoosoleku protokolli punktis 1.1.1 vastu võetud otsuse tühisus.
4.2.Jätta rahuldamata X, D ja W avaldus Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu vastu Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu 30. juuni 2019. a üldkoosoleku protokolli punktides 2.1.1 ja 3 vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt nende kehtetuks tunnistamiseks.
4.3.Jätta X, D ja W menetluskulud 33% ulatuses Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu kanda ning Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu menetluskulud 67% ulatuses solidaarselt X, D ja W kanda.
4.4.Mõista Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistult X, D ja W kasuks välja menetluskulud 362 eurot 51 senti.
4.5.Mõista X-lt, D-lt ja W-lt solidaarselt Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu kasuks välja menetluskulud 820 eurot 56 senti.
4.6.Tasaarvestada Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu ning X, D ja W vastastikused määrusega väljamõistetud menetluskulud (resolutsiooni punktid 4.4 ja 4.5) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista X-lt, D-lt ja W-lt solidaarselt Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu kasuks välja menetluskulud 458 eurot 5 senti. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud ja menetluse käik
1.X (avaldaja I), D (avaldaja II) ja W (avaldaja III) (avaldajad) esitasid kohtule avalduse Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu (puudutatud isik) vastu tuvastada Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu 30. juuni 2019. a üldkoosoleku protokolli punktis 1.1.1, 2.1.1 ja 3 vastuvõetud otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks.
2.Avalduse kohaselt toimus 30. juunil 2019. a puudutatud isiku, Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu üldkoosolek. Koosolekul olid esindatud kõik korteriomandid.
3.Üldkoosoleku päevakord oli järgmine: 1) Korteriomanike kokkuleppe sõlmimine seoses kaasomandis oleva maa-ala osale ja maal asuvatele garaažidele, kuuridele ja aiamaadele kasutuskorra määramisega ja korteriomanikele erikasutusse üleandmisega: 2) Avalduse esitamine kinnistusraamatusse päevakorra punktis 1 toodud maa-ala kasutuskorra ja erikasutusõiguse kandmiseks; 3) Päevakorra punktides 1 ja 2 vastu võetud otsuste täitmise korra määramine; 4) Maa-ala kasutamisega seotud hüvitise suuruse ja maksmise korra määramine osas, mis ületab omanikule kuuluva kaasomandi osa maatükist.
4.Pärast koosolekut oli korteriühistu üldkoosoleku protokoll liikmetele teatavaks tehtud e-posti kaudu. Protokoll oli omanikele esitatud vene keeles ilma vajalike lisadeta, s.o osalejate nimekirjad ja lisad.
5.Avaldajad leidsid, et üldkoosoleku protokolli punktides 1.1.1., 2.1.1 ja 3 kajastatud otsused on tühised TsÜS § 38 lg 2 järgi. Protokolli punktis 1.1.1 vastuvõetud otsus on seadusega vastuolus, kuivõrd maa-ala kasutuskorra (erikasutuskorra) määramiseks on nõutav korteriomanike kokkulepe, s.t 100 % omanike nõusolek. Antud juhul on vastava otsuse poolt hääletanud 7 korteriomanikust 4 korteriomanikku ehk vaid 62.172% kaasomandist, mistõttu on protokolli punktis 1.1.1 kajastatud otsus tühine TsÜS § 38 lg 2 ja TsÜS § 87 alusel. Arvestades, et punktis 2.1.1 ja punktis 3 vastu võetud otsused on otseselt seotud punktis 1.1.1 vastu võetud otsusega, on ka eelmainitud otsused tühised.
6.Juhul, kui kohus ei tuvasta protokolli punktides 1.1.1, 2.1.1 ja 3 vastu võetud otsuste tühisust, taotlesid avaldajad tunnistada eelmainitud otsused kehtetuks, kuivõrd nimetatud otsused on vastuolus seadusega. Kuna üldkoosolekul otsustamiseks pakutud erikasutuskorraga on nõustunud vaid 62.172% omanikest, on protokolli punktis 1.1.1 kajastatud otsus vastuolus KrtS § 14 lg-ga 1 ja AÕS § 72 lg-dega 1, 2 ja seega kehtetu. Avaldajad leiavad, et üldkoosoleku protokolli punktis 2.1.1 kajastatud otsust ei saa võtta vastu lihthääletusega. Notariaalse avalduse esitamine kinnistusraamatusse kasutuskorraga seotud kande tegemiseks eeldab korteriomanike kokkulepet, s.o 100% omanike nõusolekut. Üldkoosoleku päevakorra punktis 3 vastuvõetud otsus on vastuolus KrtS § 14 lg-ga 1, § 13 lg-ga 3 ja § 9 lg-ga 6 ja seega kehtetu.
7.Avaldajad ei nõustunud puudutatud isiku väitega, et avaldajate poolt kohtule esitatud üldkoosoleku protokolli eestikeelne tõlge ei vasta originaalile. Protokolli tõlkimisel lähtusid avaldajad koosolekul tegelikust toimunust ja KrtS sätestatud mõistetest.
Puudutatud isiku seisukoht
8.Puudutatud isik vaidles esitatud avaldusele vastu ning palus jätta avalduse rahuldamata. Samuti esinevad alused avalduse läbi vaatamata jätmiseks.
9.Kinnistu aadressil Posti 7 Loksa näol on tegemist korterelamuga ning selle juurde kuuluva maatükiga, mida kasutavad korteriomanikud maja ehitamisest saati puu- ja köögiviljaaiakruntidena, samuti kuuride ning garaažide ehitamiseks. Tegemist on kaasomanike kokkuleppel väljakujunenud kasutuskorraga, mille suhtes vaidlusi enne 2018. a ei tekkinud.
10.Üldkoosolekul oli pandud hääletamisele ja häälteenamusega oli võetud vastu kasutuskord, mille kohaselt avaldajate kasutusse olid jäänud nende osale kaasomandis vastavad (arvestused on toodud esile kasutuskorra algses ettepanekus), ka enne kasutuskorra kinnitamist nende kasutuses olnud ning isegi seda osa ületavad maatükid. Maatükkide sihtotstarve ei muutunud. Hääletamist koosoleku päevakorra p. 1 maatüki osade erikasutusse üleandmise osas ei toimunud, vastavat otsust selles osas vastu ei võetud avaldajate põhimõttelise mittenõusoleku tõttu kasutuskorra määramisega.
11.Avaldajate poolt 6. detsembri 2019. a menetlusdokumendi lisana esitatud 30. juuni 2019. a protokolli tõlge ei vasta originaalile p. 1.1.2. osas, milles avaldajate poolt esitatud tõlke kohaselt koosoleku juhataja justkui „selgitas, et maatüki erikasutusse üleandmise eest ei pea hääletama”. Tegelikult üldkoosoleku juhataja selgitas, et ülaltoodud põhjustel „korteriomanike isikliku kasutusõiguse seadmine neile kasutamiseks antud maa suhtes ei kuulu hääletamisele.“ Samuti ei ole korrektne avaldajate esitatud protokolli tõlkes p. 2.1.1. sisalduv otsus, mille kohaselt otsustati justkui „esitada avaldus maatüki ja maal asuvatele garaažidele, kuuridele ja aiamaadele korteriomanikele antud erikasutusõiguse kandmiseks kinnistusraamatusse.“ Tegelikult otsustatud oli „esitada avaldus korteriomanike maakasutuskorra, elamu juurde kuuluva maa koos sellel asuvate kuuride, garaažide, aianduskruntidega, kinnistusraamatusse kandmiseks vastavalt koosoleku protokollile lisatud plaanile”. Ka protokolli p. 3 sisalduva otsuse tõlke avaldajate versioon on vale. Tegelikult kaasomanikud kohustasid ühistu juhatust toimingute tegemiseks, mis on vajalikud kinnistusraamatusse avalduse esitamiseks kaasomanike enamuse poolt vastuvõetud maakasutuskorra kandmiseks, mitte aga erikasutusõiguse kandmiseks, nagu väitsid avaldajad.
12.Seega Posti 7 korteriomanike 30. juuni 2019. a otsus, millega kinnitati kaasomandi eseme väljakujunenud kasutuskord ilma selle sihtotstarvet muutmata, vastab AÕS § 72 lg-s 1 kaasomandi kasutamise suhtes sätestatule ehk on seaduslik. Enamuse otsus kaasomandi eseme kasutuskorra sätestamisest on kehtiv ka ilma kinnistusraamatusse kandmiseta, kuna seadus ei sätesta kasutuskorra kinnistamise kohustust kinnistusraamatus. Küll on nõutavad kinnistusraamatusse vastavasisulise avalduse esitamiseks kõikide kaasomanike tahteavaldused, millised nad peavad ka andma, olles kohustatud alluma enamuse poolt vastuvõetud otsusele kaasomandi eseme kasutuskorra kohta ning ka selle kinnitamisele kinnistusraamatus.
13.Käeoleval juhul avaldajate huvi kaasomanike enamuse poolt kaasomandi eseme suhtes vastuvõetud otsuse tühiseks või kehtetuks tunnistamiseks on ebaselge ning ei tulene ka kohtusse esitatud avaldusest. Enamuse otsusega olid jäetud avaldajate kasutusse nende osa kaasomandis ületavad maatüki osad, sama sihtotstarbega, millisel neid osasid ka enne kasutuskorra kinnitamist kasutati ehk enamuse otsusega kinnitatud kasutuskord mitte mingil määral avaldajate õigusi ei riku.
14.Korteriühistu, kelle suhtes on esitatud avaldus, pole kaasomanike vahelise õigussuhte osapooleks, ei saa mõjutada kaasomanike otsuseid, vastavalt on võimatu korteriühistut milleks iganes kohustada avalduses tehtava kohtulahendiga. Seega avalduse esitamise eesmärki on võimatu ühistu vastu esitatud avaldusega saavutada. Maakohtu määrus
15.Harju Maakohus jättis 31. mai 2021. a määrusega avalduse rahuldamata, jättis menetluskulud avaldajate kanda ning mõistis solidaarselt avaldajatelt puudutatud isiku kasuks menetluskulu hüvitise summas 808 eurot.
16.Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole, et puudutatud isiku juhatus on kutsunud 13. juunil 2019. a kokku 30. juunil 2019. a üldkoosoleku. Samuti ei ole vaidlust selles, et avaldajad on puudutatud isiku liikmed. Vaidlus on pooltel selle üle, kas avaldajate poolt kohtule esitatud protokoll on tõlgitud õigesti eesti keelde ning kas 30. juuni 2019. a puudutatud isiku üldkoosolekul vastuvõetud otsuste vastuvõtmiseks oli vaja kõigi korteriomanike nõusolekut või piisas selleks häälteenamusest.
17.Avaldajad on puudutatud isikule heitnud ette, et vaidlustatava üldkoosoleku protokoll oli omanikele esitatud vene keeles ilma vajalike lisadeta. Maakohus tugines KeeleS § 8 lg-le 1 ning leidis, et asjaolu, et avaldajale esitati venekeelne protokoll ei too kaasa otsuse tühisust. Seoses poolte vaidlusega, kas kohus peaks arvestama avaldajate poolt esitatud üldkoosoleku protokolli tõlget või puudutatud isiku esitatud üldkoosoleku protokolli tõlget leidis kohus, et käesoleval juhtumil tuleb lähtuda protokollist, mis on esitatud puudutatud isiku poolt, kuivõrd puudutatud isiku kohustus on tagada, et protokoll kajastaks õigesti üldkoosoleku päevakorda, toimunud arutlust ning vastuvõetud otsuseid. Seega lähtus kohus 3. veebruaril 2020. a esitatud puudutatud isiku üldkoosoleku 30. juuni 2019. a protokollist (tl 50-51).
18.Maakohus leidis, et kohtu ette toodust tuleneb, et Posti tn 7 Loksal asuva kinnisasja kasutamiseks on kujunenud välja kasutuskord alates elamu kasutamise alguse ajast, s.o maatükkide kasutamine puu- ja viljaaedadena, kaasomanike poolt erinevate rajatiste püstitamine omal kulul aastate vältel nende valduses ja kasutuses olnud maatükkidel. Tuginedes Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-17-16823 asus maakohus seisukohale, et 30. juuni 2019. a puudutatud isiku üldkoosolekul arutlusel olnud küsimused ning vastuvõetud otsused ei muuda juba korteriühistu liikmete väljakujunenud praktikat kinnisasja kasutamise osas. Samuti ei ole muudetud kinnisasja otstarvet, s.o iga liikme kasutusse jäi juba tema kasutuses olnud maa-ala.
19.Seoses avaldaja alternatiivse nõudega tunnistada kehtetuks 30. juunil 2019. a üldkoosolekul vastuvõetud otsused leidis maakohus tuginedes Riigikohtu otsustele tsiviilasjades nr 2-1713391, et käesoleval juhul ei ole avaldajate poolt kohtu ette toodud asjaolusid, mis annaksid aluse 30. juuni 2019. a üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamist. Avaldajad on ise kohtule esitatud avalduses märkinud, et koosoleku kutsus kokku juhatus ning koosoleku kokkukutsumise teade oli tähtajaliselt korteriomanikele teatavakstehtud (tl 1 pöördel).
20.Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et puudutatud isiku 30. juuni 2019. a üldkoosoleku protokolli punktis 1.1.1, 2.1.1 ja 3 vastuvõetud otsused tühised ei ole. Samuti ei ole need kehtetud. Seega ei ole avaldus põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.
21.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel solidaarselt avaldajate kanda ning pidas puudutatud isiku põhjendatuks ja vajalikuks kuluks 808 eurot, mille mõistis avaldajatelt puudutatud isiku kasuks välja. Määruskaebus
22.Avaldajad esitasid maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palusid tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks; menetluskulud palusid jätta puudutatud isiku kanda.
23.Avaldajad heitsid ette, et maakohus, kohaldades TsMS § 477 lg 5, tegi oma otsuse vaid tuginedes Riigikohtu otsustele jättes arvestamata ja hindamata avaldajate esile toodud asjaolusid ja faktilisi väiteid.
24.Avaldajad leidsid, et kohtu järeldus, mille kohaselt lähtus kohus puudutatud isiku esitatud üldkoosoleku protokolli tõlkest, on tehtud formaalselt. Protokolli tõlkimisel lähtusid avaldajad koosolekul tegelikust toimumisest ja KrtS-s sätestatud mõistetest. Kohus pidi andma hinnangu poolte esitatud koosoleku protokolli tõlke erinevustele ning protokollis kasutatud mõistetele.
25.Avaldajate hinnangul pidi maakohus analüüsima, kas koosolekul tõstatatud küsimus oli selline, mille sai otsustada korteriühistu liikmete üldkoosolek või oli selleks vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe. Avaldajad juhtisid tähelepanu, et maakohus jättis tähelepanuta, et tegemist on kaasomandis oleva maa-ala kasutuskorra määramisega/erikasutusõiguse andmisega.
26.Avaldajad ei nõustunud maakohtu määruse punktis 12.5 ja 12.6 esitatud järeldustega. Esmalt leidsid avaldajad, et määruse punktides 12.3 ja 12.4 viidatud Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 2-17-16823, 2-1-29-15, ning 3-2-1-144-03 ei ole käesoleval juhul asjakohased, sest lahendites käsitletakse kaasomandis olevat maa-ala, mis jääb korteriomanike ühiskasutusse nii enne kui ka pärast vaidlustava otsuse vastuvõtmist. Otsusega ei olnud parkimiskohad omanikele isiklikuks kasutuseks määratud. Seega tegemist on ühisasja tavapärase kasutamisega. Käesolevas asjas on tegemist kasutuskorra määramisega/väljakujunenud kasutuskorra muutmisega, s.t. et enne otsuste vastuvõtmist oli osa maast juba omanike isiklikus kasutuses ja otsusega kavandatakse seda kindlaks määrata, täiendada ning seadustada.
27.Avaldajad ei nõustunud kohtu järeldusega, et Posti tn 7, Loksal asuva kinnisasja kasutamiseks on kujunenud välja kasutuskord alates elamu kasutamise alguse ajast ja et iga liikme kasutusse jäi juba tema kasutuses olnud maa-ala. Avaldaja juhtis tähelepanu, et kohtule esitatud maa-ala kasutuskorra ettepanekust tuleneb, et vaikimisi väljakujunenud maa kasutuskord on tunduvalt erinev kasutuskorrast, mis oli omanikele esitatud 30. juuni 2019. a üldkoosolekul otsustamiseks. Avaldajad ei nõustunud pakutud maa-ala kasutuskorraga, sest pakutud kasutuskord rikub avaldajate õigusi ja huve. Seega ei saa 30. juuni 2019. a korteriomanike üldkoosolekul kasutuskorra määramist samastada ühise asja tavapärase valdamisega ja kasutamisega.
28.Avaldajad heitsid maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud avaldajate poolt esile toodud otsuste kehtetuks tunnistamise aluseid TsÜS § 38 lg 1 alusel, vaid tegi seda põhjendamatult TsÜS § 38 lg 2 alusel.
Puudutatud isiku seisukoht
29.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ning jätta menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda.
30.Puudutatud isik märkis, et avaldajad ei toonud välja, millist asjaolu peaks kohus tuvastama menetlusosaliste esitatud üldkoosoleku tõlgete erinevuste hindamise tulemusel. Samas sõltumata, kumb tõlgetest vastab originaalile, ei nähtu protokollist, et erikasutusse üleandmise küsimuse üle, mis nõuaks kõikide korteriomanike kokkulepet, toimuks hääletamine ning et selles küsimuses oleks võetud otsus. Seetõttu ei ole tõlgete üksikasjalik analüüs vajalik.
31.Kuna erikasutusse üleandmise küsimust koosolekul ei arutatud ega otsustatud, on käesolevas asjas oluline vaid küsimus selle kohta, kas kasutuskorra määramise küsimust võis otsustada häälteenamusega või oli see võimalik üksnes kõigi kaasomanike kokkuleppel. Puudutatud isik selgitas menetluses, et hoonele kuuluv maa-ala kasutuskord kujunes välja korterelamu elanike kasutusse üleandmisest saadik. Seni korteriomaniku poolt kasutatav osa maatükist läks iga kord üle sama korteri uue omaniku kasutusse. Ametlikult selline kasutuskord kajastatud ei ole, kuid selle üle ei olnud kunagi vaidlust. Puudutatud isik asus järeldusele, et kasutuskorra täpsustamise ning kinnistusraamatus kinnitamise küsimused on oma sisust kaasomandi eseme tavapärase, ilma sihtotstarve muutumiseta, kasutuse piirides, mida võib otsustada häälteenamusega.
32.Puudutatud isik tõi välja, et need piirdeaiaga piiratud osad maatükist, mis olid enne üldkoosolekul otsuste vastuvõtmist avaldajate ainukasutuses, jäävadki praegusel ajal avaldajate ainukasutusse, kuhu ligipääs teistele omanikele on võimatu, kuna piirdeaia jalgväravad lukustatakse tabalukuga. Vaidlustatud otsustega kinnistatakse avaldajate kasutusõigus, mis annab sellele õigusele kaitset. Seejuures teiste korteriomanike kasutuses olevad osad maatükist pole füüsiliselt (piirdeaiaga või teisel viisil) eraldatud teistest osadest. Avaldajad ei ole selgitanud, millist avaldajate õigust rikutakse kasutuskorra kinnitamisega. Määruskaebusele on lisatud väidetavalt vaidlustatava otsusega kinnitatud kasutukord ei vasta üldkoosolekul tegelikult kinnitatule. Tegelikult kinnitatud kasutuskorra esitas puudutatud isik enda seisukohas.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldajate avalduse puudutatud isiku 30. juuni 2019. a üldkoosoleku protokolli punktis 1.1.1 vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus saab teha asjas uue määruse, millega rahuldab avalduse puudutatud isiku 30. juuni 2019. a üldkoosoleku protokolli punktis 1.1.1 vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ülejäänud osas tuleb jääb maakohtu määruse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi.
34.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas avaldajate poolt kohtule esitatud üldkoosoleku protokoll on tõlgitud eesti keelde õigesti, mh kas üldkoosolekul otsustati kasutuskorra või erikasutusõiguse üle, ning kas üldkoosolekul vastuvõetud otsuste vastuvõtmiseks oli vaja kõigi korteriomanike nõusolekut või piisas selleks häälteenamusest.
35.Tsiviilasja materjalide kohaselt on Posti tn 7 Loksal asuva kinnisasja kasutamiseks kujunenud välja kasutuskord alates elamu kasutamise alguse ajast. Puudutatud isiku selgituste kohaselt võttis iga korteriomanik enda kasutusse osa maatükist, mida kasutas aia- või peenramaana, kuuri või garaaži pidamiseks. Seni korteriomaniku poolt kasutatav osa maatükist läks iga kord üle sama korteri uue omaniku kasutusse (tl 119 p). Avaldajate ainukasutuses olid enne otsuste vastuvõtmist ning jäävad ka edaspidi avaldajate poolt piirdeaiaga piiratud osad maatükist, kuhu ligipääs teistele omanikele on võimatu (tl 120). Üldkoosolekul vastuvõetud otsustega sooviti seni kehtinud korda vaidluste vältimiseks ametlikult kinnitada (tl 119 p). Seega oli eesmärgiks sõlmida kasutuskorra kokkulepe elamu kaasomandis oleva maa koos sellel asetsevate garaažide, kuuride ja aianduskruntidega valdamiseks ja kasutamiseks.
36.Maakohus lähtus üldkoosoleku protokolli tõlkest, mille esitas tsiviilasjas puudutatud isik (tl 50-51) ning leidis tuginedes Riigikohtu praktikale, et üldkoosolekul vastu võetud otsuse puhul
on tegemist AÕS § 72 lg 1 ja § 74 lg 1 järgi kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega, sest üldkoosolekul arutlusel olnud küsimused ning vastuvõetud otsused ei muutnud juba korteriühistu liikmete väljakujunenud praktikat kinnisasja kasutamise osas, samuti ei muudetud kinnisasja otstarvet – iga liikme kasutusse jäi juba tema kasutuses olnud maa-ala. Kolleegium ei nõustu sellise maakohtu käsitlusega. Kolleegiumi hinnangul oli üldkoosoleku päevakorras olnud ja vastuvõetud punkti 1.1.1 eesmärgiks reguleerida, kes millist korteriomanike kaasomandis olevat maad koos garaažide, kuuride ja aianduskruntide osaga võib kasutada. Arvestades, et vastavalt KrtS § 1 lg-le 3 kohaldatakse korteriomandile muudes seadustes kinnisomandi kohta sätestatut ainult KrtS-is reguleerimata küsimustes, ei kohaldu praegusel juhul asjaõigusseadus, vaid korteriomandi- ja korteriühistuseadus, täpsemalt KrtS § 14 (vt analoogselt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus nr 3-2-1-29-15, p-s 11).
37.Kolleegium selgitab, et kehtivas KrtS-s on kasutuskorrale sarnane KrtS §-s 14 sätestatud erikasutusõigus. KrtS § 14 on kaasomandi eseme ühele korteriomanikule ainukasutusse andmisel erinormiks AÕS § 72 lg 5 suhtes. Seega pärast KrtS kehtima hakkamist saab korteriomanike poolt kaasomandi kasutamist reguleerida KrtS §-s 14 sätestatud erikasutusõiguse teostamisega. Tegemist on korteriomaniku õigusega kasutada lisaks eriomandi esemele veel mingit osa kaasomandi esemest teisi kaasomanikke täielikult või osaliselt välistavalt. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võivad korteriomanikud korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is sätestatust erinevalt juhul, kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1). KrtS § 14 lg 1 järgi võib korteriomanike kokkuleppega anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse (erikasutusõigus), kui see ei ole vastuolus selle kaasomandi eseme osa otstarbega. Kõnealune kokkulepe eeldab kõikide korteriomanike sellekohast tahteavaldust. Korteriomanike kokkulepe kehtib korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna (KrtS § 13 lg 3). Juhul, kui mõni korteriomanikest ei ole nõus kokkuleppe sõlmimise eelduseks olevat tahteavaldust andma, võib korteriomanik nõuda kohase tahteavalduse andmist KrtS § 9 ja KrtS § 13 lg 2 alusel (Riigikohtu 7. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-15391, p-d 10–15).
38.Seega olenemata, kuidas on tõlgitud üldkoosoleku protokoll, s.o kas protokoll on tõlgitud nii, et punktis 1.1.1 otsustati elamu kaasomandis oleva maa koos garaažide, kuuride ja aianduskruntide kasutuskorras või erikasutusõiguses, on oluline eesmärk, mida sellise otsusega taheti saavutada. Arvestades, et eesmärgiks oli täpsustada ja kinnitada, millise osa maatükist võis iga korteriomanik enda kasutusse võtta aia- või peenramaana, kuuri või garaaži pidamiseks, on tegemist KrtS § 14 lg 1 järgi erikasutusõiguse üle otsustamisega.
39.Avaldajad paluvad üldkoosoleku otsuse punktide 1.1.1, 2.1.1 ja 3 tühisuse tuvastamist või alternatiivselt nende kehtetuks tunnistamist. KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõude esitamisel tuleb KrtS § 29 lg 2 järgi juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatust korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud erisustega.
TsÜS § 38 lg 1 alusel võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.
40.Menetlusosalised ei vaidle käesolevas asjas üldkoosoleku hääletustulemuste üle, mh asjaolu üle, et üldkoosoleku otsuse punktid 1.1.1, 2.1.1 ja 3 võeti vastu hääleõiguslike korteriomanike poolt häälteenamusega, mitte kõigi korteriomanike nõusolekuga. Korteriomanike üldkoosoleku otsuse puhul, milleks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, kuid mis tehakse häälteenamusega, on tegemist otsusega, mis rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (TsÜS § 38 lg 2 I lause). Ehkki TsÜS § 38 lg 1 I lause järgi on seadusega vastuolus olev korteriomanike üldkoosoleku otsus kehtetuks tunnistatav, ei oleks seaduse mõtte kohane olukord, kus selline otsus muutub korteriomanikule kohustuslikuks otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaja minetamise tõttu (KrtS § 29 lg-d 3 ja 4). (Riigikohtu 1. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-16450, p 15). Seetõttu, arvestades, et KrtS § 14 lg 1 eeldab kõikide korteriomanike tahteavaldusi, on käesolevas tsiviilasjas seda nõuet rikkuv korteriomanike üldkoosoleku otsuse punkt 1.1.1 tühine TsÜS § 38 lg 2 I lause järgi. Sellist korteriomanike üldkoosoleku otsust ei pea korteriomanik vaidlustama, mis aga ei tähenda, et korteriomanikul ei ole õigusselguse ja -kindluse saavutamiseks sellist õigust (Riigikohtu 27. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10073, p 12; Riigikohtu 1. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-16450, p 15).
41.Üldkoosoleku otsuse punktiga 2.1.1 võeti vastu otsus, et esitatakse avaldus erikasutusõiguse kandmiseks kinnistusraamatusse vastavalt protokollile lisatud plaanile ning otsuse punktiga 3 lepiti kokku, et juhatus peab valmistama ette kinnistusraamatusse avalduse tegemiseks vastavad dokumendid, broneerima notariaja jm korralduslikud küsimused. Lisaks lepiti samas punktis kokku, et juhul, kui avaldust ei õnnestu tõestada põhjusel, et omanik mõjuva põhjuseta ja ette teavitamata ei ilmu notari juurde, võib pöörduda omanike otsuste täitmiseks selle omaniku vastu kohtusse, millega seoses sõlmida õigusabileping.
42.Vaatamata sellele, et nimetatud üldkoosoleku otsuse punktid sisuliselt täpsustavad ja selgitavad punkti 1.1.1 täitmise korda, on kolleegiumi hinnangul tegemist kehtivate otsustega. Kuigi erikasutusõiguse loomiseks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, võib KrtS § 13 lg 2 koostoimes § 9 lg-ga 6 järgi kinnistamisavalduse tegemise ja avalduse esitamise tahteavalduste asendamiseks anda korteriühistu ülesandeks korteriomanike häälteenamuse alusel. Eelnevast tulenevalt ei teki punktis 1.1.1 toodud otsuse tagajärjel erikasutusõigust, mida kinnistusraamatusse kanda, kuid see võimaldab delegeerida tegevused, mis on vajalikud kinnistamisavalduse tegemiseks ja avalduse esitamise tahteavalduste asendamiseks, korteriühistule. Arvestades, et Loksa linn, Posti tn 7 korteriühistu põhikirjaga (tl 28-32) ei ole ette nähtud rangemaid nõudeid, on üldkoosoleku otsuse punktid 2.1.1 ja 3 kehtivalt häälteenamusega vastu võetud ning puudub alus nende tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud
43.Kuna ringkonnakohus muudab avalduse rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Avaldajad on esitanud nõude kolme üldkoosoleku otsuse punkti tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
Ringkonnakohus rahuldab avalduse vaid ühe üldkoosoleku punkti tühisuse tuvastamise osas, s.t avaldus rahuldatakse 1/3 ehk ligikaudu 33% ulatuses ning jäetakse rahuldamata 2/3 ulatuses ehk ligikaudu 67% ulatuses.
44.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel saab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jagada kulud menetlusosaliste vahel õigluse alusel (Riigikohtu 11. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-187-14, p 29). Samuti tuleb arvestada hagita menetluse osaliste menetluses osalemise ulatust ning kohtusse pöördumise põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust. Lisaks on menetluskulude jaotamisel võimalik kohaldada ka TsMS § 162 ja 163 juures kirjeldatavaid viise, mh saab kohus jätta iga menetlusosalise kulud tema enda kanda. Seega annab TsMS § 172 lg 1 teine lause mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustada menetluskulude jaotuse viisi. Kolleegium leiab, et kõiki asjaolusid koosmõjus arvestades tuleb praeguses asjas jätta TsMS § 163 lg 1 järgi avaldajate menetluskulud 33% ulatuses puudutatud isiku kanda ning puudutatud isiku menetluskulud 67% ulatuses avaldajate kanda.
45.Kuigi avaldajad on vaidlustanud maakohtu määruse täies ulatuses, ei ole avaldajad määruskaebuses esile toonud, et nad ei ole nõus maakohtu määrusega osas, millega maakohus määras kindlaks puudutatud isiku menetluskulude suuruseks 808 eurot. Kolleegium märgib, et esindajakulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asja mahtu ning õiguslikku keerukust. Maakohus on arvestades avaldajate vastuväiteid hinnanud puudutatud isiku esindamisele kulunud menetluskulude nimekirjas toodud toiminguid ja aega, samuti puudutatud isiku esindaja tunnitasu määra. Arvestades, et menetluskulude kindlaksmääramine on maakohtu diskretsiooniotsus, ei ole alust muuta maakohtu kindlaksmääratud puudutatud isiku menetluskulude suurust.
46.Arvestades, et maakohus ei hinnanud avaldajate menetluskulusid, teeb seda ringkonnakohus ise. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldajate 14. mai 2022. a menetluskulude nimekirja järgi on nende maakohtumenetluse kuludeks riigilõiv 50 eurot ja esindajakulu 592.50 eurot: materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine ning avalduse kohtule koostamine 2.3 tundi (tunnihind 100 eurot); Harju Maakohtu 14. novembri 2019. a määrusega tutvumine ja analüüs ning avalduse täienduse koostamine 1 tund (tunnihind 90 eurot); 30. juuni 2019. a üldkoosoleku protokolli, koosolekuteate ja maa-ala kasutuskorra ettepaneku tõlge (50 eurot kokku); puudutatud isiku vastusega tutvumine ja analüüs 0.5 tundi (tunnihind 100 eurot); avaldajate 2. märtsi 2020. a seisukoha koostamine 1.5 tundi (tunnihind 100 eurot); menetluskulude nimekirja koostamine 0.25 tundi (tunnihind 90 eurot). Kokku on avaldajate lepingulisel esindajal kulunud 5.55 tundi.
47.Puudutatud isik vaidles avaldajate menetluskulude nimekirjale vastu leides, et 27. detsembril 2019. a avaldajate poolt esitatud nimekirjas ei olnud märgitud kulusid seoses menetluskulude nimekirja koostamisega, mistõttu palus jätta selles osas avaldajate menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata. Samuti ei olnud algses nimekirjas esile toodud esindaja tasumäär ja toimingutele kulunud aeg, mistõttu ka 370 euro osas tuleb jätta
menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata. Avaldajate esindaja tunnitasu suurusele puudutatud isik vastuväiteid ei esitanud.
48.Arvestades, et Harju Maakohus andis 23. aprilli 2021. a määrusega menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, ei ole kolleegiumi hinnangul puudutatud isiku vastuväited asjakohased. Avaldajad on esitanud 14. mail 2021. a maakohtu menetluses kantud menetluskulude nimekirja, millest kohus saab menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda. Seejuures ei oma tähtsust, et avaldajate 14. mai 2021. a menetluskulude nimekiri kordaks toimingute osas avaldajate varem menetluses esitatud menetluskulude nimekirja. Mis puudutab menetluskulude nimekirja koostamist, on see kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik (vt Riigikohtu 27. mai 2020. a määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15) ning avaldajate esindajal selleks kulunud aeg on mõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul on ka muud avaldajate menetlustoimingud ning sellele kulunud aeg vajalik ja põhjendatud. Ka tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu, mis tuleb avaldajate menetluskuluna kindlaks määrata.
49.Arvestades tsiviilasja olemust ning avaldajate lepingulise esindaja kvalifikatsiooni peab kohus avaldajate lepingulise esindaja tunnitasumäära 90-100 eurot põhjendatuks. Eelnevat arvestades on ringkonnakohtu hinnangul avaldajate menetluskulud 642.50 eurot põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses.
50.Vastavalt TsMS § 174 lg 5 muudab ringkonnakohus maakohtus kindlaks määratud menetluskulude suuruse vastavalt menetluskulude uuele jaotusele. 33% avaldajate menetluskuludest on 212.03 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldajate kasuks välja mõista ning 67% puudutatud isiku menetluskuludest on 541.36 eurot, mis tuleb avaldajatelt puudutatud isiku kasuks välja mõista.
51.Kolleegium määrab kindlaks menetlusosaliste määruskaebemenetluses kantud menetluskulude suuruse. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
52.Avaldajate 9. juuni 2022. a menetluskulude nimekirja järgi on nende määruskaebemenetluse kuludeks riigilõiv 50 eurot ja esindajakulu 652.80 eurot: Harju Maakohtu 31. mai 2021. a määrusega tutvumine, analüüs, klientidega nõupidamine 1.5 tundi;
15.juunil 2021. a määruskaebuse koostamine ja kohtule esitamine 3.5 tundi; puudutatud isiku seisukohaga tutvumine ja analüüs, klientidele seletamine 1 tund; menetluskulude nimekirja koostamine 0.16 tundi; 2. juuni 2022. a kohtukirjaga tutvumine ja avaldajate seisukoha koostamine 0.4 tundi. Kokku on avaldajate lepingulisel esindajal kulunud 6.56 tundi. Avaldajate lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot. Puudutatud isiku hinnangul on avaldajate menetluskulud ülepaisutatud. Määruskaebuse koostamiseks oleks põhjendatud kulu 2.5 tundi; samuti on ebavajalik klientidega nõupidamisele kulunud aeg. Kolleegium leiab, et avaldajate menetlustoimingutele kulunud aeg on põhjendatud osaliselt. Avaldajate lepingulisel esindajal on kulunud vaidlustatud maakohtu määrusega tutvumisele, analüüsimisele, klientidega nõupidamisele ning määruskaebuse koostamise peale 5 tundi. Arvestades nii vaidlustatud maakohtu määruse kui ka määruskaebuse mahtu, samuti määruskaebuses esitatud seisukohti, mis kattuvad suuremas osas maakohtumenetluses esile toodutega, leiab ringkonnakohus, et nimetatud toimingutele kulunud aega tuleb 2 tunni võrra
vähendada. Seega peab kolleegium nimetatud toimingutele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks kokku 3 tunni ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vähendada ka puudutatud isiku seisukohaga tutvumisele kulunud aega. Arvestades puudutatud isiku seisukoha mahtu 2.5 lehekülge ning selle sisu, mis kordas teatud määral maakohtu menetluses esitatud seisukohti, on nimetatud toimingule kulunud aeg põhjendatud ja vajalik kokku 0.5 tunni ulatuses. Ülejäänud menetluskulusid peab kolleegium põhjendatuks ja vajalikuks täies ulatuses. Tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu, mis tuleb avaldajate menetluskuluna kindlaks määrata. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldajate lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot arvestades esindaja kvalifikatsiooni põhjendatud ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga.
53.Eelnevat arvestades on avaldajate esindaja põhjendatud tasu kokku 406 eurot ((3+0.5+0.16+0.4 tundi) x 100 eurot) ning menetluskulud kokku 456 eurot (406 eurot esindaja tasu + 50 eurot riigilõiv). Seega 33% avaldajate menetluskuludest on 150.48 eurot, mis tuleb puudutatult isikult avaldajate kasuks välja mõista.
54.Puudutatud isiku 13. juuni 2022. a menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetluse kuludeks esindajakulu 805 eurot: määruskaebuse ja selle lisadega tutvumine, avaldajate väidete analüüs 45 min; kliendile määruskaebuse põhjenduste selgitamine, kliendilt seletuste küsimine kaebuse lisade suhtes, täiendavate tõendite kindlaksmääramine 30 min; kliendi poolt võimaldatud täiendavate tõenditega tutvumine, täpsustavad küsimused tõendite suhtes 15 min; vaidlustatava kohtumääruse analüüs tulenevalt kaebuse põhjendustest 30 min; kaebusele vastuse projekti koostamine 2.5 tundi; klienti vastuses esile toodud faktiväidetega tutvustamine, vastuses täpsustuste tegemine tulenevalt kliendi märkustest 15 min; kaebusevastuse koos lisadega menetlusse esitamine 10 min; menetluse kiirendamise taotluse koostamine 10 min; 2. juuni 2022. a kohtu selgitustega tutvumine, selgituste analüüs, kohtukirjas mainitud Riigikohtu otsustega tutvumine 1 tund; avaldajate 6. juuni 2022. a menetlusdokumendiga tutvumine, kaebuse täpsustuse (sama menetlusdokument) analüüs võrreldes algsete taotlustega, avaldajate menetluskulude nimekirjadega tutvumine 15 min; 13. juuni 2022. a menetlusdokumendi koostamine 1.5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 15 min. Kokku on puudutatud isiku lepingulisel esindajal kulunud 8 tundi 5 minutit tundi. Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot. Avaldajate hinnangul on põhjendatud puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu määruskaebuse seisukoha koostamise peale (menetluskulude nimekirja punktid 1-7) maksimaalselt 3.5 tunni ulatuses. Kohtu 2. juuni 2022. a kirjaga tutvumiseks, analüüsiks jm on põhjendatud aeg 0.5 tundi ning 13. juuni 2022. a menetlusdokumendi koostamiseks on põhjendatud aeg kuni 1 tund. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku menetlustoimingutele kulunud aeg on põhjendatud osaliselt. Puudutatud isiku lepingulisel esindajal on kulunud määruskaebusega tutvumisele, analüüsimisele, määruskaebusele vastuse koostamisele, vaidlustatud maakohtu määruse analüüsimisele, kliendiga suhtlemisele ning täiendavate tõenditega tutvumisele (s.o menetluskulude nimekirjas menetlustoimingud 1-7) kokku 4 tundi 55 minutit. Arvestades nii vaidlustatud maakohtu määruse kui ka määruskaebuse mahtu, samuti asjaolu, et määruskaebuses uusi väiteid ega asjaolusid ei esitatud, mistõttu kattusid ka määruskaebuse vastuses esitatud seisukohad enamjaolt maakohtumenetluses esile toodutega, leiab ringkonnakohus, et nimetatud toimingutele kulunud aega tuleb vähendada. Kolleegium peab nimetatud toimingutele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks kokku 2.5 tunni ulatuses.
Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vähendada ka Tallinna Ringkonnakohtu 2. juuni 2022. a kirjaga tutvumisele kulunud aega ning 13. juuni 2022. a menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega, kuivõrd puudutatud isik kordas enda varem menetluses esitatud seisukohti. Seega on nimetatud toimingutele kulunud aeg kogumis (s.o menetluskulude nimekirjas menetlustoimingud 9 ja 11) põhjendatud ja vajalik 1 tunni ulatuses. Ülejäänud menetluskulusid peab kolleegium põhjendatuks ja vajalikuks täies ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot arvestades esindaja kvalifikatsiooni põhjendatud ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga.
55.Eelnevat arvestades on puudutatud isiku esindaja põhjendatud tasu kokku 416.7 eurot ((2.5 tundi + 10 minutit + 1 tund + 15 minutit + 15 minutit) x 100 eurot). Seega 67% puudutatud isiku menetluskuludest on 279.20 eurot, mis tuleb avaldajatelt puudutatud isiku kasuks välja mõista.
56.Seega kokku maakohtu- ja määruskaebemenetluses tuleb puudutatud isikult avaldajate kasuks välja mõista 362.51 eurot (212.03 + 150.48) ning avaldajatelt tuleb puudutatud isiku kasuks välja mõista 820.56 eurot (541.36 + 279.20).
57.TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Juhindudes TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus avaldajate ja puudutatud isiku vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab ringkonnakohus avaldajatelt solidaarselt puudutatud isiku kasuks 458.05 eurot (820.56 – 362.51).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.