B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi K. K. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ), rk 11542046, asukoht XXX, lepinguline esindaja Marie Tsine KOSTJA K. K., ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX, lisaaadress rahvastikuregistris alates 28.08.2024 XXX, tegelik elukoht teadmata Hagi hind 1340,80 eurot Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt K. K.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks E AS ja K. K. vahel 15.09.2022 sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingust nr XXX tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 801,73 eurot, intressid 11,43 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 49,22 eurot ja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.
3.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ põhinõue summas 75,08 eurot, intressinõue 239,28 eurot ning viivisenõue 129,06 eurot.
4.Jätta menetluskulud 67% ulatuses kostja K. K. kanda ja 33% ulatuses hageja B2 Impact OÜ kanda ning välja mõista kostjalt K. K.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks 187,60 eurot.
5.Välja mõista kostjalt K. K.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (187,60 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. 1
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik
1.OK Incure OÜ (praegune B2 Impact OÜ) esitas 14.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 19.01.2024 hagiavalduse K. K. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja K. K. 15.09.2022 E AS-ga (edaspidi krediidiandja) tähtajatu krediidiliini lepingu nr XXX, krediidilimiidiga 1700 eurot. Krediidikonto avamiseks pidi klient end registreerima E veebilehel XXX kliendialas, identifitseerides end kas ID-kaardi, mobiili-ID või Smart-ID abil. Enne krediidi taotlemist, pidi kostja põhjalikult tutvuma lepingu tingimustega, sh. lepingu põhitingimuste kohaselt lepingu lahutamatuks osaks olevate teenustingimuste, hinnakirja ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetega. Teenusetingimused olid ka krediidikonto lepinguga kaasas ühes digikonteineris. Leping jõustub peale kliendi poolt allkirjastamist ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil.
2.1.Lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk 0,11% päevas. Lepingu põhitingimustes selgitati, et tegemist on esialgse (maksimaalse) fikseerimata intressimääraga, mis võib edaspidi muutuda kaks korda aastas 1. jaanuaril ja 1. juulil sõltuvalt Eesti Panga poolt avaldatavast viimase kuue kuu keskmisest krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordsest määrast (krediidi kulukuse ülempiir). Krediidi kogukulu moodustas 2274,62 eurot. Aastaseks viivisemääraks oli kliendilepingus fikseeritud intressimäär ehk viivisemäär oli 39,9% aastas ehk 0,11% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 48,63% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusega, et 1700 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 39,9% aastas, väljavõtu tasuga 3,40 eurot, krediidi kogukuluga 2274,62 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses. Kuivõrd krediidilepingu sõlmimise ajal ei ole võimalik teada, kui palju krediidisaaja lepingu vältel krediiti võtab, kui pikaks perioodiks ning omakorda sellega kaasnevaid tasusid, siis seetõttu ei ole võimalik arvutada välja tegelikku krediidikulukuse määra vaid lähtuda saab üksnes esialgsest 2
eelduslikust arvutusest. Esialgne krediidi kulukuse määr, mis on arvutatud lähtudes maksimaalse krediidilimiidi kasutusele võtmisest on seadusjärgsetes piirmäärades.
2.2.Hageja esitab selgitused seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal mh e-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja rahvastikuregistrist. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 650 eurot kuus (lisa 9, „user profile net income“ ehk sissetulekud kuus“). Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 0 eurot (lisa 9, „user profile expenditure monthly“ ehk igakuised väljaminekud“). Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215,30 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused maksehäireregistrist ja taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi (lisa 10). Vaba tagasimaksega leping on toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalne intressi makse kuus ca 56,10 eurot (krediidilimiit 2000 eurot * 0,11% * 30 päeva), millele lisandub krediidisumma tagasimakse 28,33 eurot, kokku 84,43 eurot. Seega moodustusid krediidi väljastamisel kostja kohustused suurusjärgus 12,99% (84,43 / 650 * 100), mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Laenuvõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki laenuvõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on allkirjastanud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad.
2.3.Kostja on perioodil 15.09.2022 - 17.07.2023 saanud krediiti kokku summas 900 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu summas 0 eurot + 0.2% ülekande summast, see tähendab 1,80 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0,11% päevaintressist (nt. saadud krediit 1700* 0,11% = 1,87 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st. 2000/60 = 28,33 eurot). Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 98,27 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 23,19 eurot, intressi katteks 30,08 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 45 eurot.
2.4.Kostjat hoiatati 30.06.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava 3
kahenädalase tähtaja, 14.07.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et E AS käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Samuti teavitati teates, et krediidiandjal on võimalik nõue loovutada inkassofirmale või alustada kohtumenetlust. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati novembris 2022, siis oli kostja alates detsembrist 2022 viivituses täielikult vähemalt kolme 15.12.2022, 15.01.2023, 15.02.2023, 15.03.2023, 15.04.2023, 15.05.2023, 15.06.2023, osamaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 17.07.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile, ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Laenulepingu teenustingimuste punkti VIII alapunkti 1 kohaselt edastatakse kõik lepingujärgsed või sellega seonduvad avaldused ja teated, mis tuleb teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vastavalt kostja poolt lepingus deklareeritud posti või e-posti aadressile. Hageja on esitanud tõendid kirjade edastamise kohta nimetatud viisil ning selles osas vaidlus puudub. Tulenevalt eeltoodust saab lepingu ülesütlemise ja lõpetamise teated kättetoimetatuks lugeda TsÜS § 69 lg 3 mõttes. Kostjale edastati 08.08.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja E vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le (praegusele B2 Impact OÜ-le). Teate edastamisega saab lugeda nõude loovutamise kostja suhtes toimunuks VÕS § 170 mõttes.
2.5.Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 876,81 eurot (väljastatud krediit 900 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 23,19 eurot), mis tuleb hageja kasuks välja mõista.
2.6.Lepingu põhitingimuste kohaselt on kostja kohustatud maksma intressi 39,9% aastas tagastamata krediidisummalt. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras tasumata intress kokku summas 250,71 eurot (alates lepingu sõlmimisest 15.09.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 17.07.2023 kogunenud intress 280,79 eurot, millest on maha arvestatud perioodi jooksul tasutud intress 30,08 eurot = 250,71 eurot). Periood 15.09.2022 - 17.09.2022 18.90.2022 - 04.10.2022 05.10.2022 - 06.10.2022 07.10.2022 - 18.10.2022 19.10.2022 - 23.10.2022 24.10.2022 - 28.10.2022 29.10.2022 - 14.11.2022 15.11.2022 - 30.12.2022 31.12.2022 - 04.01.2023 05.01.2023 - 17.07.2023 Kokku
2.7.Vastavalt teenusetingimuste lepingu punktile VI 4. kohustub kostja tasuma viivist, kui ta ei täida krediidilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Viivisemääraks on kliendilepingus fikseeritud intressimäär, seega on ka viivisemäär 39,9% aastas ja 0,11% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt 876,81 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so 18.07.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.01.2024 kokku summas 178,28 eurot (vt hagiavalduse p 3.4).
4
2.8.Teenusetingimuste hinnakirja ja tarbijakrediidi teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud/ maksete hilinemisega kaasnevad kulud) tulenevalt on krediidiandjal pärast lepingu lõppemist õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (VÕS § 167 lg 1). Sissenõudmiskulude hüvitise piirmäärad sätestab VÕS § 1132 lg 2. Tulenevalt eeltoodust, palub hageja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 09.08.2023 (25 eurot) (dtl 59 - 61), 22.08.2023 (5 eurot) (dtl 62 - 63) ja 04.10.2023 (5 eurot) (dtl 64 - 65), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses.
2.9.Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 12.09.2024 TsMS § 317 lg 1 2 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 27.08.2024. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 27.08.2024 ja loeti kättetoimetatuks 12.09.2024, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 26.09.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja K. K. on E AS -ga sõlminud 15.09.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr XXX krediidilimiidiga 1700 eurot. Lisatud krediidilepingu ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt on krediidi (esialgne) fikseerimata intressimäär 39,9% aastas ning krediidi kulukuse määr 48,63% aastas. Leping on sõlmitud tähtajatult ning viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär. Lepingu ülesütlemisel arvestab hageja viivis määraga 39,9% aastas. Laenuandja on lepingu üles öelnud 17.07.2023. 5
7.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 08.08.2023 E AS teate kostjale nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on E AS 08.08.2023 loovutanud lepingust nr. XXX tuleneva nõude OK Incure OÜ-le (praegune B2 Impact OÜ) (dtl 56-58).
8.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
9.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
10.Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1). VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.
11.Lepingu sõlmimise ajal 15.09.2022 tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 16,30% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/ #/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 406 2 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 48,90% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 48,63% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra 6
ei ületa. Seega leping nr XXX ei ole VÕS § 406 2 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
12.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
13.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
14.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2).
7
15.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
16.Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kostja teavitas enda sissetulekuteks 650 eurot kuus ja finantskohustusteks 0 eurot. Krediidiandja arvestas ka minimaalset majapidamiskulude määra 215,30 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud krediidisaaja täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas ning ei tuvastanud ka maksehäireregistrist ja taust.ee-st makshäireid või täitmata kohustusi. Krediidi tagasimaksed moodustasid kostja sissetulekutest 12,99%. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
18.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks laenuandjana täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. E AS teenusetingimuste IV osa punkti 1.5 kohaselt klient kinnitab, et ta esitab E (või lepingu mõne muu poole) nõudmisel oma 4-12 kuu sissetulekuid tõendava tõendi (panga poolt kinnitatud kontoväljavõtte). Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt kontoväljavõtet küsinud ja seda hinnanud või teinud päringu Pensionikeskusesse või Maksu- ja tolliametisse. Kostja enda krediiditaotlust samuti kohtule esitatud ei ole. Olukorras, kus võlausaldaja laenutaotleja sissetulekuid andmebaasidest (nt. Pensionikeskusest) ei kontrollinud, oleks krediidiandja pidanud küsima kostjalt täiendavalt tema konto väljavõtet, et tuvastada, kas kostja üldse omab sissetulekut. Samuti ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja finantskäitumist (s.h. laenukohustuse hulka, jääki ega olemust) ja avaldatud igapäevaste kohustuste tegelikkusele vastavust või ülalpeetavaid. Kohtu hinnangul on kostja finantskäitumise kontroll piirdunud üksnes maksehäirete kontrollimisega, kuid tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Senise maksekäitumise, sissetulekuallika olemuse ning olemasolevate finantskohustuste, sh nende suuruse ja igakuiste maksete, samuti nende võimaliku suurenemise mõju arvestamise eesmärk on hinnata, kas laenutaotleja ka oma isikuomadustest tingituna suudab laene tagasi maksta, st kas tal on selleks vajalik vastutustunne ja järjepidevus, sh sissetuleku teenimisel. Selleks tuleb krediidiandjal küsida laenutaotlejalt andmeid ja dokumente. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid finantskohustuste olemasolu või nende puudumise kohta. 8
19.Eeltoodud põhjustel puudub kohtul võimalus ka tuvastada võimalikku kostja poolset tahtlikku teabe esitamata jätmist või teabe võltsimist, mis välistaks kostja õiguse tugined VÕS § 403 4 lõikele 6 ja välistaks sama sätte lõige 7 kohaldamise. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel ning kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud. Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks peamiselt kostja enda poolt esitatud andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.
20.Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
21.VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui kogu laenusumma on sissenõutavaks muutunud. Kostjaga sõlmitud tähtajatu leping on seoses krediidi mittetagastamisega üles öeldud 17.07.2023, kuivõrd kostja ei ole peale 15.11.2022 ühtegi tagasimakset teinud, mistõttu kohus nõustub, et võlausaldajal oli õigus leping üles öelda ning seetõttu on kogu väljastatud krediidisumma sissenõutavaks muutunud. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud.
22.VÕS § 4034 lg 7 alusel on hagejal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates 01.07.2016 kuni 31.12.2022 0% aastas, alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2,5% aastas ning alates 01.07.2023 kuni lepingu lõpetamiseni 4% aastas. Kostja on teinud tagasimakseid üksnes 2022. aastal, seega arvestades eelmärgitut võis hageja VÕS § 4034 lg 7 kohaselt arvestada kõik kostja poolt tehtud intressimaksed üksnes põhivõlgnevuse katteks. Hagile lisatud nõude arvestuse (dtl 49) kohaselt sai kostja krediidilepingu alusel väljamakseid kokku 900 eurot ning kostja tagastas krediiti selliselt, et põhiosa katteks arvestati 23,19 eurot ja intressi katteks 30,08 eurot. Lisaks nähtub nõude arvestusest, et kostja tasus kiire väljamakse tasu 45 eurot. Seega arvestab kohus kostja poolt tasutud intressid (30,08 eurot) samuti tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja krediidiandjale ka muid krediidiga seotud tasusid (nt. väljavõttetasu ja kiire väljamakse tasu) ning nende tasude katteks arvestatud summad (45 eurot) kuulub samuti arvestamisele põhinõude katteks. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista 9
23.Kuigi 2022. aastal intress arvestamisele ei kuulu, saab arvestada seadusjärgset intressi tasumata põhinõudelt, 801,73 eurolt, perioodil 01.01.2023 kuni lepingu lõpetamiseni 17.07.2023, mis on 11,43 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest) ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Seega jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 239,28 eurot (250,71 – 11,43).
24.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
25.Hageja arvestab viivist laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 39,9% aastas. Lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe (dtl 45 - 48) punkti 3 kohaselt kaasnevad maksetega hilinemisega viivised. Viivisemääraks on intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit pluss 8% (sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem). Hageja nõuab kostjalt viivist alates 18.07.2023 kuni hagi esitamiseni 19.01.2024. Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud VÕS § 4034 lõige 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne. Kuid kui viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seaduses sätestatud viivisemäär oli perioodil 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas ja alates 01.01.2024 12,5% aastas.
26.Kohus pidas põhjendatuks hageja põhinõuet summas 801,73 eurot, millelt arvestatavat sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis perioodil 18.07.2023 kuni 19.01.2024 (s.o kuni hagi esitamiseni) 186 päeva eest on 49,22 eurot (v.t. viivisekalkulaator.ee), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Seega kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 129,06 eurot (178,28 – 49,22).
27.Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 113 2 lg 2 p 3 sissenõudmiskulude hüvitis summas 35 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 35 eurot. Hageja on edastanud kostjale peale lepingu lõppemist 09.08.2023 nõudekirja (25 eurot), 22.08.2023 pretensiooni (5 eurot) ja 04.10.2023 hagihoiatuse (5 eurot).
10
28.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
30.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1340,80 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 443,42 eurot ehk 33% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 67% ulatuses kostja ja 33% ulatuses hageja kanda.
31.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 280 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 67% ulatuses ehk summas 187,60 eurot.
32.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata.
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
34.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.