Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-12436
Kohtuasi
S.A , S.C ja J.U (end. J.U) hagiavaldus OÜ Belgardi Kaubandus vastu osanike üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. veebruari 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Belgardi Kaubandus apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja S.A Riho Viik
(isikukood XXX ), lepinguline esindaja
Hageja J.U (end. J.U, isikukood XXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova Kostja OÜ Belgardi Kaubandus (registrikood 10464723), seaduslik esindaja Y.K Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast OÜ Belgardi Kaubandus apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 28. veebruari 2025 otsuse peale.
2.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta OÜ Belgardi Kaubandus kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S.A (hageja I), S.C (hageja II) ja J.U (end. J.U, hageja III) esitasid 31.08.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Belgardi Kaubandus (kostja) vastu kostja osanike 21.07.2023 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hageja III palus 18.02.2025 menetluskulude nimekirjas kostjalt välja mõista menetluskulu summas 294,83 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale III õigusteenust kokku 2 tunni ja 25 minuti ulatuses tunnitasuga 122 eurot (sh käibemaks). Sealjuures kulus hagiavalduse koostamisele 1,5 tundi, kostja vastuste ja taotluste analüüsimisele 25 minutit ning ettevalmistusele ja osalemisele 17.02.2025 kohtuistungil 0,5 tundi.
3.Hagejate I ja II lepinguline esindaja esitas 18.02.2025 menetluskulude nimekirja, milles palus hageja I kasuks välja mõista menetluskulu summas 2494 eurot ja kanda selle Õigusmenetluse OÜ arvelduskontole. Menetluskulude nimekirjas on märgitud, et hageja II menetluskulude nõuet ei esita. Kulud tasus vaid hageja I, kellele on väljastatud arved ja kes oli menetluse aktiivne osapool. Õigusteenust osutati tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) kokku 16,7 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja kulule lisandub tasutud riigilõiv 490 eurot.
4.Kostja teatas 26.02.2025 menetlusdokumendis, et ei vaidle vastu hageja III kulutustele. Hageja I menetluskulu nimekirja osas leidis kostja, et tunnitasu 120 eurot on ülemäärane, ega vasta nii lihtsa juhtumi tasule, kus vaidlust ei olnud. Arvetel märgitud teenused ei olnud vajalikud. Kostja palus hinnata hageja I menetluskulusid samas mahus ja summas, mida kandis kostja III.
5.Harju Maakohus rahuldas 28.02.2025 õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ning tuvastas, et kostja osanike 21.07.2023 otsused on tühised. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras hagejale I hüvitavate menetluskulude suuruseks 2494 eurot ja mõistis selle summa kostjalt hageja I kasuks välja ning määras, et menetluskulude hüvitis tuleb tasuda Õigusmenetluse OÜ arvelduskontole. Maakohus määras hageja III menetluskulude suuruseks 294,83 eurot ja mõistis selle summa kostjalt hageja III kasuks välja.
5.1.Maakohus leidis, et hageja III lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot (sh käibemaks) saab pidada mõistlikuks ning menetluskulude nimekirjas kirjeldatud toimingud on vajalikud ning neile kulunud aeg on mõistlik. Hagejatel I ja II oli ühine esindaja, kuid menetluskulud kandis hageja I, kes palus mõista kostjalt välja menetluskulu summas 2494 eurot (sh 490 eurot riigilõivud ja lepingulise esindaja kulu 2004 eurot (käibemaksuta)). Maakohus leidis, et esindaja tunnitasu 120 eurot on kooskõlas kohtupraktikas mõistlikuks peetuga. Tegemist oli tavapärase ühinguõigusliku vaidlusega, kus menetluse alguses keskendusid pooled esindusõiguse küsimustele. Kostjale oli määratud kohtu poolt juhatuse asendusliige, kelle tehtud avaldustele vaidles kostja seaduslik esindaja vastu. Samuti seadis kostja seaduslik esindaja vaidluse alla hagejate esindaja esindusõiguse ning esitas korduvaid taotlusi hagi läbi vaatamata jätmiseks. Vaidluse mahu ja vastamise vajaduse tingisid kostja arvukad menetluslikud avaldused. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele lisatud arvete kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi mahus 16,7 tundi. Maakohus luges selle põhjendatuks ja vajalikuks (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude nimekirjast ei nähtu ühtegi 2
asjakohatut toimingut ega ülemäärast ajakulu. Lepingulise esindaja dokumendid on olnud sisukad, menetluses ei esitatud ilmselgelt asjakohatuid ega menetluslikult lubamatuid taotlusi. Hagejate esindajate töömaht ei ole olnud ühesuur, mistõttu ei ole põhjust mõista nende teenuse eest välja sama suurt summat. Hagi esitamisel on tasutud riigilõivu 420 eurot ning lisaks on hageja tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 70 eurot, mille maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja.
6.Kostja esitas 09.04.2025 Harju Maakohtu 28.02.2025 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ehk õigusabikulude sissenõudmise osas.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kasutas R. Viik hagi esitamisel 2019. aasta volikirja, kuid ta ei ole hagejaga II juba mitu aastat suhelnud, ega tea isegi hageja II elukohta. Kui ta oleks hageja II tegelik esindaja, oleks ta märkinud hagiavalduses hageja II aadressi või esitanud pärast peaaegu kahte aastat kestnud kohtumenetlust uue volikirja. Veel 2024. aasta aprillis toimunud notariaalsel müügitehingul ei olnud R. Viigil hagejaga II mingit kontakti, mistõttu tehing ebaõnnestus. Kostja soovib teatada kohtule uutest asjaoludest, mille kohaselt ei ole R. Viik käesolevas asjas hageja II lepinguline esindaja. Nimelt parandas kostja puudused, mida ta tegi 21.07.2023 üldkoosoleku otsuse tegemisel ning 03.03.2025 tegi üldkoosolek uue otsuse, mille kohaselt valiti ühingu juhatus. Pärast seda paluti hagejal I esitada tõendid, mille alusel on tal õigus kokku kutsuda ühingu üldkoosolekuid. Hageja I ja tema esindaja R.Viik ei esitanud volikirja selle kohta, et tema või tema esindaja R. Viik on hageja II esindajad. Lisaks toimus 07.04.2025 osanike üldkoosolek, kus hagejal I ja R.Viigil ei olnud võimalik esitada volikirja vormis kirjalikke tõendeid selle kohta, et nad on hageja II esindajad. Arvestades eeltoodut palub kostja kontrollida R.Viigi volitusi hageja II suhtes. Ka M. Smirnova ei esitanud nõude esitamise ajal hageja III suhtes kehtivat volikirja ning esitas seejärel teise tagasiulatuvalt koostatud volikirja. Esimene volikiri, mille M. Smirnova hageja III nimel esitas, on mobiiltelefonist tehtud valguskoopia ja originaal ise on puudu. Kostja III ei ole pikka aega Tallinnas käinud, mistõttu ei saanud ta volikirjadele Tallinnas alla kirjutada. On selge, et antud juhul on volitused fiktiivsed ning hagejate esindamise asjaolud viitavad sellele, et nõuet ei oleks läbi vaadatud ja kohtukulude sissenõudmise otsust ei oleks tehtud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda.
võtmisest
tuleb
8.Ringkonnakohus saab TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras kontrollida esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles hagi õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldati. Kostja vaidlustab maakohtu otsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas, st menetluskulude kindlaksmääramise osas.
9.TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsoonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et temalt menetluskulude väljamõistmine oli alusetu, kuna R. Viigil puudus esindusõigus hageja II suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul ei saaks apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada, kuna vaidlustatud otsusega ei ole kostjalt hageja II kasuks menetluskulusid välja mõistetud. Ka 18.02.2025 menetluskulude nimekirjas on märgitud, et hageja II menetluskulude nõuet ei esita (dtl 214). 3
Menetluskulud summas 2494 eurot (sh riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu) on välja mõistetud hageja I kasuks. R. Viigi esindusõigust hageja I osas ei ole kostja vaidlustanud. Kuna kostja on vaidlustanud kohtuotsust menetluskulude kindlaksmääramise osas, kuid hagejale II ei ole menetluskulusid välja mõistetud, siis ei ole hageja II ringkonnakohtu menetluses menetlusosaline. Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik hageja II lepingulise esindaja esindusõigust täiendavalt kontrollida (TsMS § 226 lg 1).
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei annaks apellatsioonkaebuse väited alust rahuldada kostja kaebust ka temalt hageja III kasuks välja mõistetud menetluskulude osas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindas hagejat III käesolevas menetluses lepingulise esindajana M. Smirnova. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt puudus tsiviilasjas hagejat III lepingulise esindajana esindanud M. Smirnoval selleks volitus. Kostja on heitnud ette, et hageja III ei esitanud koos hagiavaldusega kehtivat volikirja, seejärel esitati tagasiulatuvalt koostatud volikiri ning volikirja ei esitatud originaalina. Lisaks ei ela hageja III alaliselt Eestis ega ole pikka aega Tallinnas käinud, mistõttu ei saanud ta volikirju allkirjastada.
10.1.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 218 lg 2 kohaselt võib lepinguliseks esindajaks olla isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus). TsMS § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. TsMS § 339 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lisatakse avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud.
10.2.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on 31.08.2023 esitatud kohtule koos hagiavaldusega 03.07.2019 hageja III poolt allkirjastatud volikirja koopia, milles on märgitud, et see kehtib 3 aastat (dtl 20) ning M. Smirnova kvalifikatsiooni tõendav dokument (dtl 23). 20.11.2023 on esitatud kohtule 03.07.2022 hageja III poolt allkirjastatud volikirja koopia, milles on märgitud, et see kehtib 2 aastat (dtl 79). Maakohus on 09.01.2025 M. Smirnova esindusõigust kontrollinud ning lubanud M. Smirnoval hageja III esindajana menetluses osaleda (dtl 158). 17.02.2025 kohtuistungil esitas M. Smirnova kohtule 04.07.2024 hageja III poolt allkirjastatud volikirja, mis on tsiviilasja toimikus skaneeritud koopiana (dtl 205, dtl 207).
10.3.TsMS § 227 lg 7 sätestab, et menetlusosalise nimel tehtud menetlustoimingud kehtivad ka juhul, kui menetlusosaline andis esindajale volituse muus vormis kui kirjalikult või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna või kui menetlusosaline kiitis esindaja menetluses osalemise sõnaselgelt või vaikivalt heaks. Eeldatakse, et menetlusosaline on teda menetluses esindanud isiku volituse heaks kiitnud, kui ta andis talle hiljem volituse. Seega juhul, kui menetlusosaline annab hiljem volituse (st §-le 221 vastava volikirja), eeldatakse lg 7 teise lause järgi, et menetlusosaline on teda menetluses esindanud isiku volituse heaks kiitnud (vt TsMS I komm (2017) § 227 p 3.7). Arvestades eeltoodut ei annaks asjaolu, et kohtule algselt esitatud volikirja kehtivus oli tähtaja möödumise tõttu lõppenud, alust asuda seisukohale, et M.Smirnoval puudub hageja III suhtes esindusõigus ning seetõttu ei ole hagejal III õigus nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Ka asjaolust, et kõiki volikirju ei esitatud 4
kohtule originaalidena ning hageja III elab alaliselt väljaspool Eestit, ei saa järeldada, et hageja III poolt M. Smirnovale antud volitus ei ole kehtiv.
10.4.Kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud. st kostja ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt hageja I ja III kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 175 lg 1 sätestatut. Samuti ei ole kostja väitnud, et kindlaksmääratud riigilõivu suurus on ebaõige.
11.Eeltoodud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebust ilmselt rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
12.Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kaebuse elektroonilise edastamise tõttu puudub vajadus selle tagastamiseks.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kostja kanda. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.