Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-21-139186 täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

2-21-139186 TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Harju Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi E V vastu võlgnevuse nõudes, milles hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 103.42 eurot, sissenõudmiskulud summas 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 37.40 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendav viivis alates 05.04.2022 kuni põhinõude summas 103.42 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0.05% päevas; jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 75 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue asjaolus, et Tele2 Eesti AS ja E V sõlmisid 08.01.2020 liitumislepinguga telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Tele2 Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Tele2 Eesti AS hinnakirjale. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Tele2 Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Tele2 Eesti AS saatis 15.06.2020 kostja poolt avaldatud ülesütlemise hoiatuse aadressile postiaadressile xxx. Kostjale anti täiendav 14 päevane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud nõuet täiendava tähtaja jooksul öeldi kostjaga sõlmitud leping üles 29.06.2020. Tele2 Eesti AS loovutas 21.08.2020 kostja vastase nõude OÜle Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitas 29.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 180.80 euro saamiseks. Kohus tegi 30.11.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Võlgnikule E V on makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel:

2-21-139186 30.11.2021 aadressil xxx - tagastatud - muu põhjus; 03.12.2021 aadressil xxx - tagastatud - muu põhjus; 20.12.2021 aadressil xxx - tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; 04.02.2022 aadressil xxx - tagastatud - hoiutähtaja möödumisel: 20.12.2021/ 04.02.2022 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus. xxx korteriomanik kinnitas 20.12.2021, et võlgnik ei ela antud aadressil, ei tunne isikut. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on võlgniku tööandja vastanud 20.12.2021, et E V töötab S AS-is alates 29.11.2021 ja temaga on sõlmitud tähtajatu tööleping. Ta on enda aadressiks öelnud xxx, kontakttelefoniks xxx ja e-posti aadress xxx Tema töökoht on Y Tallinnas, aadressiga xxx. Kohtul ei õnnestunud xxx korteriomanikuga kontakti saada, et aadressi õigsust kontrollida. Avaldaja ei soovinud dokumente kätte toimetada kohtutäituri vahendusel, soovisid jätkata hagimenetluses. 22.03.2022 määrusega anti kostja suhtes nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.05.2022 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 03.06.2022 e-kirjaga teavitas kostja, et ei mõista millega on menetlusdokumentide näol tegemist, kuivõrd tal ei ava need. 03.06.2022 e-kirjaga edastas kohus 05.05.2022 kohtumääruse ja hagiavalduse koos lisadega PDF formaadis ning palus kinnitada menetlusdokumentide kättesaamist vastukirjaga. Kohus hoiatas, et menetlusdokumentide kättesaamise kinnitamata jätmise korral loeb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 1, lg 2, lg 3 kohaselt 03.06.2022 teatega edastatud menetlusdokumendid kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel. 09.06.2022 e-kirjaga teavitas kostja, et tal jätkuvalt ei avane fail. 09.06.2022 e-kirjaga kohus selgitas kostjale, et vastavalt kostja palvele edastas kohus 03.06.2022 tsiviilasjas nr 2-21-139186 menetlusdokumendid PDF formaadis. Kohus leidis, et on üldteada, et PDF formaadis edastatud dokumendid avanevad nii arvutis kui nutiseadmes ning vajalikud rakendused on võimalik tasuta seadmesse tagada, mistõttu ei ole usutav, et kostjal PDF formaadis dokumendid ei avane. Samuti on kostja nimetatud väited paljasõnalised, kuivõrd ühtegi tõendit selle kohta, et dokumendid ei avane, esitatud ei ole. Samuti juhul, kui väidetavalt dokumendid ei avane, oli võimalik koheselt kohtuga ühendust võtta ning dokumentidele ise järele tulla Harju Maakohtu Tallinnakohtumajja, aadressil Lubja 4, Tallinn. Seda õigust kostja kasutanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt edastas kohus veel kord kõik menetlusdokumendid tsiviilasjas nr 2-21139186 PDF formaadis ning kohus selgitas, et loeb dokumendid kättetoimetatuks 09.06.2022 tulenevalt 03.06.2022 edastatud teatest ning kostja hagiavaldusele vastuse esitamise tähtaeg saabub 27.06.2022. Kohus hoiatas, et hagile tähtaegselt vastamatajätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitas, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162, § 407). Tagaseljaotsuse võib pöörata viivitamatule täitmisele. Viivitamatu täitmise peatamine toimub üksnes tagatise vastu. Menetlus taastamise avalduse esitamisel pärast tagaseljaotsuse tegemist tuleb tasuda kautsjon. Ühtlasi selgitas kohus, et tulenevalt TsMS § 200 § lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 200 lg 2 kohaselt ei luba kohus

2-21-139186 menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. 14.06.2022 e-kirjaga teavitas kostja, et ei saa aru, mis summa kokku on. 16.06.2022 e-kirjaga selgitas kohus menetlusosalistele, et kostjal on võimaliku hagejaga läbi rääkida, m.h kompromissi osas, palub kohus võtta ühendust hageja esindajaga, kelle kontaktandmed on hagiavalduses märgitud. Kohus juhtis poolte tähelepanu TsMS § 4 lg 4, mille kohaselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Antud juhul leidis kohus, et on mõistlik asi lahendada kompromissiga. Ühtlasi selgitas kohus, et juhul kui pooltel on võimalik sõlmida kompromiss, on hagejal võimalik taotleda poole riigilõivu tagastamist, mistõttu vähenevad ka menetluskulud. Täiendavalt selgitas kohus, et tulenevalt TsMS § 163 lg 2 kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja ei ole hagiavaldusele sisuliselt vastanud ning kohtule ei ole esitatud kompromissi. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 103.42 eurot, sissenõudmiskulud summas 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 37.40 eurot ja täiendav viivis alates 05.04.2022 kuni põhinõude summas 103.42 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0.05% päevas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv kokku summas 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja on tasunud riigilõivu 45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja ülejäänud vajaliku riigilõivu (30 eurot) hagiavalduse esitamisel. Hageja esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 75 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks

2-21-139186 summas 240 eurot (lisandub käibemaks). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.