Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-22-4407

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.

ASJAOLUD

2-22-4407

II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele vastavalt võlausaldajate poolt esitatud andmetele on järgmised:  



Maksu- ja Tolliamet teatas, et A Sil on tasumata riiginõue 7994,98 eurot ja nelja kohtulahendiga väljamõistetud menetluskulud kokku 4892,85 eurot. Bigbank AS teatas vastuses, et Bigbank AS ja A S sõlmisid 03.04.2007 tarbijakrediidileping nr x, mis võõrandati 23.10.2019 Aktiva Finants OÜ-le. Julianus Inkasso OÜ (Aktiva Finants OÜ) teatas, et nende menetluses on Bigbank AS nõue, mille jääk on 106,10 eurot, nõue on antud täitmiseks kohtutäitur Risto Kütile. Võlgnik ise on oma kohustuste nimekirjas märkinud nõudeks 433,30 eurot. Ajutine pankrotihaldur võtab oma lõppjäreldustes aluseks võlausaldaja poolt edastatud nõude suuruse, kuid võlgnevuse täpne suurus vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus. Julianuse Inkasso OÜ teatas liseks ülaltoodud nõudele veel, et nende menetluses on ka Raha24 nõue 738,12 eurot, Telia Eesti AS nõue 662,70 eurot ja Tele2 Eesti AS nõue 553,49 eurot. Võlgnik ise ei ole oma kohustuste nimekirjas märkinud Raha24 nõuet, kuid on märkinud EMT AS (praeguse nimega Telia Eesti AS) nõuet 988,86 eurot ja Julianus Inkasso OÜ nõuet 725,61 eurot. Ajutine pankrotihaldur võtab oma lõppjäreldustes aluseks võlausaldaja

2-22-4407 poolt edastatud nõuete suurused, kuid võlgnevuste täpsed suurused vajavad väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus. 

Bestcredit OÜ (SNEL Grupp OÜ) teatas, et nende nõue on kokku 145,00 eurot, millest põhinõue on 50,00 eurot, tasumata intress on 22,32 eurot, viivis on 27,68 eurot ja menetluskulud on 45,00 eurot. Samas teatas kohtutäitur Kristel Maalman, et sissenõudja BestCredit OÜ nõude jääk on 34,00 eurot. Võlgnik ei ole oma kohustuste nimekirjas nimetatud nõuet märkinud, seega vajad nõude olemasolu kontrollimist võimaliku pankrotimenetluse käigus, kuid ajutine pankrotihaldur arvestab sellega oma lõppjäreldustes.



Võlgnevus OÜ-le Luutar on kokku 758,87 eurot, millest põhivõlg on 710,94 eurot ja menetluskulud 47,93 eurot. Võlgnik ise on oma kohustuste nimekirjas märkinud põhinõudeks 800,00 eurot ja kõrvalnõueteks 219,23 eurot. Ajutine pankrotihaldur võtab oma lõppjäreldustes aluseks võlausaldaja poolt edastatud nõude suuruse, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus.

            

Elatise võlg x 20925,59 eurot. Elatise võlg x 19679,30 euro. Kahjuhüvitis kriminaalasjas x 764,78 eurot. Kahjuhüvitis kriminaalasjas x 2507,62 eurot. Kahjuhüvitis kriminaalasjas x 244,00 eurot. Kahjuhüvitis kriminaalasjas x 1645,00 eurot. Võlgenvus kohtutäitur Tatjana Afanasievale 882,46 eurot. Võlgenvus kohtutäitur Kristel Maalmanile 20,18 eurot. Võlgenvus kohtutäitur Natalja Malahhovale 1493,42 eurot. Võlgenvus kohtutäitur A Krekile 2401,31 eurot. Võlgenvus kohtutäitur Raigo Pärsile 460,76 eurot. Võlgenvus kohtutäitur Krista Järvetile 1799,06 eurot. Võlgenvus kohtutäitur Risto Kütile 2211,40 eurot.



Võlgnik on oma kohustuste nimekirjas märkinud võlgnevust MTÜ-le x 1692,41 eurot. MTÜ x ei ole ajutise pankrotihalduri järelepärimisele vastanud, kuid ajutisel halduril puudub põhjus kahelda võlgniku poolt kohtule esitatud andmete õiguses, mistõttu ta arvestab nimetatud kohustusega oma lõppjäreldustes, kuid võlgnevuse olemasolu vajab kontrollimist võimaliku pankrotimenetluse käigus



Võlgnik on oma kohustuste nimekirjas märkinud võlgnevust OÜ-le Virumaa Inkasso summas 233,69 eurot. OÜ Virumaa Inkasso ei ole ajutise pankrotihalduri järelepärimisele vastanud, kuid ajutisel halduril puudub põhjus kahelda võlgniku poolt kohtule esitatud andmete õiguses, mistõttu ta arvestab nimetatud kohustusega oma lõppjäreldustes, kuid võlgnevuse olemasolu vajab kontrollimist võimaliku pankrotimenetluse käigus.

Lisaks eeltoodule võivad võlgnevustele lisanduda ka kohtutäitur Elin Vilippuse täitemenetluse kulud, mis ei ole ajutisele pankrotihaldurile teada. Nähtuvalt Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja vastusest ajutise halduri järelepärimisele oli A Sil mitmeid võlgnevusi Politsei ja Piirivalveametile, mis on antud täitmisele erinevatele kohtutäituritele.

2-22-4407

Politsei ja Piirivalveamet on varasemates menetlustes ajutisele haldurile selgitanud järgmist: Teatavasti ei anta pankrotihaldurile üle väärteo- või kriminaalasjas tehtud otsuseid ja määrusi. Nende täitmine pankrotimenetluses ei ole võimalik, kuna tegemist ei ole võlaga, vaid isikule määratud karistusega. Sundtäitmisele saadetud trahvinõuded kuuluvad asendustäitmisele väärteomenetluse seadustiku § 211 lõike 1 alusel ja vastavalt nimetatud paragrahvi lõikele 2 kuulub täitemenetlus riikliku sunni kasutamise menetlusena avalikku õigusesse. Tsiviilõiguslikke nõudeid, mis annaksid aluse pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamiseks PPA-l tema vastu ei ole. Sellest tulenevalt ei arvesta ajutine haldur Politsei- ja Piirivalveameti nõuetega oma lõppjäreldustes. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad A Si ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad kohustused kokku vähemalt 72813,09 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused A Si vara suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist 58 aktiivset täitemenetlust:   



  

Kohtutäitur Krista Järveti menetluses oli 8 erinevat Politsei ja Piirivalveameti nõuet, 4 erinevat Riigi nõuet, MTÜ Narva Xxx nõue 1692,41 eurot ning Julianus Inkasso OÜ nõue 725,61 eurot; Kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses oli 7 erinevat Politsei ja Piirivalveameti nõuet, Telia Eesti AS (endine EMT AS) nõue 988,86 eurot ja Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 2094,71 eurot; Kohtutäitur Kersti Vilbo, kelle toimikud on üle antud kohtutäitur Risto Kütile, menetluses oli neli erinevat Politsei ja Piirivalveameti nõuet ning kohtutäitur Risto Küti menetluses oli 6 erinevat Politsei- ja Piirivalveameti nõuet, kolm erinevat Riigi Tugiteenuste keskuse nõuet, OÜ Luutar nõue 1019,23 eurot ja AS Bigbank nõue 433,30 eurot. Kohtutäitur Terje Tšapise, kelle toimikud on üle antud kohtutäitur A Krekile, menetluses oli 4 erinevat Politsei ja Piirivalveameti nõuet ning 2 Riigi Tugiteenuste Keskuse erinevat nõuet ja kohtutäitur Andei Kreki menetluses oli 4 erinevat Politsei- ja Piirivalveameti nõuet, x nõue 2098,49 eurot, x nõue 346,79 eurot, x ja x nõue 39320,50 eurot, x nõue 3066,28 eurot ning x nõue 1027,49 eurot.; Kohtutäitur Raigo Pärsi menetluses oli Rahandusministeeriumi nõue 625,54 eurot ja Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 1901,31 eurot.; Kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses oli BestCredit OÜ (endise nimega SNEL Grupp OÜ) nõue 54,18 eurot.; Kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluses oli 2 erinevat Riigi Tugiteenuste Keskuse nõuet ning Politsei- ja Piirivalveameti nõue.

Võttes aluseks Viru Maakohtu 23.05.2022.a. määruse esitas ajutine pankrotihaldur täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.

IV Majanduslik olukord

2-22-4407 Seisuga 22.06.2022.a. A Sil ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat likviidset vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 72813,09 eurot. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest ajutise pankrotihalduri järelepärimisele on A S saanud 2022. a maksustatavat tulu määrades, millest arestimisi teha ei saa. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. A S on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et A S on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puuduvad. Kuna A Sregejev on kohtule esitanud kohustustest vabastamise avalduse, peab kohus A Si pankroti välja kuulutama.

Maksejõuetuse põhjus Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega kohustusi täita. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. V Ajutise halduri arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkuse kohta Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eelduseks PankrS § 170 kohaselt on võlgniku poolt vastava avalduse esitamine. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Juhul, kui kohus kuulutab välja A Si pankroti, siis käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid A Sregejev peab kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma PankrS § 173 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Samas peab ajutine pankrotihaldur vajalikuks võlgnikku informeerida selles, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õi-

2-22-4407 gusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. VI Menetluslikud küsimused PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (registrikood 10539935), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur taotleb

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-22-4407 PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg-test 2 ja lg 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 72813,09 eurot, vara ei ole. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada füüsilisest isikust võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks on andnud Ly Müürsoo. Vastavalt PankrS §-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab pankroti välja 29. juunil 2022 kell 19.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Ly Müürsoo. PankrS § 36 lg 1 ja 2 kohaselt pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine. Teisele poolele tagastatakse tema poolt käsutustehingu alusel üleantu, kui see on pankrotivaras säilinud, või hüvitatakse, kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud. Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine (PankrS 36 lg 6). Vastavalt PankrS § 91 lg-le 1 võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ning võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu väljamõistmiseks.

2-22-4407 Ajutise pankrotihalduri kulude aruande kohaselt kulus ajutisel halduril kokku 16,5 tundi (s.o. 33 pooltundi) arvestusega 33 eurot poole tunni, seega on ajutise halduri tasu kokku 1089,00 eurot, millele lisandub käibemaks 217,80 eurot, kokku seega 1306,80 eurot. Ajutine haldur palub välja mõista OÜ-le Sentire M.K. (rk 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 1089,00 eurot, millele lisandub käibemaks 217,80 eurot, kokku 1086,00 eurot vastavalt lisatud kulude aruandele. Tasust 654,00 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot, palun välja mõista menetlusabina Riigi vahenditest ja 363,60 eurot koos käibemaksuga A Silt; PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatut. PankrS § 65 lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. A Si ajutine pankrotihaldur on arvestanud oma tasu tunnihinnaga 110 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (rk 10539935), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasuks 1306,80 eurot (sh käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab riigi tuludest välja ajutise halduri tasu 784,80 eurot (sh käibemaks) ja mõistab välja A Silt Ly Müürsoo kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 522,00 eurot koos käibemaksuga. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordustea9

2-22-4407 tes märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.