Pankrotiõigus

2-22-4407 rotihaldur Ly Müürsoo tegutseb.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimenetluse kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

Viru Maakohus kuulutas 29.06.2022. a määrusega välja A S pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihaldur esitas 15.10.2023. a kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks, milles teatas kohtule, et antud pankrotimenetluses ei ole pankrotivaras vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja tegi PankrS § 158 lg 4 alusel ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Pankrotihaldur esitas taotluse deposiidi määramiseks ja palus määrata kohtul deposiiti tasutavaks summaks 500 eurot. Juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik kohtu poolt PankrS § 158 lg 6 alusel määratud summat ei tasu, palus haldur lõpetada võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. Kohus tegi 16.10.2023. a määruses ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele, sh võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 500 eurot hiljemalt 30.10.2023. Kohtu määratud ajaks deposiiti ei tasutud.

Pankrotimenetluse lõpetamise taotlus Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et A S üheski pangas arvelduskontosid ei olnud. Pankroti väljakuulutamise ajal viibis A S Tartu vanglas. Pärast A S vabanemist lubas pankrotihaldur A S avada AS-s SEB Pank arvelduskonto ja lubas väljastada arvelduskonto juurde deebetkaarti. A S 2019. a, 2020. a ja 2021. a tuludeklaratsioone ei esitanud. Haldur esitas esitamata tuludeklaratsioonid, kuid tagastamisele kuuluvat ja pankrotivara hulka laekuvat enamkinnipeetud tulumaksu ei olnud. A S viibis Tartu vanglas ja Viru vanglas. 2(9)

2-22-4407 Haldur pöördus 30.06.2022.a. avaldusega Riigi Tugiteenuste Keskuse poole, milles palus kanda VangS § 44 tulenev summa pankrotihaldur Ly Müürsoo kutsealasele arvelduskontole XXX Swedbank AS-is ja pankrotihaldur teeb ise seadusest tulenevad maksed võlausaldajatele. Avalduse alusel laekus pankrotivarasse 3163,26 eurot. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest halduri järelepärimisele sai A S pankrotimenetluse ajal maksustatavat tulu Viru vanglast ja G OÜ-st. Saadud töötasust laekus pankrotivara hulka 98,49 eurot. Seega on pankrotivaras kokku 3261,75 eurot. Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta • • •

Ajutise halduri tasu 1089,00 eurot, millele lisandub käibemaks 217,80 eurot, kokku 1306,80 eurot. Tasust 784,80 eurot koos käibemaksuga on hüvitatud riigi vahenditest (alus: Viru Maakohtu 29.06.2022. a määrus). Elatis J S 584 eurot (alus: Viru Maakohtu 13.02.2023. a määrus); Pankrotihalduri tasu

Kuna A S pankrot kuulutati välja 29.06.2022. tuleb halduri tasu määramise aluseks võtta 2022. a kehtinud palga alammäär 654 eurot. Seega on PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 130,80 eurot. Haldur on A S pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 130 eurot tunnis:

2-22-4407

Kokku kulus halduril A S pankrotimenetluses 15 tundi arvestusega 130 eurot tunnis, seega tasu 1950 eurot, millele lisandub käibemaks 390 eurot, kokku 2340 eurot. Halduri tasu sisaldab ka pankrotimenetluse kulusid. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le S (rk XXX), mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotivarast tehtavad väljamaksed on kokku 4230,80 eurot, millest 784,80 eurot on hüvitatud menetlusabina riigi vahenditest ja 3261,75 eurot saab hüvitada pankrotivara arvelt ja 184,25 eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid A S pankrotimenetluses ei ole. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta A S nimele on registreeritud sõiduauto SAAB (registrinumber XXX, esmane registreerimisaasta 1999). Sõidukile oli seadnud esimeee keelumärge 22.01.2015 kohtutäitur Elin Vilippus , sõidukil puudub kehtiv ülevaatus (viimane ülevaatus kehtis kuni 06.2015). Kõike kogumis hinnates leiab pankrotihaldur, et sõiduk näol ei ole tegemist likviidse varaga. Teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud likviidset vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud I järgu nõudeid ei esitatud. II järgu nõuded: Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva - 207,28 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu - 12 887,83 eurot. III järgu nõudeid ei esitatud.

4(9)

2-22-4407 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse.

Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud A S nõuete nimekirjas ja aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid ei esitanud.

Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.

Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes A S esitas kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Avalduses kinnitas A S, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §s 173 nimetatud kohustusi. Saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Pankrotihaldur esitab võimalikule usaldusisikule edastamiseks võlausaldajate makserekvisiidid: Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva - 207,28 eurot, arvelduskonto XXX selgitusse A S (ik XXX) 197/2018/565 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu - 12 887,83 eurot. arvelduskonto XXX või XXX selgitusse: A S (ik XXX) viitenumber XXX Pankrotihaldur peab vajalikuks kohut informeerida selles, et Eesti Vabariigi nõude aluseks on menetluskulud erinevates kriminaalasjades. Menetlusabi taotlus Nähtuvalt ülaltoodust ei ole A S pankrotimenetluses piisavalt vahendeid, mille arvelt katta pankrotihalduri tasu. A S pankrot kuulutati välja 29.06.2022. 2022. a oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot, seega on kolmekordne alammäär 1962 eurot. Ühe viiendiku Vabariigi Valitsuse kehtesta5(9)

2-22-4407 tud kuupalga alammäära ulatuses on hüvitatud osaliselt ajutise halduri tasu menetlusabina riigi vahenditest. A S pankrotihaldur taotles tasuks 1950 eurot, millele lisandub käibemaks 390 eurot, kokku 2340 eurot, millest 2155,75 eurot koos käibemaksuga saab hüvitada pankrotivarast arvelt ja 184,25 eurot koos käibemaksuga on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Seetõttu taotleb pankrotihaldur võlgniku nimel halduri tasu hüvitammiseks menetlusabi 153,54 eurot, millele lisandub käibemaks 30,71 eurot, kokku 184,25 eurot.

Deposiidi taotlus Haldur palus kohtul deposiiti määratavaks summaks määrata 500 eurot. Juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt PankrS § 158 lg 6 alusel määratavat summat, siis palub pankrotihaldur:

Pankrotihalduri seisukoht menetluse jätkamise osas Kuna A S suri 14.10.2023, küsis kohus pankrotihalduri seisukohta menetluse jätkamise osas. Pankrotihalduri vastuse kohaselt, kuna pankrotihaldur esitas 15.10.2023 A S pankrotimenetluses taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, tähendab see, et kõik pankrotimenetluse toimingud on läbi viidud, seega ei ole otstarbekas jätkata menetlust A S pärandvara suhtes. Kohtul ei ole ka alust jätta halduri 15.10.2023. a taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu rahuldamata, 6(9)

2-22-4407 sest ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole tasunud kohtu deposiiti kohtu poolt määratud 500 eurot, millest saab omakorda teha järelduse, et keegi ei ole näidanud üles huvi A S pankrotimenetluse (seega siis ka pärandvara pankrotimenetluse) jätkamiseks. A S pankrotihaldur teatab kohtule ka, et ta ei avalda soovi PankrS § 81 lg 9 esitada notarile avaldust A S pärimismenetluse algatamiseks, sest selleks puudub halduri arvates vajadus. Tulenevalt eeltoodust jääb A S pankrotihaldur 15.10.2023. a kohtule esitatud taotluse juurde ja palub lõpetada A S pankrotimenetlus PankrS § 158 alusel raugemise tõttu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 8-1 lg 7 ja 9 kohaselt, kui võlgnik sureb pärast tema suhtes esitatud pankrotiavaldust, jätkatakse menetlust tema pärandvara suhtes läbiviidava pärandvara pankrotimenetlusena. Kui võlgnik sureb pärast tema suhtes esitatud pankrotiavaldust, esitab ajutine haldur või pankrotihaldur vajaduse korral notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks. Rahvastikuregistri andmete kohaselt suri võlgnik 14.10.2023. Pärimisregistris puuduvad andmed võlgniku testamendi või pärimismenetluse kohta. Rahvastikuregistri andmetel saab eeldada, et võlgniku pärijateks on tema lapsed M S ja J S (pärimisseaduse §-d 10-13). Kohus leiab, kuna pankrotihaldur esitas 15.10.2023 A S pankrotimenetluses taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, tähendab see, et kõik pankrotimenetluse toimingud on juba läbi viidud, seega ei ole otstarbekas jätkata menetlust A S pärandvara suhtes. Kohtul ei ole ka alust jätta halduri 15.10.2023 esitatud taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu rahuldamata, sest ükski võlausaldaja ega kolmas isik kohtu deposiiti kohtu poolt määratud 500 eurot ei tasunud, millest saab omakorda teha järelduse, et keegi ei ole näidanud üles huvi A S pankrotimenetluse (seega siis ka pärandvara pankrotimenetluse) jätkamiseks. Vastavalt PankrS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus tuvastas, et pankrotihalduri esitatud aruandest tulenevalt ei jätku piisavalt vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kohus on seisukohal, et kuna võlgniku pankrotimenetluses oli kindlaks tehtud, et pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks, võlausaldajad ka ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel. Pankrotihaldur ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus et võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

7(9)

2-22-4407 PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri. Kohus vabastab Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 163 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu Pankrothalduri taotluse kohaselt kulus tal võlgniku pankrotimenetluses 15 tundi arvestusega 130 eurot tunnis, seega tasu kokku 1950 eurot, millele lisandub käibemaks 390 eurot, kokku 2340 eurot. Halduri tasu sisaldab ka pankrotimenetluse kulusid. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalise huviga isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 2022. a oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot, seega on kolmekordne alammäär 1962 eurot. Arvestades pankrotihalduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukust leiab kohus, et pankroti halduri taotlus halduri tasu määramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada, s.o 15 tundi arvestusega 130 eurot tunnis, tasu kokku 1950 eurot, millele lisandub käibemaks 390 eurot, kokku 2340 eurot. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Kohus kinnitab pankrotihalduri töötasuks 1950 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu 390 eurot, kokku 2340 eurot ja mõistab see välja OÜ-le Smille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb. 8(9)

2-22-4407 Halduri tasust 2155,75 eurot (koos käibemaksuga) tuleb mõista välja pankrotivara arvelt. Kohus annab võlgnikule menetlusabi 184,25 eurot (koos käibemaksuga). Kohus vabastab võlgnikku pankrotihalduri tasu summas 184,25 eurot koos käibemaksuga riigile hüvitamise kohustusest. Seoses võlgniku surmaga puudub alus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Edasikaebamise kord PankrS § 164 lg 1 ja 2 alusel, määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt PankrS § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. PankrS § 150 lg 5 kohaselt, pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.