Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-22-5776 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik V. B. esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik muutunud maksejõuetuks ja ta ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita. Võlgnik viibib xxxx. Tema ebaõige elustiil ja mitteõiguskuulekas käitumine tõid kaasa kohustused, mida võlgniku töökoha ja sissetuleku ebastabiilsus ning korduvad vabaduskaotusliku karistuse kandmised on takistanud täitmast. Erinevate kohtutäiturite menetluses olevate nõuete kogusumma ületab 9 000 eurot. Võlgniku pangakontode jääk on negatiivne, kontod on blokeeritud. Vanglas viibides piirdub tööhõive vaid 2 tunniga päevas, millest saadav tulu ei võimalda kohe kõiki kohustusi täita. Ametialase kutsetunnistuse puudumise, vähese töökogemuse ja ebapiisava keeleoskuse tõttu on vangistusest vabanemisel ebatõenäoline alalise töökoha leidmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamist võimaldava töökoha leidmine. Võlgnikul puudub igasugune realiseeritav kinnis- ja vallasvara ning säästud, ta ei oma mingit vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõue võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti ei oma võlgnik pankrotimenetluses tagasivõidetavat ja -nõutavat vara. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita on alalise iseloomuga. Võlgniku seletuse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks ebasoodsate asjaolude kokkulangemine – sissetuleku vähesus ja ebaregulaarsus, korduv viibimine kinnipidamisasutuses – ja üldised tööturu probleemid. Võlgnevused tekkisid võlgniku ebaõige elustiili ja mitteõiguskuuleka käitumise tõttu. Võlgnik leiab, et tema negatiivne majanduslik seisund on põhjustatud objektiivsetest ning võlgnikust otseselt mitteolenevatest ebasoodsatest asjaoludest. Võlgnik tunnistab, et ei ole pikemas perspektiivis suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 31.05.2022 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi.

2-22-5776

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt viibib võlgnik xxxx. Xxxx on määranud 25.05.2022 käskkirjaga võlgniku majandustöödele, kus võlgniku tasu on 0.64 eurot tunnis. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline, tal ei ole lapsi. Võlgniku selgituste kohaselt on tema makseraskused tekkinud ebaõige elustiili kui ka mitteõiguskuuleka käitumise tõttu. Võlgnevuste tasumist tõkestasid töökoha ja sissetuleku ebastabiilsus ning korduvad viibimised kinnipidamisasutustes (2010. a kuni 2012. a, 2 aastat; 2014. a kuni 2015. a, 6 kuud; 2017. a kuni 2018. a, 1,5 aastat; käesolevalt kannab 3 aastat vangistust, millest on ära kandnud 2 aastat ja 2 kuud). Kinnipidamisasutuses piirdub võlgniku tööhõive 2 tunniga päevas, millest saadava tulu arvelt ei ole võimalik kõiki võlgnevusi tasuda. Maksu- ja Tolliameti andmetel on perioodil 01.01.2017 - 30.11.2017. a ja 01.04.2022 30.04.2022 deklareerinud võlgnikule väljamaksete tegemist järgmised ettevõtted/asutused: 2017. a Xxxx jaanuar 20.71 eurot, veebruar 17.37 eurot, aprill 179.04 eurot; Sotsiaalkindlustusamet juuni 249.72 eurot, juuli kuni september 175.94 eurot kuus; E OÜ juuli 210 eurot, august 212.65 eurot, november 103.73 eurot. 2022. a Xxxx aprill 0 eurot. Maksu- ja Tolliametile ei ole deklareeritud võlgnikule väljamaksete tegemist perioodil 01.12.2017 - 31.03.2022. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Võlgnikul on kehtivaid kriminaalkaristusi (koos 13.08.2020 määrtaud karistusega) 4 ja väärteokaristusi

2-22-5776 Bigbank AS-is, Coop Pank AS-is, Holm Banks AS-is, AS-is LHV Pank, Luminor Bank ASis, AS TBB pangas, AS Citadele banka Eesti filiaalis ja Versobank AS-is (likvideerimisel) võlgnikul arvelduskontod puuduvad. ALG liisingu AS-iga, AS-iga LHV Finance, AS-iga SEB Liising, Swedbank Liisingu AS-iga, Luminor Liising AS-iga, Coop Liising AS-iga ja Coop Finants AS-iga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Transpordiameti 01.06.2022 teatise kohaselt ei ole liiklusregistris käesoleval hetkel ega varasemalt võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette registreeritud. Nasdaq CSD SE Eesti filiaali 02.06.2022 esitatud andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxxx, konto saldo 02.06.2022. seisuga on 28.833 xxxx osakut. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Vastavalt TMS § 130 lg 4 ei ole võimalik kohustuslikule kogumispensionile sissenõuet pöörata. Eesti väärtpaberite registri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ei ole varasemalt kuulunud. Elektroonilise äriregistri andmetel on võlgnik I OÜ (registrikood xxxx) osanik (osamaks 2 684 eurot) alates 29.01.2020 ja juhatuse liige alates 11.02.2020. Äriühingul on maksuvõlg 20.06.2022 seisuga 1 454.14 eurot ning esitamata deklaratsioonid. Viimane registripidajale esitatud aruanne on 2018. a kohta. Äriühingule on tehtud kustutamishoiatus. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt kuulub võlgnikule 100%-line osalus I OÜ-s (osamaks 2 684 eurot). Nimetatud äriühingul on maksuvõlg ning esitamata on majandusaasta aruanded alates 2019. a (k.a.). Kinnisvara ning registervara puudub. Ajutise pankrotihalduri hinnangul I OÜ osalus väärtust ei oma. Muu teadaolev realiseeritva vara puudub. Võlgnik ei ole esitanud kohustuste nimekirja. Esitatud pankrotiavalduses on välja toodud täitmisel olevate nõuete tabel seisuga 17.03.2022. Kokku on täitmata nõudeid summas 9 394.13 eurot. Maksu- ja Tolliameti 07.06.2022 esitatud andmete kohaselt ei ole võlgnikul seisuga 07.06.2022 maksuvõlga. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul võlgnevus alljärgnevate riiginõuete osas: sundraha 486.50 eurot Harju Maakohtu kohtuotsus xxxx (30.09.2010) alusel; menetluskulud 38.48 eurot Harju Maakohtu kohtuotsuse xxxx (25.01.2011) alusel; menetluskulud 532.08 eurot Harju Maakohtu kohtuotsuse xxxx (08.11.2011)alusel; menetluskulude hüvitis 532.50 eurot kriminaalasja nr xxxx lahendite alusel; menetluskulude hüvitis 1375 eurot kriminaalasja nr xxxx lahendi alusel; menetluskulude hüvitis 990 eurot kriminaalasja nr xxxx lahendi alusel; menetluskulude hüvitis 1772 eurot kriminaalasja nr xxxx lahendite alusel.

2-22-5776 Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik esitanud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioone 2019. a, 2020. a ja 2021. a eest. Võlgniku suhtes ei ole läbi viidud maksumenetlusi. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 01.06.2022 vastuse kohaselt on võlgniku suhtes käimas 28 täitemenetlust, millistest varasem on algatatud juba 2005. a. Suurem osa täitemenetlustest on algatatud Politsei- ja Piirivalveameti, Riigi Tugiteenuste Keskuse või Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt. Võlgniku suhtes on lõpetatud 14 täitemenetlust ning arhiveeritud 1 täitemenetlus. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 9 394.13 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Teadaolevate kohustuste maht on 9 394.13 eurot ning teadaolevaks varaks on 100% suurune osalus I OÜ-s (osamaks 2 684 eurot). Nimetatud äriühingul on maksuvõlg ning esitamata on majandusaasta aruanded alates 2019. a (k.a.). Kinnisvara ning registervara puudub. Ajutise pankrotihalduri hinnangul I OÜ osalus väärtust ei oma. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ebaseaduslik ning kuritegelik tegevus ja seadusliku sissetuleku puudumine pikema aja jooksul. Ebaseadusliku tegevuse tulemusena on võlgnik kohustatud hüvitama tema poolt tekitatud kahju ning sellega on täiendavalt kaasnenud menetluskulude. Võlgnik viibib hetkel vangistuses ning tema sissetulekuks on 0.64 eurot tunnis, kui kinnipeetav on määratud majandustööle. Lisaks on võlgnik üle hinnanud oma maksejõulisust, ei ole kiirlaenude võtmisel arvestanud oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Võlgnik on olnud makseraskustes vähemalt alates 2005. aastast, kui alustati varaseim siiani menetluses olev täitemenetlus võlgniku vastu. Seoses suutmatusega tasuda kohustusi on sissenõudjad algatanud täitemenetlused ning sellega on kaasnenud võlgniku kohustuste mahu suurenemine kohtutäiturite tasu ja kulude nõuete näol. Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt PankrS § 169. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on suurem osa võlgniku kohustustest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Seetõttu ei pruugi pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlgniku poolt soovitud eesmärke täita. Võlgniku kohustustest 8 300.40 eurot on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused, millest võlgnik ei vabaneks. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnikul tuleb pärast Xxxx vabanemist leida püsiv sissetulek. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-46-13 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue

2-22-5776 võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Ajutine pankrotihaldur on nõus võlgniku pankroti väljakuulutamise korral jätkama pankrotihaldurina. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik omab AS-is Xxxx arvelduskontot, mille saldo 13.06.2022 seisuga oli 0 eurot, ja Xxxx AS-is arvelduskontot, mille saldo 06.06.2022 seisuga oli 0.13 eurot. Bigbank AS-is, Coop Pank ASis, Holm Banks AS-is, AS-is LHV Pank, Luminor Bank AS-is, AS TBB pangas, AS Citadele banka Eesti filiaalis ja Versobank AS-is (likvideerimisel) võlgnikul arvelduskontod puuduvad. ALG liisingu AS-iga, AS-iga LHV Finance, AS-iga SEB Liising, Swedbank Liisingu AS-iga, Luminor Liising AS-iga, Coop Liising AS-iga ja Coop Finants AS-iga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Transpordiameti andmetel kohaselt ei ole liiklusregistris käesoleval hetkel ega varasemalt võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette registreeritud. Nasdaq CSD SE Eesti filiaali andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxxx, konto saldo 02.06.2022. seisuga on 28.833 xxxx osakut. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Vastavalt TMS § 130 lg 4 ei ole võimalik kohustuslikule kogumispensionile sissenõuet pöörata. Eesti väärtpaberite registri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ei ole varasemalt kuulunud. Elektroonilise äriregistri andmetel on võlgnik I OÜ osanik (osamaks 2 684 eurot), äriühingul on maksuvõlg 20.06.2022 seisuga 1 454.14 eurot ja deklaratsioonid on esitamata, äriühingul puudub kinnisvara ja registervara, viimane registripidajale esitatud aruanne on 2018. a kohta, äriühingule on tehtud kustutamishoiatus. Võlgnikule kuulub võlgnikule 100%-line osalus I OÜ-s (osamaks 2 684

2-22-5776 eurot). Ajutine pankrotihaldur on hinnanud I OÜ osaluse väärtusetuks. Muu teadaolev realiseeritva vara võlgnikul puudub. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 9 394.13 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik esitanud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioone 2019. a, 2020. a ja 2021. a eest. Võlgniku suhtes ei ole läbi viidud maksumenetlusi. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 01.06.2022 vastuse kohaselt on võlgniku suhtes käimas 28 täitemenetlust, millistest varasem on algatatud juba 2005. a. Suurem osa täitemenetlustest on algatatud Politsei- ja Piirivalveameti, Riigi Tugiteenuste Keskuse või Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt. Võlgniku suhtes on lõpetatud 14 täitemenetlust ning arhiveeritud 1 täitemenetlus. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub oluline vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et suurem osa võlgniku kohustustest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Seetõttu ei pruugi pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlgniku poolt soovitud eesmärke täita. Võlgniku kohustustest 8 300.40 eurot on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused, millest võlgnik ei vabaneks. Võlgnik ei ole kohut teavitanud, et ta soovib pankrotiavaldust ja kohustustest vabastamise avaldust tagasi võtta. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada.

2-22-5776

Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks ebasoodsate asjaolude kokkulangemine – sissetuleku vähesus ja ebaregulaarsus, korduv viibimine kinnipidamisasutuses – ja üldised tööturu probleemid. Võlgnevused tekkisid võlgniku ebaõige elustiili ja mitteõiguskuuleka käitumise tõttu. Võlgnik leiab, et tema negatiivne majanduslik seisund on põhjustatud objektiivsetest ning võlgnikust otseselt mitteolenevatest ebasoodsatest asjaoludest. Võlgnik tunnistab, et ei ole pikemas perspektiivis suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ebaseaduslik ning kuritegelik tegevus ja seadusliku sissetuleku puudumine pikema aja jooksul. Ebaseadusliku tegevuse tulemusena on võlgnik kohustatud hüvitama tema poolt tekitatud kahju ning sellega on täiendavalt kaasnenud menetluskulude. Võlgnik viibib hetkel vangistuses ning tema sissetulekuks on 0.64 eurot tunnis, kui kinnipeetav on määratud majandustööle. Lisaks on võlgnik üle hinnanud oma maksejõulisust, ei ole kiirlaenude võtmisel arvestanud oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Võlgnik on olnud makseraskustes vähemalt alates 2005. aastast, kui alustati varaseim siiani menetluses olev täitemenetlus võlgniku vastu. Seoses suutmatusega tasuda kohustusi on sissenõudjad algatanud täitemenetlused ning sellega on kaasnenud võlgniku kohustuste mahu suurenemine kohtutäiturite tasu ja kulude nõuete näol. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab V. B.le, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui V. B. soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks V. B. pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.